Mereannid (1)

Sisukord

KOORIKLOOMAD

• Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
  
• Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki.
  
• Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk.
  
• Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest.
  
• Enamikul liikidel on 16–20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem.
  
• Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.
  
• Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku.
  
• Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas.
  
• Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada.
  
• Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal.
  

Homaar

• Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar.
  
• Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem.
  
• Tavaliselt on euroopa homaarid 23–50 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid.
  
• Euroopa homaaride eluiga küünib 5–7 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta.
  
• Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist – euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased.
  
• Elavad merevees, kuni sügavuseni 50 m.
  
• Levinud Atlandi ookeani idaosas, Põhjameres ja Vahemeres. Läänemeres ei esine.
  
• Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma.
  
• Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks.
  
• Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna.
  
• Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga.
  
• Keedetud homaar sobib hästi suppidesse , aga ka eelroaks .
  

Jõevähk

• Meie kohalik delikatess on homaari talupoeglik noorem vend.
  
• Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas.
  
• Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud.
  
• Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes.
  
• Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elusuvel toituvad nad peaasjalikult plankteritest.
  
• Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode.
  
• Enamik magusat liha paikneb sabas ja sõrgades.
  
• Hooajalist vähki tuleks nautida keetes vähiliha rohke värske tilliga maitsestatud puljongis.
  
• Vähi koorik muutub keetes rohelisest punakaks.
  

Krabi

• Krabilised ehk lühihännalised on kümnejalaliste seltsi kuuluvate kõrgemate vähkide rühm.
  
• Krabiliste tagakeha on redutseerunud , kõverdunud ja jääb suure rindmiku alla.
  
• Krabilisi katab enamasti tugev välisskelett ning esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks.
  
• Krabisid võib leida kõikidest maailma ookeanitest, peale selle elutseb neid ka magevees ja maismaal. Eriti liigi- ja vormirohkelt on krabilisi troopilistes piirkondades.
  
• Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade pikkus küünib 4 meetrini.
  
• Eestis on krabilistest sagedasti kohatud Läänemeres hiina villkäppkrabi.
  
• Elusana roosakaspruuni värvusega krabi vahetab keetes värvi ja muutub oranžikaspunaseks.
  
• Üldjuhul müüakse krabisid juba keedetuna, kuid leidub ka värskeid. Seejuures saab kehast pruuni krabiliha , jalgadest ja sõrgadest aga valge liha.
  
• Kui valmistab krabist pearoa , võta üks suur isend kahe inimese kohta.
  
• Kõige paremini maitseb see äsja keedetuna ning külma kastme või majoneesiga üle valatuna.
  
• Poest leidsin ainult naturaalsed krabid 145g 219.-.
  

Langust

• Kümnejalaliste seltsi kuuluv merivähk, on homaari kõrval üks nõutavamaid meredelikatesse.
  
• Erinevalt homaarist ei ole langustil sõrgu.
  
• Harilik langust kasvab 45 cm pikkuseks ja 3 kg raskuseks.
  
• Elutseb mõõdukalt soojades Euroopa lääneranniku ning troopikavetes. Leidub ka Vahemeres.
  
• On üks väärtuslikuma lihaga mereande.
  
• Langustist süüakse ainult koorikualust sabaosa .
  
• Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt raguuna või kastmega.
  
• Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes.
  
• Langustlasi püütakse ka troopikameredest.
  
• Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti Konservina.
  
• Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud.
  

Krevetid

• Krevett on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke.
  
• Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma ja neid esineb vahemeres ning Põhjameres.
  
• Krevette katab hallikas koorik, mis muutub keetes roosaks .
  
• Söödavad on neist keha ja sabaosa.
  
• Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena.
  
• Viimaseid keeda kerges soolvees kõrgel kuumusel 5 minutit, kuni need saavutavad roosa värvuse.
  
• Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada.
  
• Krevettide perekonna suurim esindaja on hiidkrevett, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Roosakasoranži kooriku all on õrn roosa liha. Tavaliselt müüakse selliseid krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti , keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees.
  
• Müügil on ka kuivatatud krevetid - väikesed kooritud krevetid, mida on kuivatatud päikese käes. Annavad mõningatele aasia roogadele ainulaadse maitse.
  

MOLLUSKID

• Molluskid on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud .
  
• Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid, nende seas nii teod kui karbid.
  
• Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe.
  

Karbid

• Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud.
  
• Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament . Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.
  
• Karbid on eranditult vee- elulised , elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode .
  
• Jakobi kammkarp on üks täthsamaid 300-st maailmas tuntud kammkarplaste liigist. See liik elab Vahemeres ja selle läheduses asuvas Atlandi ookeani piirkonnas nii liivasel kui kaljusel merepõhjal.
  
• Kammkarbi sulgurlihase ja punaka jala liha loetakse delikatessiks. Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha.
  
• Leidub nii emaseid kui ka isaseid kammkarpe; isased on tunduvalt suuremad, kuid emased seevastu magusama lihaga.
  
• Kammkarbi suurus varieerub sõltuvalt püügikohast. Püügihooaeg vältab terve aasta, kuigi külmadel kuudel on maitse parem.
  
• Värsketel ja külmutatud karpidel on ka tuntav vahe mahlasuses ja tekstuuris. Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega.
  
• Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranžikas korall . Valge osa maitse meenutab hiidkrevetti, tekstuur on samas pehme ja õrn.
  
• Oranž korall maitseb oluliselt jõulisemalt. Maitselt tuletab see meelde praetud ahvenamarja.
  
• Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna.
  
• Sobivad carpaccio ’na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult.
  
• Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks.
  
• Merikarpidel on paks hallikas karp, mille vastu liibuvad tihedalt sisu. Kui oled hankinud elusad merikarbid, puhasta need liivast ja pese hoolikalt külma veega.
  
• Keetmiseks pane karbid keevasse, kergelt soolaga maitsestatud vette või kuuma veini sisse. Keeda neid väiksel tulel olenevalt suurusest 5-10 minutit, kuni karbid avanevad . Mitteavanenud karbid on riknenud ja need tuleb ära visata .
  
• Keedetud karpe saab kasutada suppides, sega- või kalahautistes või siis eelroana.
  

Austrid

• Soojades meredes elav söödava merekarbi liik.
  
• Neid molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubikoda, mis sõltuvalt liigist väga erineva kuju ja suurusega. Kojapoolmeid ühendavad selgmiselt elastsed sulgurlihased, mis võimaldavad molluskil karbipoolmeid avada ja sulgeda.
  
• Kõige suurema kulinaarse väärtusega on auster karplased.
  
• Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka.
  
• Maailmas süüakse väga palju erinevaid austrisorte.
  
• Enamik neist tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest.
  
• Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite.
  
• Sisaldavad rikkalikult tsinki.
  
• Värske austri poehind on 25–45 krooni tükk – sõltuvalt sordist ja suurusest.
  
• Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog .
  
• Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni – tosin austrit – hind jääb 250-300 krooni kanti.
  
• 80% austritest süüakse toorelt .
  
• Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena.
  
• Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
  
• Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsinuna mõnes kauges restoranis.
  
• Läänemeres austreid ei leidu, sest siinne merevesi pole nende jaoks piisavalt soolane .
  
• Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks.
  
• Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba.
  
• Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12.
  
• Elus austrikarp on kõvasti suletud, selle avamiseks läheb vaja spetsiaalset nuga .
  
• Viimane tuleb torgata sulgurlihase kõrvalt austrisse ja see avada. Kui auster on avatud, võib selle panna koos ühe karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid .
  
• Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola.
  
• Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega.
  
• Toorelt on austril juures merevetika lõhn ja merevee värske soolasus.
  
• Õrn liha võib sõltuvalt sordist ja suurusest olla sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme.
  

Teod

• See on limuste kõige liigirikkam klass: siia kuulub umbes 85 000 liiki.
  
• Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele.
  
• Eestis on maismaatigusid kirjeldatud umbes 80 liiki, vee- elulisi 60 ringis.
  
• Teod tekkisid meres.
  
• Tänapäevaks on nad asustanud lisaks ookeanide ja merede rannavöötmele ka süva- ja avamere ning mageveed.
  
• Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks, asustades isegi kõrbed ja kõrgmäed kuni igilume piirini .
  
• Teod on asümmeetrilise kehaga.
  
• Nende iseloomulik tunnus on seljapoolel asuv koda, mille sees on kehasisused.
  
• Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg.
  
• Peas asuvad mitmed meeleelundid , näiteks silmad ja kombitsad .
  
• Eesti aedades elavad teod ei sobi söögiks seetõttu, et nad võivad sisaldada taimemürkide jääke.
  
• Aiapidajad kasutavad teomürke, mis ei surma tigusid koheselt, vaid tigu võib roomata mürgitamispaigast üsna kaugele.
  
• Meie suurim maismaatigu - harilik viinamäetigu (Helix pomatia) -kuulub ohustatud liigina Eesti punasesse raamatusse.
  

PEAJALGSED

• Peajalgsed kuuluvad koos karpide ja tigudega suurde molluskite klassi, ehkki nad on hoopis teistsuguse välimusega.
  
• Peajagseid leidub kõikides meredes ja neid turustatakse, kas värskentena või sügav külmutatult.
  
• Peajalgsete kombitsad, mida võib ka jalgadeks nimetada, kinnituvad otse pea külge.
  
• Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja.
  
• Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees.
  
• Selle klassi esindajad on selgrootutest kõige kõrgema arengutasemega.
  
• Neil puudub skelett , kuid närvisüsteem ja silmad on hästi välja arenenud.
  
• Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve.
  
• Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele.
  
• Nokaga suudavad peajalgsed tükeldada oma saaki, mis koosneb põhiliselt karpidest, vähkidest ja kaladest.
  
• Organid suubuvad kotisarnase keha ruumikasse mantliõõnde.
  
• Peajalgsed kuuluvad kõige kiiremate mereelanike hulka.
  
• Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi.
  
• Maitset tunnevad nad kombitsatega.
  
• Toituvad peamiselt kaladest.
  
• Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa kastmega või pikantses marinaadis.
  

Kalmaar

• Kalmaarid elavad parvedena Vahemeres ja Atlandi ookeanis Põhjamerest kuni Angolo rannikuni.
  
• Kalmaariliste seltsi esindajaid leidub kõikides meredes.
  
• Nagu teistelegi peajalgsetele omane, nii on ka kalmaaridel hästi eristatav pea, bilateraalsümmeetriline keha, mantel koos mantliõõnega ja kümme kombitsat ehk haaret koos neil paiknevate arvukate iminappadega.
  
• Nende pehme keha on kaetud nahaga.
  
• Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid ( fosforit ) ja mikroelemente.
  
• Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha.
  
• Peale kere on söödavad ka haarmed .
  
• Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka hautada, suuremaid isendeid ka erinevate segudega täita.
  
• Pikaajaline kuumutamine muudab kalmaari kummiseks ja sitkeks.
  
• Kalmaaritindi abil saab mustaks värvida pastasid ja risotosid.
  
• Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult, päikesekuivatatult ja marineeritult.
  
• Väga populaarsed aasia ja vahemeremaade köögis.
  
• Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada, keeta , wokis valmistada, paneeritult frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit.
  
• Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks.
  
• Kõige suurem valik mereandidest oli kalmaaridel, mida müüdi konserveeritult, kuivatatult ja ka erinevates purkites.
  

Kaheksajalad

• Peajalgseid on kaheksahaarmelisi ja kümnehaarmelisi.
  
• Kaheksa haarmega peajalgseid nimetatakse kaheksajalgadeks.
  
• Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas.
  
• Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes.
  
• Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis.
  
• Ta toitub vähkidest ja molluskitest.
  
• Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris).
  
• Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare.
  
• Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga.
  
• Kasutatakse ka salatites.
  
• Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks.
  
• Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks.
  
• Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud.
  
• Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked.
  
• Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema.
  
• Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult.
  
• Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada.
  

Seepiad

• Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis).
  
• Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas.
  
• Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel.
  
• Külgi palistavad uimed.
  
• Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad.
  
• Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja.
  
• Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast , ja selle hajumine muudab vee sogaseks.
  
• Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest.
  
• Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest.
  
• Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada.
  
• Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks.
  
• Täidisena kasutatakse riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, vürtse, rosinaid, piiniaseemneid ja teisi lisandeid.
  
• Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga.
  
• Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul.
  
• Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom.
  
• Valmistatakse sarnaselt kalmaari ja kaheksajalaga. Tuleb enne valmistamist pehmendada, sest muidu on liiga vintske.
  
• Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades.
  
• Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada.
  

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Peajalgsed
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kalmaar
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Jõevähk
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Krabid
  
• http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/
  
• http://nammy.pbworks.com/Kaheksajalg
  
• Erika Casparek- Türkkan „ Kalad ja mereannid“
  
• http://www.toidutare.ee/termin.php?id=256
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Seepia