Vastus leiad õppematerjalist: Kindlustusõigus konspekt

Kindlustusõigus konspekt (0)

3 HALB

Esitatud küsimused

Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused ?
Mis on kindlustuse eesmärk?
Kes on kindlustuslepingu subjektid?
Mis alustel?

Kindlustusõigus
Kirjaliku arvestuse küsimused

Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada.
Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus . Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist.
Kindlustusetüübid jagunevad:
Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus)
–Avalik
–Kohustuslik
–Universaalne
–Solidaarne
Erakindlustus
–Individuaalne
–Vabatahtlik
–Vabad valikud
–Aktuaalselt arvutatud preemia vastavalt hüvituse suurusele

Mis on kindlustuse eesmärk?
Kindlustus võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda. Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel.

Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest?
§ 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
Swebanki tüüptingimustest lähtudes:
Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav kindlustustusandja sellest kindlustusvõtjale elektrooniliselt või avaldab teate internetis.
Samuti kõik teates, mis kindlustusndja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule, soodustatud isikule, või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või elektrooniliselt. Üldisel iseloomuga teated avaldab kindlustusandja internetis või edastab massiteabevahendite kaudu.
Peale kahjuavalduse saamist viib kindlustusandja või tema poolt nimetatud isik läb kahjukäsitluse. Kindlustusandja viib kahjukäsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Kindlustusandja on kohustatud kahjutoimingud lõpetama hiljemalt 31 päeva jooksul peale kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte üle 10% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Ülekindlustuse puhul lähtub kindlustusandja kahju hüvitamsel tehelikult kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustuse puhul on kindlustusandjal täitmiskohustus võrdeliselt kindlustussumma suhtega tegelikku kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Mitmekordse kindlustuse puhul on igal kindlustusandjal täitmiskohustus vastavalt oma kindlustuslepingule, kuid kõigilt kindlustusandjatelt kokku ei saa kindlustustusvõtja nõuda hüvitamist rohkem, kui on kahjusumma tegelik suurus. Kaaskindlustuse puhul on iga kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju võrdeliselt oma osaga.

Millised on kindlustusvõtja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest?
§ 422 kohaselt teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
IF Kindlustuse tüüptingimustest lähtub, et kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjale viivitamatult teatama, kui kindlustusobjekt kantakse kindlustusperioodi jooksul teise riigi vastavasse registrisse (liiklusregister, mootorsõidukite register jms). Lisaks peab teade olema kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kindlustusandja nõudsel peab kindlustusvõtja esitama kindlustusobjekti kindlustusandjale ülevaatamiseks viivitamatult pärast kindlustusobjekti osa eemaldamist, paigaldamist või vahetamist. Kindlustusvõtja on kohustatud säilitama ja kindlustusandja nõudmisel esitama kindlustusandjale kindlustusobjekti osa eemaldamist, vahetamist või paigaldamist ning uue osa väärtust tõendavad dokumendid . Kõrgema riskiga osade hüvitislimiidi suurendamiseks peab kindlustusvõtja esitama kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sooviavalduse. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale viivitamatult kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis (nt e-posti teel) kindlustusobjekti võtmete, pultide, lukkude ja turvaseadmete eemaldamisest, vahetamisest või ümberkodeerimisest.

Kes on kindlustuslepingu subjektid?
Kindlustusvõtja – (VÕS § 422 lg 1) on isik, kes kohustub tasuma KA-le kindlustuskaitse eest kindlustusmakseid.
Võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes sõlmib või kelle nimel sõlmitakse KA-ga kindlustusleping.
KV võib samaaegselt olla ka: kindlustatud isik ehk isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud, või soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada KA kohustuse täitmine.
Kindlustusandja – (VÕS § 422 lg 1) on kindlustuslepingu subjekt , kes peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tegevuseks on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Vastutasuks omandab ta selle eest kindlustusmaksed. KindlTS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustusandja KindlTS tähenduses äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
Kindlustatud isik – (VÕS § 424 lg 1) on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata isik kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Võib olla KA ja KV kõrval eraldiseisev kolmas kindlustuslepingu subjekt.Kindlustatud isikuks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Juriidiline isik ei saa olla, kui see tema olemusest tulenevalt ei ole võimalik (nt elukindlustus).
Soodustatud isik – (VÕS § 425 lg 1) on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.Soodustatud isikuks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Neid võib olla määratud üks või mitu. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumisel õigus kindlustusandja kohustuse täitmisele . Seda aga ainult juhul, kui kindlustatud isiku risk realiseerub. Soodustatud isikul endal kindlustuskaitset pole.

Mis on kindlustusjuhtum võlaõigusseaduse ja tüüptingimuste alusel? Võrrelda erinevate kindlustusseltside tüüptingimuste järgi kindlustusjuhtumi definitsioone. Millised on välistused erinevate kindlustusseltside tüüptingimustes?
VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
Swedbanki tüüptingimuste kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingus ettenähtud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral lasub kindlustusandjal täitmiskohustus.
IF kindlustuse tüüptingimustes defineeritakse kindlustusjuhtumit, kui äkilist ja ettenägematut kindlustuslepingu dokumentides kirjeldatud sündmust. Lisaks on välja toodud kindlad kindlustusjuhtumite liigid, mida siis loetaksegi kindlustusjuhtumiteks. Nendeks on: õnnetusjuhtum (sh vandalism, liiklusõnnetus , loodusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine), tulekahju, vargus, röövimine , autoabi kindlustusjuhtum. Võib eeldada, et IF Kindlustus ei loe muid juhtumeid kindlustusjuhtumiteks, ning seega pole muude olukordade vastu võimalik oma sõidukit kindlustada.
On välja toodud ka kindlad juhtumid, mida IF Kindlustus ei loe kindlustusjuhtumiks: Kui kindlustusobjekt ei ole kindlustatud varguse ja röövimise vastu, siis ei loeta kindlustusjuhtumiks ka varguse või röövimise või nende tegude katsega kaasnenud õnnetusjuhtumit (sh liiklusõnnetus, vandalism) ega tulekahju. Vargus või röövimine ei ole kindlustusjuhtum, kui selle pani toime isik, kellel oli ilma jõudu kasutamata või vägivalla kasutamisega ähvardamata võimalus kindlustusobjekti võtmetele või pultidele ligi pääseda (nt isik, kellele võtmed või puldid olid hoiule antud, perekonnaliikmed, töökaaslased, peokaaslased, sõbrad, tuttavad jms). Eelmises punktis toodud välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekt varastati või rööviti remonditöökojast, kuhu kindlustusandja suunas kindlustusobjekti kindlustusjuhtumijärgseks remondiks. Kindlustusobjekti audioseadmete vargus ei ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale viivitamatult pärast kahjujuhtumi toimumist audioseadme esipaneeli. Käesolevat punkti ei kohaldata, kui kindlustusobjekti audioseadmed on toodetud selliselt, etesipaneeli ei ole võimalik eemaldada (integreeritud audioseade).Kindlustusjuhtumiks ei loeta muud varavastast tegu (nt omastamine, kelmus , väljapressimine jms), mis ei vasta käesolevas kindlustuslepingus toodud varguse või röövimise tunnustele. Vargus ei ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusobjekt varastatakse pärast kindlustusobjekti võtmete või pultide vargust. Käesolevat välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekti võtmed või puldid võeti ära murdvarguse või röövimise teel. Vargus ei ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale viivitamatult pärast kindlustusjuhtumi toimumist kõiki kindlustusobjekti võtmeid ja pulte. Käesolevat välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekti võtmed ja puldid võeti ära murdvarguse või röövimise teel.
Salva Kindlustuse AS-i definitsioon kindlustusjuhtumist on järgmine: Kindlustusjuhtum on õigusaktides sätestatud eelduste esinemisel kahju tekitamine. Tüüptingimustest ei lähtu mingisuguseid edasisi kitsendusi või välistusi.

Millal võib kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda või kahjuhüvitist vähendada ja mis alustel? Kirjeldada võlaõigusseaduse ja erinevate kindlustusseltside tüüptingimuste alusel. Kas tüüptingimused on vastuolus võlaõigusseadusega?
VÕS §452 lg 1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult.
VÕS § 488 sätestab kindlustusvõtja peamised kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel ja vahetult pärast seda:
Peamine kohustus on kindlustusjuhtumi toimumisel võimaluste piires ja kindlustusandja juhiseid järgides kahju ära hoida ja seda vähendada;
Kindlustusvõtja ei tohi kindlustusandja nõusolekuta teha enne kahju kindlakstegemist kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi, mis raskendaks kindlustusandjal kahju tekkimise põhjuse või selle suuruse kindlakstegemist või muudaks selle võimatuks. Kahjujuhtumi järgset olukorda tuleb säilitada v.a. kui muudatus on vajalik kahju vähendamiseks või avalikes huvides.
Kui kindlustusvõtja eelnimetatud kohustust rikub ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, võib kindlustusandja vastavas ulatuses hüvitist vähendada. Kindlustusandja peab tõendama, et tal tekkis seoses selle muudatusega, mis ei teeninud kahju vähendamise eesmärki ega polnud avalikes huvides, täiendavaid kulutusi.
Swedbanki tüüptingimustest lähtuvalt on kindlustusandjal kahju hüvitamiseni õigus nõuda hävinud või kahjustunud eseme jäänuste või asendatud eseme endale üleandmist, samuti kindlustusjuhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud eseme nõudeõiguse endale üleandmist. Kuni eseme või eseme nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni võib kindlustusandja peatada kindlustushüvitise maksmise või vähendada kindlustushüvitist vastava eseme hariliku väärtuse(turuväärtuse) võrra. Lisaks on õigus kindlustushüvitise maksmisel kindlustusandjal kinni pidada hüvitisest poliisi või toote kindlustustingimustes nimetatud omavastutus ning jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed. Swedbanki tüüptingimustest lähtub ka veel, et kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingud nimetatud kohustust ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatuse kindlakstegemist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti ka sel juhul, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustasid kindlustusjuhtumi kuriteo toimepanemise või selle varjamisega või aitasid kuriteole kaasa. Viimaseks tüüptingimuseks on võimalus, kui esineb muu toote kindlustustingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks.
Salva Kindlustus annab võimaluse kindlustusandjal lepingust taganeda , kui kindlustusvõtja ei teatanud kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ning lisaks on antud kindlustusandjal võimalus nõuda kindlustusmakse suurendamist.
IF Kindlustus reguleerib seda, mis osi üldse hüvitatakse. Lisaks on eraldi välja toodud, et kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kindlustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti. Tegemist on vägagi imperatiisel moel sõnastatud tingimusega , mis pole seadusega vastuolus, kuna on eraldi välja toodud, et kindlustushüvitise vähendamine või mitteväljamaksmine toimub vaid seadusega kooskõlas.

Millal võib kindlustusandja kindlustuslepingu üles öelda võlaõigusseaduse ja erinevate kindlustusseltside tüüptingimuste kohaselt?
VÕS §441 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei teatanud käesoleva VÕS §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda.
Samuti sätestab Salva Kindlustus, et kui kindlustusvõtja ei teavita kindlustusandjat olulistest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus lepingust taganeda.
IF Kindlustuse kohaselt on nii kindlustusandjal kui ka kindlustusvõtjal õigus kindlustusleping ülepoolest üles öelda, kui kindlustusobjekt on kantud teise riigi registrisse.

Kuidas toimub kahju hüvitamine mitmekordse kindlustamise korral?
§ 486 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse (mitmekordne kindlustus), vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab iga kindlustusandja kindlustusvõtja ees tema poolt lepingu järgi maksmisele kuuluva kindlustussumma ulatuses, kuid kindlustusvõtja ei või kokku nõuda rohkem, kui on kahju suurus.
(3) Omavahel vastutavad kindlustusandjad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võrdeliselt sellega, mida igaüks neist peab maksma kindlustusvõtjale vastavalt kindlustuslepingule.
(4) Kui kindlustusvõtja on võtnud mitmekordse kindlustuse kavatsusega saada endale õigusvastane varaline eelis, on niisuguse kavatsusega sõlmitud lepingud tühised. Kui kindlustusandja ei teadnud tühisusest lepingu sõlmimise ajal, on tal õigus kindlustusmaksele kuni selle kindlustusperioodi lõpuni, mil ta sai lepingu tühisusest teada või pidi teada saama.
Mitmekordse kindlustuse puhul või kindlustusvõtja hiljem sõlmistud kindlustuslepingu üles öelda või nõuda kindlustusandjalt kindlustussmakse ja kindlustussinna vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga.

Kirjeldada kindlustusväärtuse ja kindlustussumma omavahelist suhet. Kas kahjukindlustuse korral on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustusjuhtumi korral kindlustussumma väljamaksmist?
Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusväärtus on kindlustustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus või kokkuleppeline kindlustusväärtus vastavalt sellele, mis on märgitud toote kindlustustingimustes või poliisil.
§ 426 lg 1 sätestab, et Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma).
§ 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.
Märkus: tüüptingimuste analüüsimisel võtta aluseks sõidukikindlustuse (kasko) tingimused.
Vastused palun saata õppejõule hiljemalt 3. novembriks 2014 e- postiga : [email protected]

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 118 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nufikable Õppematerjali autor

kindlustus kindlustusandja kindlustusjuhtum kindlustusvõtja kindlustusandjal kindlustusleping kindlustusobjekt lähtu soodustatud isik kindlustusväärtus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kindlustus

riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell). Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks 19. Ala- ja ülekindlustus Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral hindab klient vara turu- või taastamisväärtusest oluliselt kallimaks.

Rahandus ja pangandus

docx

Majandus kindlustus mõisted

(kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping -

Majandus alused

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Tööõigus

docx

Lepingute liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............

Õigus alused

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud sobjekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustussumma - rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma. 76. Kindlustuspreemiat mõjutavad: · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid: · Vabatahtlik kindlustus (nt. Kasko) · Kohustuslik kindlustus (nt. Liiklusk.) · Sundkindlustus (nt. töötuskindlustus) 78. Kindlustuspakkujate sissetulekud: · kindlustuspreemiad · aktsionäride panused · investeeringutulud · muud tulud Väljaminekud: · hüvitiste väljamaksed · tegevuskulud · dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk ressursside ümberjagamine inimeste vahel, sest osad vajavad

Rahanduse alused

214

doc

KINNISVARA HALDAMINE

KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012

Kinnisvara haldamine

rtf

Garantiilepingu blankett (näidis)

Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja garandi tagasinõudeõigus v

Tsiviilõigus

doc

Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1.6Kompromissileping........................

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid