Romaani kunst (0)

Sissejuhatus

Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga.
Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid.

Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku.
Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt.
Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus.
Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud.
Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik . Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.

Arhitektuur

Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas.
Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks . Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
 
 
 
 
 
 
 
Silindervõlv
Ristvõlv
Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus
Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse . Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii.
Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
 
 
 
 
 
 
 
Basiilika ristlõige
Basiilika põhiplaan
Ristroidvõlvid Durhami katedraali näitel
Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum . Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu).
Oli saanud tavaks austada pühakuid – inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid . Iga kirik tundis uhkust , kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kodakirik
 
Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur ; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.
Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel ”. Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud.
 
 
 
 
 
 
 
Sainte Foy kiriku interjöör. Conques, Prantsusmaa
Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon
Notre Dame La Grande kirik Poitiers 's
Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik – viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks.
 
 
 
 
 
 
 
Püha Markuse kirik Veneetsias
San Miniato al Monte kirik Firenzes
Pisa katedraali kellatorn
Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias.
Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes.
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud.
 
 
 
 
 
 
 
St. Michaeli kirik Hildesheimis
Mainzi katedraal
Speyeri toomkirik
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum.
Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres.
Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil.
 
 
 
 
 
 
 
Wormsi toomkirik
Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal
Valjala kirik
Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil.
 
 
 
 
 
 
 
Donjon Dinan'is Prantsusmaal
Krahvilinnus Gentis, Belgias
Toweri kindlus Londonis
Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep , Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid .

Skulptuur ja maalikunst

Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel”. Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid “lugeda”.
Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus , et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada.
 
 
 
 
 
 
 
Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is
Püha Peetrus. Kuju Moissaci kiriku portaalil.
Kohut mõistev Kristus. Viimse kohtupäeva stseen Vezelay' Madeline 'i kiriku portaalil
 
 
 
 
 
 
 
Hingede kaalumine . Vezelay kiriku portaal.
Taavet tapab Koljati. Kapiteel Vezelay kirikus
Naine ja deemon . Kapiteel Vezelay kirikus
Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele.
Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat.
 
 
 
 
 
 
 
Kristus ristil - krutsifiks
Aadama ja Eeva paradiisist väljakihutamine Reljeef piiskop Bernwardi ustel
Kain tapab Aabeli . Reljeef piiskop Bernwardi ustel
Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn. piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal. Hoolimata sellest, et inimese kehaehitusest ja proportsioonidest pole meistril korralikku aimu olnud, annab ta väga elavalt edasi näiteks piiblilegendi Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamisest - nii väljenduslikud on süüdistava ingli ja häbenevate Aadama ning Eeva poosid.
Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud.
Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraažid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraažide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul
 
 
 
 
 
 
 
Kuningas Haroldi kroonimine . Bayeux ' vaip
Normannide laevastik ületab La Manche 'i. Bayeux' vaip
Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip
Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume 'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid.
Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta.
 
 
 
 
 
 
 
Halley komeet . Bayeux' vaip
Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest.
Taaveti lugu Winchesteri piiblist.
Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg.
Romaani arhitektuur. Skeemid
Romaani basiilika ristlõige.
Romaani basiilika põhiplaan.
Ristroidvõlvide skeem Durhami katedraali näitel.
Kodakirik.
Ristvõlv.
Silindervõlv.
Romaani arhitektuur Prantsusmaal.
Cluny kloostrikirik. 1088- 1118 . Rekonstruktsioon.
Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Säilinud põikhoone ots.
Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon.
Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon.
Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Koor. Arvutirekonstruktsioon.
Sainte Foy kirik Conques'is. 1050-1120. Interjöör.
Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. 11. saj.
Saint Sernini katedraali Toulouse'is. 1080 -1096. Nelitistorn.
Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101 -1128. Läänefassaad.
Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud kuplitega.
Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Ristvõlvidega kaetud kesklööv.
Tornlinnus , nn. donjon Dinant'is. 11.-14-.saj.
Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias, Prantsusmaal. 12. saj algus.
Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias. Läänefassaad.
Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. Ristvõlvidega kaetud kesklööv.
Gislebertus.
Ingel. 12. saj algus. Vezelay kloostrikiriku portaal.
Gislebertus.
Viimne kohtupäev. 12. saj algus. Vezelay kloostrikiriku portaal.
Gislebertus.
Viimne kohtupäev. 12. saj algus. Vezelay kloostrikiriku portaal.
Gislebertus.
Viimne kohtupäev. 12. saj algus. Vezelay kloostrikiriku portaal.
Maagiline veski.
12. saj algus. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel.
Taavet tapab Koljati.
12. saj algus. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel.
Naine ja deemon.
12. saj. algus. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel.
Romaani arhitektuur Itaalias.
San Miniato al Monte kirik Firenzes. 1018-1207.
Pisa toomkirik. 1063 -1118.
Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn - kampaniil. 1173 -1350.
Pisa toomkiriku ristimiskirik - baptisteerium . u. 1260.
San Marco katedraal Veneetsias. 1064-1093.
Monreale katedraal Sitsiilias. 1130 -1189. Kiriku sisekujundus on teostatud bütsantsi meistrite poolt.
Romaani arhitektuur Saksamaal ja Eestis.
St. Michaeli kirik Hildesheimis. 1010 - 1033 . Varase romaani stiili - nn. ottooni stiili näide.
Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad
Mainzi toomkirik. 980-1137. Vaade lõunast.
Speyeri toomkirk. 1024-1061
Maria Laachi kloostrikirik Naumburgi lähedal. Alustatud 1093-1250.
Wormsi toomkirik. 1171-1220.
Wartburgi linnus Eisenachis. Pärast 1170.
Valjala kirik Saaremaal 13.saj. Läänefassaad on ainuke romaani stiili näide Eestis.
 
St. Michaeli kirik. 1010-1033. Hildesheim, Saksamaa.
St. Michaeli kirik Hildesheimis. 1010-1033. Varase romaani stiili - nn. ottooni stiili näide.
Piiskop Bernwardi pronksist uksed.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kirik.
Aadam ja Eeva paradiisiaias.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kirik..
Paradiisist väljaajamine.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed.
Kain tapab Aabeli.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed.
Kristuse sünd.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed.
Ristimisnõu Hildesheimi St. Michaeli kirikus. 11. saj.
 
 
Romaani skulptuur.
Kristuse sünd.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed.
Krutsifiks Lichtensteini lossist. u. 1050.
Eeva paradiisiaias. u. 1125 -1135. Saint Lazare katedraal, Autun.
Püha Peetrus. 12. saj. algus. Saint Pierre kirik Moissacis.
Püha Peetrus. 12. saj. algus. Saint Pierre kirik Moissacis.
Gislebertus.
Viimne kohtupäev. 12. saj. algus. Saint Lazare katedraal, Autun.
Gislebertus.
Hingede kaalumine. 12. saj. algus. Saint Lazare katedraal, Autun. Detail.
Gislebertus.
Viimne kohtupäev. 12. saj algus. Vezelay kloostrikiriku portaalil.
Sainte Trophime'i kirik Arles'is. 1170-1180. Portaal.
Romaani maalikunst.
Haroldi kroonimine Inglismaa kuningaks.
Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp.
Halley komeet.
Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp.
Normandia hertsogi Guillame'i vägi ületab La Manche'i.
Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp.
Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus.
Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp.
Anglosaksid põgenevad Hastingsi lahinguväljalt.
Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp.
Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. 11. saj. algus.
Maarja kuulutus.
Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. 1028 -1072
Taaveti lugu.
Winchesteri piibel. u.1160-1180.
Godefroi de Bouillon Esimese ristisõja käigus Nikaiat ründamas.