Põlemissaadused (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS 3
1.1Kemikaalide põletamine 4
1.2Süsivesinike põletamine 4
1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine 4
2.SUITS 5
2.1Vingugaas 5
2.2Tsüaniidiühendid 6
3. Tahm 8
3.1Lendlevad põlevad osakesed 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 11

SISSEJUHATUS

Põlemist kohtab igal pool, kuid meile paremini teada olevates kohtades näeb seda, metsapõlengutes, majade põlemisel, kütuste põlemine masina mootoris, nende põlemisel tekkivad erinevad saadused , milleks meile kõige tuntumad on : vingugaas , suits, tahm, lendlevad põlevaid osakesed. Ja kõik need saadused võivad mõjutada meie, kui inimeste, tervist ja vara. Vahest inimesed panevad põlema oma kogutud prahti ning ei taipa, mis mürgised asjad võivad seal sees olla.
Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda. Antud referaadis tuuakse esile elulisi näiteid põlemissaadustest, mis meid ümbritsevad ning mõjutavad. Üheks eluliseks näiteks on see, et pigitahm võib ummistada korstnate suitsukäike, mille tagajärjel kogunenud gaasid võivad plahvatada või purustada küttekorda ja korstent. Lisaks tuuakse välja kemikaalsete ainete põlemissaadused.

PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS

„Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (CnHm, H2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor , Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P2O5 , MgO, Na2O jt) on peendisperssed ning tõusevad õhku tiheda suitsu näol, teised (Al2O3 , TiO2 ) on põlemisprotsessil sulanud olekus. Paljude orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete põlemissaadused sisaldavad tahkete osakeste hõljumeid ( aerosool , tahm, oksiidid, soolad jt). Sellist dispersset süsteemi nimetatakse suitsuks.“ ( Kask , 2017 , lk. 13)
„Üldnimetusena kasutatav „suits“ kui põlemissaadus on gaaside ja aerosoolide segu. Põlemisprotsessil tekkivatest ainetest on paljud tugeva toksilise toimega, kutsudes esile kuni surmaga lõppevaid murgitusi.“ (Talvari, 2009, lk. 5) „Viimastel aastakümnetel on hõõgustunud (uute) polümeermaterjalide tootmine ja kasutamine nii tööstuses, ehitusel kui ka tavalises kodumajapidamises. Selliste ainete põlemissaadustes, suitsus voib olla kloorvesinikku, väävelvesinikku, lämmastikoksiide, vesiniktsüaniidi jm. inimorganismile kahjulikke aineid.“ (Talvari, 2009, lk. 39) „Tulekahju põlengud toimuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, kus puuduvad põlemisala reguleerivad seadmed , ohu reguleeritav juurdepääs ja reguleeritav põlemissaaduste eemaldamine põlengualast. Tulekahjul võib põleng levida kiiresti, haarates enda alla suuri alasid (naiteks metsatulekahjud ). Ohu juurdevool ja põlemissaaduste eemaldamine sisetulekahjul toimub uste ja aknaavade kaudu. Sisetulekahju väikestes ruumides võib ka ise kustuda, kui on takistatud põlemiseks vajaliku ohu juurdepääs.“(Talvari, 2009, lk. 27)

Kemikaalide põletamine

Mitmed kemikaalid ja mittepõletamisele mõeldud tooted eraldavad põlemisel ohtlikke aineid, mis ärritavad hingamisteid, nahka ja silmi. Üheks selliseks näiteks võib tuua penoplasti, mis tavaolekus mürgiseid aineid ei eralda, ent on äärmiselt tuleohtlik ning tekitab terviseohtlikke põlemisprodukte ka üpris madalatel põlemistemperatuuridel. (Keskonnaministeerium, 22.03. 2018 )

Süsivesinike põletamine

Petrooleumitooted ( bensiin , benseen jne), mis on olulisemad süüsivesinikud, võivad kahjustada mitmeid organeid, tekitades peamiselt kopsukahjustusi. Mõlemad ained on kergesti lenduvad süsivesinikud. Sisse hingates, on võimalikud sümptomid joobetaoline seisund ning rütmi-, kesknärvisüsteemi- ja hindamisfunktsiooni häired, sõltuvalt sissehingamise kestusest ja kontsentratsioonist nähud halvenevad. Lisaks sellele on süsivesinikud ka väga tuleohtlikud ning nõuavad olulist järelevalvet kasutajatelt. (Keskonnaministeerium, 22.03. 2018 )

Remondijääkide ning gaaside põletamine

Ehitusel jääb alles väga palju remondijääke, lakke , värvid võivad samuti põlemisel eraldada tervist ähvardavaid aineid. Kindlasti ei ole soovituslik põletada sünteetilisi aineid. Risk seisneb siiski pideva mürgiste ja ohtlike ainete põletamisel. Ühekordselt tekinud süpmtomid mööduvad värske õhu käes olles, mis on tihti esmaseks abiks. (Keskonnaministeerium, 22.03.2018)

SUITS

„Üks tulekahju arengut iseloomustav tegur on põlemissaaduste eraldumine. Põlemisega kaasneb alati põlemissaaduste soojuslagunemine. Enamiku ainete põlemisel jaotuvad põlemissaadused põlemistsooni ümbritsevas keskkonnas ja täidavad selle suitsuga.“ (Šarin, 2015, lk. 37)
Tulekahju puhul inimese vaenlane nr 1 on suits. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmed gaase, hapniku hulk väheneb ( Klaos , 17.09.2013). „Kõige sagedamini põlevad tulekahju ajal süsinikku, vesinikku ja hapnikku sisaldavad orgaanilised ained: puit, paber, riie , naftasaadused jne. Sellest tulenevalt kuuluvad suitsu koostisse tavaliselt lämmastik, hapnik, süsinikoksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), veeaur ja vaba süsinik imeväikeste tahkete osakeste kujul. Ainete ja materjalide mittetäielikul põlemisel tekivad osakesed, mis teatud põhjusel, kõige sagedamini hapniku vähesuse tõttu, ei jõua ära põleda ning kanduvad gkoos kuumade gaasivooludega põlemistsoonist välja. Hõljuvas olekus moodustavad need koos veeauruga suitsu, seega nimetatakse suitsuks nähtavat tahkete ja/ või vedelate põlemis- ja soojuslagunemise osakeste segu õhuga. Paljud suitsu kuuluvad põlemis- ja soojuslagunemise saadused on toksilised, st inimorganismile ohtlikult toimivate omadustega.“ (Šarin, 2015, lk. 37) „Suits, nagu kõrge temperatuurgi, takistab päästjate tegutsemist, raskendab tunduvalt päästjate orienteerumist ja ohustab nende elu“ (Šarin, 2015, lk. 38). Kõige levimaks põlemisgaasiks on vingugaas. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingumürgitus. 

Vingugaas

Süsinikoksiid ehk CO on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Vingugaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas . Vingugaas tekib igasugusel põlemisel, kui põlemistsoonis puudub puhast õhku, tekib oht vingumürgistuseks. CO ei ole võimalik kuulda, näha ega haista, ärkvel olevad inimesed võivad tunda nõrkus, õhupuudust, peavalu, kuid magavad inimesed mitte. Igapäevaelus mürgistus võib saabuda, kui on ohtlikult liiga vara kinni pandud ahjusiiber, garaažis töötav automootor , valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiboiler ning ka tulekahjud siseruumides on vingugaasi allikad. Mürgine gaas võib uimastada või uinutada inimest ning võtta temalt võimaluse põlengust põgeneda. (Jürgenson, 2010). Vingugaas jõuab organismi sissehingamise kaudu ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel. Vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on 200 korda suurem, kui hapnikul ning kandub gaas kiiremini vere kaudu kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. (Jürgenson, 2010)
Vingugaasi mürgituse sümptomid (Jürgenson, 2010)

• Väikese koguse korral võib tekkida nõrkus, uimasus, peapööritus, peavalu,pulseerimine oimukohtades, oksendamine, köhatamisvajadus.
  
• Hiljem võivad esineda nägemis – ja kuulmishallutsinatsioonid, kiire pulss , kõrge vererõhk, loidud, teadvusekadu, hingamishäired.
  
• Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.
  

Tsüaniidiühendid

Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04. 2016 ). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub lõhn ja värvus, kuid tappev toime on vingugaasist tõhusam. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad vill, plastikud , kangad, reliin, poroloon, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis olevad küttekolded, kus neid materjale põletatakse. (Jürgenson, 2010) Suitsus olevad kemikaalid põhjustavad bronhospasmi, hingamisteede epiteelkude põletusi, rohket lima eritumist ning turseid. Kui kiiresti need sümptomid avalduvad, sõltub kemikaalide kontsentratsioonist sissehingatavas suitsus ning kahjuliku toime kestvust. Lisaks hingamisteede põletustele, ka mujal keha pinnal võivad olla põletushaavad, mis vajavad kohest meditsiinilist abi ja hospitaliseerimist lähimasse haiglasse . (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016)
2003.a Usa merejalaväelased leidsid Eufrati jões Nassiriya linna lähedal suures kontsentratsioonis sinepigaasi- ja tsuaniidiühendeid. Sinepigaas tekitab valulikke pikaajalisi ville ning võib põhjustada pimedaksjäämist, tsüaniid tapab sellega, et ei lase verel hapnikk kanda. (Delfi, 2003)

Tahm

Liiklus , eriti diiselmootoriga liiklus, on tahma osakeste oluline allikas linnapiirkondades. Kuid mõnedes piirkondades võivad puidu või kivisüsi põletamine kodus ja vähemalt perioodiliselt avatud biomass põletamine olla veelgi olulisemad tahma osakeste allikatest. Lokaalses piirkonnas võib sadamate ja tööstusrajatiste mõju tahma osakeste kontsentratsioonidele avaldada märkimisväärset mõju ( Nicole AH Janssen ,et al.,2012).
Tuhk on põlenud materjal, mis endast olulist ohtu ei kujuta, siis tahm ehk must süsinikdioksiid on süttiv materjal, mis võib teha palju pahandust. Tahm tekib mittetäielikult põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja selles olev niiskus kondenseeruvad korstnalõõri seintele. Kerge lendlev tahm süttib umbes 170-190 kraadi juures. Üldiselt kui korstnalõõr on korralikult puhastamata ja süttinud tahmakihi all on veel pigitahm siis on eeldused olemas tahmapõlemiseks. Põlev pigitahm annab kuni 1000-kraadist kuumust, paisudes põlemisel ja ummistades suitsukäike. Ummistunud suitsukäikudesse kogunenud gaasid võivad plahvatada, mis kergemal juhul tekitab küttekoldesse ja korstnalõõri praod, tõsisematel juhtudel aga purustab küttekorda ja korstna (FIE Marko Bandis, 2010).
Must süsinik takistab ka soojuse salvestamist küttekolde seintesse. Üldiselt kui suitsukanali seinad on kaetud väikese tahma-tuhakihiga, läheb kütet hulganisti rohkem vaja, et saavutada sama temperatuur, mis on puhastatud suitsukanali seinas. Ehitistel, millel korstna suitsulõõr läbib kõrge külma pööninguosa, mis ületab kolme meetrit, tekib korstna suitsulõõril pööningu põranda ja ülemise korruse vahelises osas suitsulõõri ees sooja ning külma piirile krae, mis hakkab takistama suitsu eraldumist küttekoldest ning mille vältimiseks tuleks pööningul korstnad ära soojustada. Pigitahma tekke vältimiseks ja tuleohutuse suurendamiseks tuleb lisaks korstna regulaarsele puhastamisele tagada ka korstnalõõrides korralik tõmme. (FIE Marko Bandis, 2010)

Lendlevad põlevad osakesed

Lenduv tahm on väikestest söekübemetest koosnev pulber, mille toob suitsulõõridesse tõmme. Selle alla kuulub ka narmastahm, mis tekib pliitides, soemüürides ja suitsulõõrides kütuse mittetäielikul põlemisel. Süttides põleb see hõõgudes. Pliidi korral on selle olemasolu hea kontrollida. Narmastahm tekib eelkõige praeahju ümbrusesse. Kui pliidi keeduplaat üles tõsta ja selle all on narmastahm, siis on sama lugu ka suitsulõõrides ja korstnas ning on aeg korstnapühkija kohale kutsuda ( Kalme , 2004).
Mitte täielikul põlemisel, tekivad lendelvad osakesed, mis osaliselt veel põlevad ning võivad tuule mõjul algatada uue põlengu. Näiteks võib tuua maja põlemisel tihedalt asustatud rajoonis, kus lendlevad osakesed põhjustada kõrval oleva hoone, kulu, vara süttimise.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks õib öelda, et põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Mis oma korda kahjustavad mitmetel erinevatel viisidel , meie vara ja tervist. Peamisteks näideteks on:

• Vingugaas, mis on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, väga mürgine gaas, mis on äärmiselt ohtlik inimese tervisele
  
• Tsüaniidiühendid, mis on vingugaasiga sarnaste omadustega, kuid imendub paremini inimese organismi, tuues kiiremini kaasa organismi kahjustusi.
  
• Tahm, mis tekib mittetäielikult põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja selles olev niiskus kondenseeruvad. Tuues kaasa ummistunud küttekollete hävinemist ja soojustakistust.
  
• Lendlevad osakesed, mis on tingitud mitte täielikult põlenud osakeste edasi levimisel, tekitades uusi põlenguid ning veelgi suuremat kahju.
  

Antud referaat on teadmiseks, mis on põlemissaadused, kuidas nendest tingitud kahju mingil määral ära hoida või nende tekkimisel kaitsta ennast.

KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

Delfi, 2003. Delfi. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/joest-leiti-sinepigaasi-ja-tsuaniidiuhendeid?id=5482577
[Kasutatud 05 04 2003].
FIE Marko Bandis, 2010. Tahm on kergestisüttiv ja hea soojaisolaator. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.tahmatont.ee/lisalugemist/
Igor Šarin, M. S., 2015. Suitsu ja põlemisgaaside eemaldamine tulekahjudel. rmt:: s.l.:s.n.
Jürgenson, M., 2010. Tuleohutus . [Võrgumaterjal]
Available at: https://tuleohutus.wordpress.com/2010/01/14/ulimurgine-vingugaas/
Kalme, L., 2004. Korstnapühkija tahmast. [Võrgumaterjal]
Available at: https://ilm.ee/index.php?41051
Kask, Ü., 2017. Põlemine.Küttekolded. Hoonete soojusvajadus. Küttesüsteemide kavandamine. rmt:: s.l.:s.n., p. 13.
Keskonnaministeerium, 22.03.2018. Põlemisel tekkivast mürgistusohust. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.envir.ee/et/polemisel-tekkivast-murgistusohust
Klaos, M., 17.09.2013. Tulekahju areng. [Võrgumaterjal]
Available at: http://opetaja.edu.ee/112/112/53.ht m
Kütt, K., kuupäev puudub Tahm kui aerosool. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.globe.ee/doc/OK_tahma_vahendid_ja_kasutamine.pdf
Nicole AH Janssen, M. E. G.-N. T. L. R. O. S. F. C. G. H. P. F. B. B. M. K., 2012. Health effects off black carbon. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0004/162535/e96541.pdf
Talvari, A., 2009. rmt:: Põlevainete omadused. s.l.:s.n.
Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016. Tulekahjus kannatanute käsitlemine. [Võrgumaterjal]
Available at: https://www.tervishoiuakadeemia.ee/tulekahjus-kannatanute-kasitlemine/