DIABEET 2 TÜÜBI (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
DIABEET 2 TÜÜBI
Iseseisevtöö õppeaines
Sisehaige õendus

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.HAIGUSE DEFINITSIOON 4
1.1Riskifaktorid 4
1.2Tekkepõhjused ja – mehhanismid 4
1.3Ravivõimalused 5
1.4Ennetamine 5
2.ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL 6
3.ÕENDUSPLAAN 7
4.ÕENDUSPEDAGOOGIKA 9
4.1 Õe nõuanded: 9
5.ARUTELU 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
2.tüüpi diabeet - mida saab ise ära teha? 12

SISSEJUHATUS

Antud kirjalik töö on kohustuslik iseseisev töö sisehaiguse õenduse õppeaine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada diabeet 2 tüübi, määratleda õendusprobleeme koos põhjendusega, millest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärgi vastavalt igale probleemile.
Kesksed mõisted:
Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti (Eesti Diabeediliit 2005:4).
Õendusprobleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. See on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule ( Uiga 2002:22).
Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu ( Roper jt 1999:278).
Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks . Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada patsienti ja tema hooldust (Uiga 2002:6).
Õendusepikriis – tehakse patsiendi lahkumisel asutusest /ravijuhu lõpetamisel. Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad vaheepikriisid vastavalt kehtestatud korrale (Eesti Haigekassa 2007:28).
Õendusabi on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse (Sotsiaalministeerium 2008).

HAIGUSE DEFINITSIOON

Krooniline haigus, mille korral kõhunääre toodab küll piisavalt insuliini, kuid kudede võime selle toimele vastata on vähenenud (insuliinresistentsus) – seega veresuhkru tase jääb püsivalt liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Progresseeruvalt häirub ka insuliini eritumine kõhunäärmest. Oluliselt levinum kui 1. tüüp, moodustab 80-90% diabeedijuhtudest (2.tüüpi diabeet...2011).

Riskifaktorid

• Vanus üle 40 eluaasta
• Diabeedi esinemine perekonnas
• Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
• Eelnenud veresuhkru omastamise häire
• Kõrgenenud vererõhk
• Kõrgenenud kolesterool
• Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
• Naistel rasedusaegne diabeet (Diabeet 2013).

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon , mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks .
Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L.
II tüübi suhkruhaiguse korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge -- seda nimetatakse hüperglükeemiaks.
II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus.
II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket.

Ravivõimalused

Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel.
Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu , tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.
Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.

Ennetamine

II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal , vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012).

ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL

Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad. Potentsiaalsed probleemid on sellised, mis võivad ohustada patsiendi taotletavat tervislikku seisundit . Et neid ennetada, tuleb need kindlaks teha (Õenduse käsiraamat 1997: 27-28).

ÕENDUSPLAAN

Aktuaalsed õendusprobleemid
Eesmärk
Õendustegevused
Akuutne valu (00132), kõhuvalu , mis tingitud diabeetiga (Herdman 2012: 478).
Kõhuvalu vähendada või kaotada.
Valu hindamine skaala järgi
Jälgida ravimi toimet ja kõrvaltoimet
Jälgida valu ja valu muutusi
Jälgida, et patsient pidaks puhkereziimist kinni
Pakkuda patsienti valupäevikku koostada.
Tagada patsiendi hooldust. (Ladwig,G., Ackley ,B., 2008: 536-539)
Iiveldus (00134), tingitud haigusega. (Kukkes jt. 2012:478)
Iiveldus tunne vähendada või kaotada ära.
On vaja tähelepanu pöörata kõrvale juhtima iivelduse eest
On vaja kohaldada küm rättik patsiendi laubale.
Vältida patsiendi äkilist liikumist , et ta säilitaks pikkali asendit.
Jälgi vedelikku bilanssi organismis. (Ladwig,G.,Ackley,B., 2008: 504-505)
Hirm (00148), mis on tingitud diabeeti teadmiste defitsiidist. (Herdman 2012: 361).
Hirm vähendada
Toetada ja julgustada patsienti.
Anda info haiguse tekkepõhjustest, arengust, kulgust, ravimist, uuringutest.(B.Ladwig,G., J.Ackley,B., 2008: 352 -353)
Ebapiisav enesehooldus riietumisel (00109), mis on tingitud ülekaaluga. (Herdman 2012: 251)
Patsienti peab riietuma iseseisvalt.
Õpetada kasutada abivahendeid
Riietub spetsiaalse vahendite abiga. (Mustajoki 2001)
Häiritut mugavustunne (00214), tingitud väsimusest ja nõrkust. (Kukkes jt. 2012:473)
Tagada mugavustunne
Anda rahu
Uurida ja hinnata patsiendi komfordi taset
Toetada ja julgustada patsient (B.Ladwig,G., J.Ackley,B., 2008: 237-238)
Potentsiaalsed õendusprobleemid
Eesmärk
Õendustegevused
Vigastuse risk (00035), mis on tingitud
halvenenud liikumisest. (Herdman 2012: 430)
Vähendada vigastuse risk.
Mõelda hoolikalt patsiendi ümbritseva keskkonda ning arutleda temaga sobivalt tema mugavusele. Eemalda kõik ohtlikud asjad patsiendi keskkonnast. Õpeta patsiendi iseseisvalt toime tulla ning hoolitseda iseenda eest. (Ackley jt. 2008: 739-740).
Infektsiooni risk (00004) tingitud vere glükoosisisalduse tõusust(Herdman 2012: 417)
Vähendada infektsiooni risk
Jälgida vere glükoosisisaldust
Jälgida haigla temperetuuri (Jaanson, 2001 ).
Naha terviklikkuse kahjustus (00046) tingitud vähenenud liikumisest ,tõusnud veresuhkrust(Herdman 2012: 436)
Suurendada liikumist
Asendi muutmine
Liikuda spetsiaalse abivahendiga
Tagada patsiendi naha hooldus (Mustajoki 2001)

ÕENDUSPEDAGOOGIKA

Diabeet on haigus, mis mõjutab inimese organismi tervikuna ja seetõttu võib diabeetikust patsient sattuda haiglasse erinevate terviseprobleemidega. Diabeetiku hoolduse juures on kõige olulisem jälgida tema õiget väljakujunenud elustiili. See tähendab seda, et haiglas olles tuleb patsiendile kindlustada nii insuliini süstimise võimalus kui ka vajalik dieettoit.
Diabeetikul tuleb pidevalt jälgida veresuhkru taset, sest haiglas olek ja eri ravimite kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi.
Tüüpilisemaid ja ravile raskesti alluvaid diabeetikute probleeme on diabeetiline jalg. Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses suureneb jalgadel põletiku tekkimise oht, juba tekkinud põletik toob kaasa haavandid, lihaste ja luukoe kärbuse, mille tagajärjeks võib olla gangreeni teke. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata patsientidele, kellel on kalduvus jalahaavandite tekkele. Õde peab pidevalt jälgima jalahaavandite seisundit, sest patsient võib olla olukorras, kus ta ise enam ei tunneta ja süveneva retinopaatia tõttu ei näe oma jalgu . Jalahoolduse puhul tuleb täpselt kinni pidada arsti määratud haavaravist. Oluline on ka küünte hooldus. Küüsi tuleb lõigata iga kahe nädala tagant ja jälgida, et neid ei lõigata liiga lühikeseks. Samuti tuleb jälgida, et ei jääks teravaid nurki. Jalgu tuleb pesta vee ja vajadusel väga pehme seebiga ning kuivatada hoolikalt. Peale pesemist kasutatakse jalahooldussalvi. Kindlasti tuleb jälgida, millistes jalatsites patsient liigub. Jalatsid ja sokid peavad olema paraja suurusega, mugavad ning peavad hästi jalas seisma. Jalahoolduse juurde kuulub ka küüne seennakkuste ravi. Hooldaja teostab seennakkuste ravi vastavalt ettenähtud raviskeemile (Hooldus erinevate haiguste...2011:26-27).

4.1 Õe nõuanded:

• selgitada haigele ja sugulastele kõikidest ravivõimalustest
• Veresuhkru väärtused hoida tühja kõhuga alla 7,0 mmol/1 ja pärast sööki (1,5 - 2 tundi) alla 10 mmol/l. Glükoliseeritud hemoglobiin (näitab 3 kuu keskmist veresuhkru väärtust) on alla 7,5%.
• Kolesterooli sisaldus veres hoida madalam kui 6,2 mmol/1.
• Vererõhk on alla 140/80 mmHg.
Suitsetamisest loobuda
• Õpetada patsiendi dieeti pidada.
• Õpetada patsiendi olla rahulik.
• Rääkida patsiendiga tema hirmudest , muredest .
• Hooldada ja vajadusel ravida jalgu.
• Käia arstlikul kontrollil (vähemal 1 kord aastas).
• Regulaarne silmaarsti kontroll (Õppematerjal haige hooldajale 2002 ).

ARUTELU

Õe tegelik töö seisneb patsiendi viimisel ühest seisundist teise: rahutust rahulikku, teadmatusest teadmisesse, üksindusest kontaktsusesse, segadusseisundist otsustusvõimelisuseni, halva enesetundega olekust heasse, kannatustest heaollu, passiivsusest aktiivsusesse jne ( Vilu 1998:72).
Igal inimesel on kohustus teha head. See tähendab, et inimene peab ennetama kahju ja kannatusi. Ta peab püüdma suurendada head siinses maailmas. Õde ja põetaja, kes on saanud erihariduse, peavad tundma kohustust sekkuda situatsioonidesse, kus nad saavad vältida inimeste kahjustamist (Göran jt. 1995:27).
Õe põhiülesanne on tervise eest hoolitsemine, haiguste ärahoidmine, tervise taastamine ning kannatuste leevendamine. Selles töös on hästi näidanud kuidas toimub 1 tüübi diabeeti patsiendi õendushooldus.
Miljonid inimesed maailmas põevad diabeeti ja igal aastal avastatakse uusi diabeetikuid. Diabeet on küll eluaegne ja krooniline haigus, mida kahjuks ei osata praeguste ravivõimaluste juures veel välja ravida, kuid diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku igapäevast elu. Diabeetikute järjepideva õpetamise, tervisliku seisundi kontrolli, heade ravivõimaluste ning -tingimuste, õige päeva- ja toitumisreziimiga on võimalik muuta iga diabeetiku elu turvalisemaks ja täisväärtuslikumaks. Tähtis on, et iga diabeetik ja tema lähedased oskaksid toime tulla ka eriolukordades (näit. Suuremat füüsilist tööd või sporti tehes, haigestumise ja suurema süsivesikute koormuse korral).
Igasse diabeetikusse ja tema ravisse tuleb suhtuda individuaalselt, arvestades inimese tervislikku seisundit, tema elu-ja päevareziimi.
Diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku elu, kui järgitakse d1abeedialaseid nõuandeid ja soovitusi, hoides sellega veresuhkru väärtused normis ja vältides tüsistusi ning kaasuvaid haigusi (Diabeet. Õppematerjal haige…2002 ).

KASUTATUD KIRJANDUS

G. B. Ladwig,B. J. Ackley. (2008). Mosby's Guide to Nursing Diagnosis. Second Edition .
Göran, G., Sture, G., Kerstin, G., Göran, L. (1995). Õe eetika . Tallinn: Huma.
Herdman, T. H. (2012) (Eds.). NANDA International Nursing Diagnoses Definitions & Classification, 2012-2014. Oxford : Wiley- Blackwell.
Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Tartu.
Jaanson, T.(2001). Higete uurimismeetodid ja õendustegeves. Tartu
Mustajoki, M. jt. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina
Müürsepp, T., Remmel, H. (2006). Õpi ja harjuta: Eesti keele õppematerjal õe eriala pikendatud õppeajaga üliõpilastele. Tallinn
Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu.
Vilu, A. (1998). Tervis ja õendushooldus. Tartu: Elmatar.
Mõisted ja definitsioonid . (2009).
http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=775307/M%F5isted+ja+definitsioonid+(3) .pdf (08.11.2013).
Diabeet. Õppematerjal haige hooldajale. (2002).
http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html#abinoud (09.11.2013).
Eesti Diabeediliit
http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php (10.11.2013).
2.tüüpi diabeet- mida saab ise ära teha?
http://www.teinevoimalus.ee/et/koolitus/tervislikud-eluviisid/2tueuepi-diabeet-mida-saab-ise-aera-teha (13.11.13).
2. tüüpi diabeedi riskifaktorid
http://www.diabeet.ee/node/18 (13.11.13).
Terviseportaal (2012).
http://inimene.ee/s/suhkurtobi-ii-tuup (11.11.13).
Hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf (10.11.13).