Vaatluspraktika neljas kodune töö (0)

ISESEISEV TÖÖ NR 4
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 “Lihtsustatud õpe”. Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info.
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
Vastu võetud 16.12.2010 nr 182
RT I, 28.12.2010, 14
jõustumine 31.12.2010
§ 1.  Määruse reguleerimisala ja ülesehitus
(1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
[RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011]
 (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
 (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.
 (4) Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning õppe ja kasvatuse korraldus:
 1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1);

§ 2.  Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine

  Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.

§ 3.  Põhikooli lõpetamine

 (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
 (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami.
 (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:
 1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;
 2) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.
 (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

§ 4.  Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

 (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast , pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid , kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassid, peab kooli õppekava koostamisel arvestama nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud riikliku õppekavaga.
 (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 24 kooli õppekavale esitatud nõuetest, arvestades järgmisi erisusi:
 1) hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekavas esitama ainekavasid, läbivaid teemasid ning nende käsitlemise ja lõimingu põhimõtteid;
 2) lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe puhul ei esitata kooli õppekavas õppeaineid, lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ega temaatilisi rõhuasetusi.

§ 5.  Individuaalne õppekava

 (1) Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §-s 18 sätestatud tingimustel ja korras.
 (2) Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele.
 (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse:
 1) üldised andmed õpilase kohta;
 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus;
 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes;
 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta;
 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid;
 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg;
 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.

§ 6.  Rakendussätted

 (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).
Lühidalt võib öelda, et Põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppija saab läbida põhikooli teistsuguste kriteerimitega (võrreldes tavalist õppekava järgiva õpilasega). Antud õppekava järgi saavad määratud õpilased õppida kõigis Eestis asuvates koolides . Lihtsustatud õppekava kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilasele. Näiteks kui õpilase õppekeel ei ole eesti keel võib ta eesti keele eksami sooritada kui teise keele koolieksami. Kuna LÕKi saab rakendada ka tavakoolides , võib see kasuks tulla selle alusel õppivatele õpilastele, kes tänu sellele puutuvad rohkem kokku PGSi alusel õppivate õpilastega ning kiirendada nende sotsialiseerumist.
LIHTSUSTATUD ÕPE (Põhikooli lihtsustatud õppekava lisa 1)
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_1_uus.pdf
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ lisa 1 [RT I, 20.09.2011, 1 – jõust. 23.09.2011]
Toon välja enda meelest tähtsaimad punktid lihtsustatud õppe lisast.
1.1. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna.
2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele.
2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu
2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid .
2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele.
2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel.
2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.
3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.–2. klassis
3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene.
3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA – MEIE suhetel
3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid.
3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE – VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA.
3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.–5. klassis
3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine.
3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt.
3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.–7. klassis
3.5.1. Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi.
3.5.2. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine.
3.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.–9. klassis
3.7.2. Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerumine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks.
4.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest.
4.2. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava
4.12. Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka.
6.2.1. Võõrkeelte valdkonna ainete hulka kuuluvad eesti keel teise keelena ja võõrkeel. Võõrkeelena õpitakse inglise, saksa, vene või prantsuse keelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides õpitakse eesti keelt teise keelena alates vähemalt 3. klassist . Eesti keelest erineva õppekeelega koolides ei pea kohustuslikuna õppima võõrkeelt.
6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja:

1) suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist); reageerib adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes;
5) mõistab inimtegevuse peamiste ressursside (aeg, teadmised/oskused, töö, raha) tähtsust oma elus; oskab planeerida ressursside täiendamise/kulutamisega seotud tegevusi;
8) hindab nõustaja suunamisel adekvaatselt oma võimeid, teadmisi, oskusi, jätkuõppevõimalusi ja -tingimusi ning teeb enda jaoks sobivaima karjäärivaliku;

9) teab oma peamisi õigusi ja kohustusi töötajana, nimetab info ja abi saamise võimalusi tööõigusega seotud küsimustes;
10) mõistab lepinguta töötamise ja ümbrikupalgaga seotud riske ja negatiivseid tagajärgi;

11) tunneb tööotsimisel ära inimkaubandusele viitavad märgid, teadvustab ohte ning kirjeldab õiget käitumist inimkaubanduse ohvriks sattumise korral.

6.7.9.1. 8. klassi lõpuks õpilane:
1) laulab peast 5–6 laulu;
2) laulab pingevabalt, laulab õige hingamise ja selge diktsiooniga;