Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi. Tüüpilisemaid ja ravile raskesti alluvaid diabeetikute probleeme on diabeetiline jalg. Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses suureneb jalgadel põletiku tekkimise oht, juba tekkinud põletik toob kaasa haavandid, lihaste ja luukoe kärbuse, mille tagajärjeks võib olla gangreeni teke. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata patsientidele, kellel on kalduvus jalahaavandite tekkele. Õde peab
põlemisel tekkivad erinevad saadused, milleks meile kõige tuntumad on : vingugaas, suits, tahm, lendlevad põlevaid osakesed. Ja kõik need saadused võivad mõjutada meie, kui inimeste, tervist ja vara. Vahest inimesed panevad põlema oma kogutud prahti ning ei taipa, mis mürgised asjad võivad seal sees olla. Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda. Antud referaadis tuuakse esile elulisi näiteid põlemissaadustest, mis meid ümbritsevad ning mõjutavad. Üheks eluliseks näiteks on see, et pigitahm võib ummistada korstnate suitsukäike, mille tagajärjel kogunenud gaasid võivad plahvatada või purustada küttekorda ja korstent. Lisaks tuuakse välja kemikaalsete ainete põlemissaadused. 2 1. PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS
Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 14. Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Presidendivalimised 15. Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust. Too elulisi näiteid. Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem. 16. Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid.
asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. TEEMA V: ÕIGUSE RAKENDAMINE 1. Õiguse "täpsus" ja õiguse realiseerimine Õiguse täpsus ehk arusaadavus puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. R. Ihering: seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg ehk siis õigus peab olema esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Mitmetähenduslike sõnade (homonüümide) jaoks õiguses on n-ö mittetäielikud ehk siis omandavad jõu koostöös teiste õigusnormidega. Niisiis võib õiguse täpsus oleneda tavaarusaamadele, mis põhinevad erinevatele sõnade mõistmisele.
Proovi järel suunas lavastaja näitlejaid eraldi, kiitis mõningaid. Läbimängu järel tehti veel stseene, mis toored tundusid. 7 Kokkuvõte Lavastaja Andres Noormetsale on väga oluline koostöö näitlejatega. Ta kasutab erinevate näitlejatega erinevaid juhendamise tehnikaid - mõnikord juhendab suuliselt, mõnikord aga näitab ise füüsiliselt ette. Juhendamine sõltub enamasti näitlejast. Tihti räägib lavastaja elulisi, näidendi sündmustikuga seonduvaid lugusid, et tuua tegelaskujud näitlejatele lähemale. Lavastaja teeb suhteliselt palju kommentaare, tihti ka nn puhastes läbimängudes. Terve prooviperioodi teevad näitlejad lavastajaga tihedalt koostööd, lahendavad tekkivaid probleeme, otsivad paremaid variante jne. Lavastaja kaasab näitlejaid lavastustesse eri viisidega. Näiteks lavastuses ,,Nagu poisid vihma käes" lasi lavastaja näitlejatel lavastuse saateks üles kirjutada
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise
Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame
Lisaks olid enamus artiklid ka tasulised, mis tõttu ei saanud ma neid täielikult läbi lugeda- vaid teatud osa. Aega nõudev oli ka Payne raamatust materjali ümber trükkimine. Minu eesmärgiks oli põhjalikult selgusele jõuda selles, mis on rolliteooria ning usun, et eesmärk sai ka täidetud. Tööd tehes sain väga palju teada uusi asju, millest polnud kuulnudki, kuid üldiselt olin siiski juba enne õigel arusaamal, mis on rolliteooria. Lisaks lugesin Payne raamatust ka elulisi näiteid, mis tegid asja veel arusaadavamaks. 11 Kasutatud kirjandus Biddle, B. J. (1986). Recent Development in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67- 92. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: Kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Spin Press. Yau, D. W., & Jen, H. (2010). Multiple Roles of Human Resource Department in Building Organizational Competitiveness- Perspective of Role Theory
kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta. 24
= x-2, y = liikme summa ja hääbuva graafikud ja geomeetrilise jada summa omadused. valemid ning rakendab neid ning Liitfunktsioon. aritmeetilise ja geomeetrilise jada Pöördfunktsioon. üldliikme valemeid ülesandeid Funktsioonide y = f lahendades; (x), y = f (x) + a, y 9) selgitab jada piirväärtuse = f (x + a), y = f olemust ning arvutab piirväärtuse; (ax), y = a f (x) teab arvude ja e tähendust; graafikud arvutil. 10) lahendab elulisi ülesandeid Arvjada mõiste, aritmeetilise, geomeetrilise ning jada üldliige, hääbuva geomeetrilise jada jadade liigid. põhjal. Aritmeetiline jada, selle omadused. Aritmeetilise jada üldliikme valem ning esimese n liikme summa valem. Geomeetriline jada, selle omadused. Geomeetrilise jada üldliikme valem ning esimese n liikme summa valem
raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. 19. Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita! See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele
mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid
juriidilisteks faktideks. Mitte kõik elulised asjad ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu on juriidilise fakti tähendusega, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude seast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormid. Õigusnorm kui sotsiaalne norm saab olla ainult üldise iseloomuga, ta ei saa anda juhiseid konkreetse juhuse jaoks. Juriidilised faktid kujutavad endast kõige mitmekesisemais elulisi asjaolusid. Neid on võimalik liigitada suurtesse gruppidesse. Kui võtta aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad ja sündmusteks ja tegudeks. Sündmused on sellised juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka näiteks inimese suremine. Tegu on aga juriidiline fakt, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. Teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased.
Hingede kaalumine. Vezelay Taavet tapab Koljati. Naine ja deemon. Kapiteel kiriku portaal. Kapiteel Vezelay kirikus Vezelay kirikus Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Kristus ristil - krutsifiks Aadama ja Eeva paradiisist Kain tapab Aabeli. Reljeef
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. Ökovõrgustik on maastiku elutoetavate komponentide seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Kompenseerivate alade võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis tasakaalustab looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Ökonoomika seisukohalt on tähtis, et kõiki neid ökoloogiliselt elulisi funktsioone täidab võrgustik praktiliselt kulutusteta, isereguleeruva süsteemina. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist. Rohelise võrgustiku eesmärk on
pole identseid juhtumeid ·Levimus 4,7-7,8:10 000, P>T (3:1), sagedus ·Erinevad tekkepõhjuste teooriad VANANEMINE geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110) rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima; Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema Cross-linkage molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist. Kasvuhormooni vähenemine Makrobioloogilised teooriad: immuunsüsteem immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi "sissetungijaid", nagu nt vähirakke. Aju alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. Kandmise ja kulumise teooria mehhaaniline kulumine.
saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane
tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad rütmihäired, tekib teadvusetus. Õendustegevus alatemperatuuri korral · valid transportimise ajal soojakadu, · eemalda märjad/niisked riided, · kata patsient sooja tekiga, · väldi aktiivset välist soojendamist, · manusta 37 kraadini soojendatud vedelikke, · tõsta kehatemperatuuri soovitavalt kiirusega 0,6 kraadi tunnis, · kontrolli elulisi funktsioone, mõõda temperatuuri ja jälgi uriini eritumist. Temperatuuri muutust põhjustavad tegurid · vanus mõjutab põhisoojust; eakatel hakkab temperatuur langema, · naistel menstruatsioonitsükkel, · liikumine, · toidu hulk ainevahetus tekitab soojust, söömise järgselt ainevahetus kiireneb, · tugevad emotsioonid vaimustumine, vihastumine tõstavad; masendus langetab. Vajalikud vahendid · Termomeeter (tavaline, elektrooniline, digitaalne).
õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. • Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje
kinos uued filmitehnilised võtted: laiekraan, laifilm, stereoheli. Populaarne teleshow. "ILove Lucy", kus palju tehnilisi ja kunstilisi uusi võtteid.VÄLISPOLIITIKA: Koos riigisekretär J.F.Dullesega deklareerisid *kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist, kuid tõmbusid tagasi kui NSVL Ungari 1956.rahvaülestõusu maha surusid, ,,Võimsa samaga tasumise ,,poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 19 kriisi ajal.1956a Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas, Sekkuti jõhkralt Ladina -Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident
sajandi Euroopas Lapsed on oodatud tulijad kõikides ühiskondades. Sageli tunneta-takse nende kaudu oma tegude suunatust tulevikku, nende olemas-olu annab kindlama mõtte tehtavale. Lapse normaalseks kasvu-kohaks peetakse perekonda ning sinna on traditsiooniliselt kuulunud nii laps kui ka tema vanemad. Olukord muutub, kui ükskõik mis põhjustel üks või mõlemad vanemad surevad ning lapsele kui teovõimetule isikule (s.o siis isik, kes mis tahes põhjustel ei suuda oma elulisi põhivajadusi ise rahuldada) on vaja kindlustada hooldus. Tänapäeval nimetame sellist hooldamist sotsiaalhoolekandeks, varasemal ajal on seda märgistanud ka termin ühiskondlik hoolekanne (Roosileht, lk 262) Alljärgnev peatükk annab ülevaate sotsiaalhoolekande arengust Eestis territooriumil. J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus
Hitler pidi varasemale ebastabiilsele identiteedile vastu seadma ja enamasti jõuga ning väga mitmel moel peale suruma identiteedi sellise versiooni, mis tema arvates sobis kokku süsteemi ideoloogiliste prioriteetide ja ajaloolise situatsiooniga. Riik pidi Hitleri meelest kattuma rahvuse või rassiga. Riigi ainuke eesmärk oli kaitsta oma elanike bioloogilist puhtust, tõsta rassiteadlikust ja organiseerida ennast moel, mis suudaks tagasi tõrjuda teised, rahvuse elulisi huve ohustavad jõud. Ühestki mittesakslasest ei võinud mitte mingil juhul saada Hitleri ,,saksa rahva saksa riigi" liiget. Ta eitas täielikult internatsionalismi, pidades seda tõelise rassiriigi suurimaks vaenlaseks ning juutide väljamõeldiseks. Selle asemel soovis Hitler, et rahva ,,kogu elu ja tegevus" oleks pühendatud oma rahvuslike väärtuste teenimisele teiste, võõraste kultuuride arvel. Selle taotluse põhivaenlaseks olid aga juudid, sest
maailma mudel, milles on olemas nii hea kui ka halb ning milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Igal piiblitegelasel oli oma tunnusmärk, mille abil nad ära tunti. Näiteks võtmega mees oli Peetrus ning Püha Barbara kannab käes väikest tornikest. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetat...
Kui ajakirja või ajalehe vahel on lisa(-lehed), mis kuulub selle väljaande koosseisu ja mida ei pakuta müügiks ega müüda ega eksponeerita eraldi ning mida on võimalik omandada vaid selle ajakirja või ajalehe vahel, siis nimetatud lisa puhul ei ole tegemist iseseisva ajakirja või ajalehega.4 6.1 Reklaamiseaduse ideoloogia minu seisukohast RS-i eesmärk on eelkõige tarbija kaitse ja mitte inimõiguste piiramine. RS reguleerib erinevaid elulisi asjaolusid, et toote reklaamija subjektiivne hinnang oma tootest ei mõjuks tarbijale negatiivselt, näiteks alkoholireklaami piiramine. USAs läbiviidud uuringus tõestati, et nooruses televisioonis rohkem alkoholi reklaami näinud isikud tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra.5 6
kui tudengite pedagoogiline ettevalmistuse sisu on suunatud vaid praktilisele õpetamisele kogemustega õpetaja juhatusel. (Krull, 2000) Paraku koolis õpetamine piirab looduslike olude loomist õppeprotsessiks ning rohkem tuleks õppekava puhul keskenduda sellele, et õppimine peaks toimuma ehedas tõepärases õppekeskkonnas. Ka on ülimalt oluline võtta arvesse, et teadmiste rakendamise puhul on parim kasutada autentseid ehk elulisi õppeülesandeid. Nende võimaluste puudumisel tuleks kasutada võimalikult tõelisele sarnast mudelipõhist simulatsiooni (imiteeringut). (Krull, 2000) 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale Probleemsituatsioonid on õpilase jaoks kergemalt ja tõhusamalt lahendatavad, kui õppijal on
kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad kodanlikud reformid, pealegi taganes tsaarivalitsus neist järgmistel aastakümnetel olulisel määral. Nii majandus- kui ka poliitilises elus säilisid arvukad feodaaligandid mõisnike maavaldus, isevalitsuslik võim, mittemajandusliku sunni mitmesugused vormid, seisuslik ebavõrdsus jm. - , mille kõrvaldamist nõudsid ühiskondliku arengu seaduspärane kulg. Seega peitusid 1905.
vigastusega. Potentsiaalne oht vedeliku defitsiidiks. Positiivne vedelikubilanss seoses liigse vedeliku manustamisega. Eesmärgid: Vedeliku tasakaal on stabiilne. Sisseviidava ja väljuva vedeliku hulk on võrdne. Puudub dehüdratatsiooni oht. Elulised näitajad on normi piires. Tegevused Hoitakse vedeliku manustamine ja eritumine tasakaalus, dokumenteeritakse. Jälgitakse elulisi näitajaid ja hinnatakse dehüdratatsiooni tunnuseid ( diureesi langus, naha ja limaskestade kuivus, veenide täituvus). Vedelikuhulga kontroll. Elektrolüütide, hemoglobiini ja hematokriti kontroll 2. TOITUMINE Probleemid: Häirunud toitumine (organismi suurenenud vajadus kalorite osas, näiteks totaalsel parenteraalsel toitmisel). Patsiendi kehakaalu langus seoses suurenenud kalorite vajadusega ja võimetusega süüa suu kaudu.
a) jäävad ja muutuvad suurused; b) võrdelised suurused ja nende omadused; c) pöördvõrdelised suurused; d) graafikute lugemine. 1.1. Jäävad ja muutuvad suurused Kui suuruse arvuline väärtus antud ülesande või nähtuse tingimustes ei muutu, siis nimetatakse seda suurust jäävaks suuruseks. Kui arvuline väärtus muutub, siis on tegemist muutuva suurusega ehk muutujaga. Selle teema juures on kõigepealt otstarbekas uurida elulisi näiteid, mille puhul õpilased saavad selgesti aru, missugune suurus on antud protsessis muutuv, missugune jääv. Näiteks telefonikõne maksumuse arvutamisel on minutihind konstantne, kõne pikkus aga muutuv suurus (võib uurida ka näiteid, kus kõneminuti hind on x esimest minutit ühe hinnaga ja järgmised kõneminutid mingi muu hinnaga). Kui võtta vaatluse alla päevade arv ühes kuus, siis teatakse, et jaanuaris on
seostab eksperimentaalses uurimistegevuses teoreetilisi teadmisi praktikaga, omandades kogemusi ja oskusi loodusteadusliku uurimismeetodi ning teadusliku järeldamise kohta. Teadvustab loodusteaduslikku meetodit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi; oskab planeerida lihtsaid katseid, koostada katseskeeme ja -seadmeid, kasutada mõõteriistu, fikseerida ja töödelda mõõtmistulemusi ning teha katsetulemuste põhjal järeldusi ja anda hinnanguid; lahendades elulisi probleemülesandeid arendab kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist. Suudab koguda infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle ja infot kasutada; mõistab ja hindab füüsikateadmiste vajadust inimese igapäevases elus, füüsikateadmiste olulisust turvalise, tervisliku ja jätkusuutliku elukeskkonna kujundamisel ja püsima jäämisel; mõistab teiste teaduste kõrval füüsika võtmerolli nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel
· Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. d) Kirjandus ja teater: · Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. · Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. · Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. e) Muutused religioonis: · Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid. · Eriti populaarseks sai Isise kultus kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma. · Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel.
surma ning Sokrates paigutati vanglasse. Hiljem oli sunnitud jooma mürkputkejooki. Üldiselt Sokrates ei kartnud surma, vaid pigem soovis, kuna keha pidi olema ta vaenlane, millest oli tarvis vabaneda. SOKRATESE TARKUS: Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega arutlema maailma ehituse ning algelementide üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning 9 lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest, kudias tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb. Küllap jättis Sokrates selliseid probleeme arutades kuulajatele sügava mulje, sest teda peeti väga targaks. Kord olevat üks Sokratese sõber Chaiperon küsinud Delphis jumal Apolloni pühamus püütialt
7. Joo piisavalt vett: 6 - 8 klaasitäit päevas. Jaga see kogus päeva peale nii, et jood umbes iga kahe tunni järel, arvesse läheb ka toiduga saadud vesi. Vesi on elu alus. Me peame organismile kompenseerima vee, mille välja urineerime, higistame ja muul viisil eritame. Ära oota, kuni janune oled, vaid joo regulaarselt kogu päeva jooksul. Miks peab organism vett saama? Isegi kerge dehüdratatsioon ehk veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Toiduained on vees lahustuvad ja imenduvad sel viisil seedetraktist organismi, metaboolsed protsessid vajavad vett, vesi on vere koostisosa, samuti on vesi oluline kemikaalide ja toitainete viimisel kudedesse. Iga meie rakk kümbleb vees, veega viiakse jääkaineid kehast välja. Lihastes produtseeritakse soojust vee abil, vesi aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naha rakkudel higistades keha jahutada. Vedeliku kaotust
Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab: *sotsiaalsed muutused – traditsiooniline hülgamine, uusima aja väärtuste pealetung. Elustiilide ja subkultuuride paljusus nt räpparid, emod, gootid, beibed, ökonoored, rulatajad, rullnokad. *noortekultuuri pealetung – tänaval (bärndid, lemmikud paigad, soengud, kogunemispaigad), meedias (netisuhtlus, blogid, vikid, portaalid, bändid, muusika), kultuuri läbiva hoiakuna
ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, kui palju inimesi suudetakse maailmas päästa, kui on olnud südameseiskumine. See protsent on Norras 50 ja Eestis 16- 21. Ta rääkis meile mis on veremahuti ja kuidas töötavad põrn ja maks. (Maks on veremahuti ja veri läheb inimesel südamest neeru.) Kui inimene läheb EMOsse (erakorralise meditsiini osakond), siis on seal tavaliselt järjekord. Järjekord liigitub inimese tervise raskusastme järgi.
ettevaatlikkuseg a. (Bärenson 2009). Halb enesetunne, mis Iiveldustunne Küsi patsiendilt Anesteesiast tingitud on tingitud taandub. tema enesetunde iiveldustunne taandus. anesteesiast ning mis kohta ja jälgi väljendub iivelduses. patsiendi elulisi Kuupäev: 02.04.2015 näitajaid (RR, Kuupäev: 01.04.2015 pulss) (Elliott ja Coventry 2012). Manusta patsiendile arsti poolt määratud iiveldusvastast
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
vajalikkusest (kohustusest), pole oluline, kas seda realiseerib ametnik või eraisik. Õigus on realiseerunud, kui subjektide käitumine on nõuetega vastavuses. Õiguse rakendamisel on teiste viisidega ühine see, et realiseerimise alus on ka õigusnormi nõue. Erinevus on see, et rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani vastavat tegevust subsumeerimist. Subsumeerimise loogiline olemus tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid hüpoteesiga, kui nad on seoses, tuleb teha järeldus tagajärje osas. See on sarnane formaalsest loogikast tuntud süllogismile õigusliku tagajärje kindlaksmääramise süllogism. Kui abstraktne faktiline koosseis kajastub tegelikkuses, siis kehtib tegelikkuse suhtes õiguslik tagajärg. Seega on abstraktne faktiline koosseis tänu konkreetsetele elulistele asjaoludele ellu viidud, kui olukord on loogiliselt võetuna üks abstraktse faktilise koosseisu juhustest.
Dwight käis tööl meiereis, tööpäeva pikkus oli 14 tundi. Dwight David Eisenhower, rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Välispoliitika Võimsa samaga tasumise poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve. Koos riigisekretär J.F.Dullesega deklareerisid kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist. Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 1956.a kriisi ajal. Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas mis andis USA-le võimaluse sekkuda jõhkralt Ladina Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas (1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955
võrrandeid üldkujule. Õpilane leiab ka kahe sirge vahelise nurga, koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandeid ning leiab kahe joone lõikepunkte. Soovitan kõigil õpetajatel tutvuda kirjastuse Avita poolt välja antud raamatuga ,,Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Vektor tasandil. Joone võrrand". Õpik on ladusas keeles, rohkete illustratsioonidega, järgib hästi ainekava ning sisaldab rohkesti elulisi ülesandeid. Ülesannete raskusaste on kitsale kursusele vastav. Laia kursuse jaoks sobivad ka senini käibel olnud õpikud, kuid ainekava tuleb tõesti tähelepanelikult jälgida. Enne vektori mõiste sissetoomist peaks kordama üle need teadmised, mis puudutavad koordinaatteljestikku ja punkti koordinaate. Selleks sobib kitsa kursuse õpiku alguses olev lähtetest. Õpetaja otsustab klassi tasemest lähtudes, kas selle võib anda koduseks kordamiseks
Joonis 6. Vikerkaar 3. Värviteraapiast Värviteraapia on alternatiivmeditsiini meetod, mis kasutab värvusi ja valgust inimese füüsilise, emotsionaalse, spirituaalse ja psüühilise tasakaalu saavutamiseks.Kromoteraapial ehk värviteraapial on sajandite pikkused traditsioonid. Käesolevaks ajaks on välja selgitatud, et monokroomne valgus mõjutab organismi elulisi parameetreid - vererõhku, pulssi, hingamist. Nii näiteks tõstavad nimetatud näitajaid punased, kollased ja oranzid toonid, alandavad aga rohelised, lillad ja sinised toonid. Kaasaegse tehnoloogia abil on osutunud võimalikuks luua monokroomse valguse allikas, millel on ainulaadne palett erineva küllastusastmega värve. Näiteks tervisekapslites kasutatav kromoteraapiaseade võimaldab nautida "värvivanni",
Eisenhower järgis kommunismi ohjeldamise põhimõtet ning suurendas sel eesmärgil USA tuumarelvastust. Manhattani projekti raames olid juba esimesed aatompommid loodud ning Truman oli kinnitanud vesinikpommi väljatöötamise plaani. Püüdes eelarvekulutusi kontrolli all hoida, arendas Eisenhower nüüd ,,võimsa samaga tasumise" poliitika. Selle dokumendi kohaselt tuli Ühendriikidel valmistuda tuumarelva kasutamiseks, kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi hüve. Siiski ei lubanud Eisenhower kasutada jõudu Lähis-Idas, kui pärast Suessi kanali natsionaliseerimist Egiptuse poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa väed 1956. aastal okupeerisid ja Iisrael tungis Siinaisse. USA tugeva surve all viisid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael oma väed Egiptusest välja, säilitades siiski kontrolli kanali üle. Sisepoliitika ja majandus Üldjoontes pooldas Dwight Eisenhower uue kursiga kaasnenud valitsuse vastutuse põhimõtteid,
Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda ahistavast ringliikumisest vabastava spiraalliikumiseni. Just neid motiive ei väsi Mats Traat kordamast kogu oma loomingus. Ainelt, tüübistikult ja kujutluslaadilt eelnenule sarnane on Traadi jutustus “Irdinimene” (1967). Teos on välja kasvanud autori enda isiklikust kogemusest ning käsitleb elulisi, eetilisi probleeme, eelkõige küsimust inimese kohast ühiskonnas. Nagu pealkirjastki näha, on ta selle teose keskseks tegelaseks valinud erandliku inimese ehk siis noore, raske iseloomuga maksimalisti, kelle väärtuskriteeriumid erinevad täiesti ümbruse omadest, kellel on kartus, et teiste inimlik elamistarve võib teda enda alla matta ning viia teda kompromissidele ja lamedale vegeteerimisele. “Irdinimene” polemiseerib üksikisiku ja kollektiivi suhete lihtsustatavust,
Psühholoogiaalast asjatundlikust ei väljenda mitte teadusharu põhimõistete ja teooriate tundmine vaid elunähtuste iseseisva ja sügava lahtimõtestamise oskus. XX sajandi üks mõjukamaid psühholooge Kurt Lewin kinnitas teatavasti, et pole midagi praktilisemat hea teooria tundmisest. Juhtimisteooriate eesmärk on lahti mõtestada ärielu ja juhtimise praktikast välja kasvanud probleeme ning pakkuda neile elulisi lahendusi.(Kidron, Anti 08.02.2008:2) Äriprobleemile head lahendust leida on raske. Veeli halvem on probleemi mitte tajuda, mida tuleb ette küllaltki sageli. Ärianalüüs aitab orienteeruda ja olulist tabada. Ärianalüüs aitab analüütiliselt käsitleda finantsseisundit, riski, ettevõtte strateegiat ja selle kujundamist, konkurentsiseisundit, kliendi elueaväärtuse rakendamist, ärikeskkonna muutuste mõju, samuti uuenduste elluviimise käiku
,,Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel." 15 8. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetu õigusliku tagajärje. Selleks peavad olema nad kantud rangest loogilisest struktuurist: ,,Kui..., siis..., vastasel juhul..." ehk hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Hüpoteesiks nimetatakse elulisi asjaolusid, abstraktset faktilist koosseisu, mis õigusnormis leidub. Dispositsioon (regulatiivse normi korral) või sanktsioon (õigustkaitsva normi korral) kehtestab õigusliku tagajärje. Neid kolme normi struktuurielementi võime omakorda liigitada lihtsaks (üks eluline asjaolu või õiguslik tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad
Kaasuse lahendamise metoodika põhiidee seisneb kaasuse kõigi oluliste aspektide analüüsimises ja kontrollimises süstemaatiliselt ja loogilises järjestuses. Skeemist täpne kinnipidamine ei ole eksamil kohustuslik, kuid reeglina soovitav, sest tagapool asuvate küsimuste lahendamine sõltub tihti vastustest eespool seisvatele küsimusele. Seega tuleb silmas pidada, et esitatud skeemid on siiski üksnes abivahendid, mis hõlbustavad ja arendavad süstemaatilist mõtlemist. Et kõiki elulisi situatsioone ei ole võimalik viia universaalsete skeemide alla, tuleb lähtuda eelkõige lahendatava kaasuse eripäradest ning rakendada etteantud juhendeid ja skeeme paindlikult. Lisaks õiguse üldosa normidele sõltub lahendus eriosa seaduste sätetest, mida tuleb samuti osata õiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada. Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive
Tänapäeva maastikus, mida on suuresti kujundanud eelnevate inimpõlvede tegevus, eristatakse loodus ja kultuurmaastikku. Viimane on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel. Inimmõju lakates võib see pikapeale taas omandada loodusmaastiku ilme. Inimese jaoks on maastikud seega elu ja tegevusruumiks, mida ta muudab nii sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest kui ka poliitilistest tõekspidamistest lähtudes. Varasemal ajal nähti maastikus vaid inimese elulisi vajadusi rahuldavat ressurssi, hiljem on hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu ainult otsese üleujutuse ja aktiivsete rannaprotsessidega, soolased veepritsmed kanduvad tuulega kaugemale maa suunas, mõjutades eelkõige taimkatet. Merevee mõju võib avalduda ka pinnasevee kaudu. Kuigi merevee mõju rannast kaugenedes pidevalt väheneb, on see selgelt tajutav mikrokliimas
baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirjutatud tekste temalt pole. Platon oli tema õpilane ja sealt üleskirjutused Platoni tekstides Platoni (427/428 – 347e.m.a) filosoofia tuumaks on ideeõpetus. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad
Vananemise teooriad: 1. geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110) 2.rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima; 3.Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema 4.Cross-linkage molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist. 5.Kasvuhormooni vähenemine Makrobioloogilised teooriad: 1.immuunsüsteem immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi "sissetungijaid", nagu nt vähirakke. 2. Aju alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
