aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18. sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa sisekubermangude seisustele eraldi võimuasutused. Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina.
riigikassasse raha. Seda rohkem süveneb olukord, kus riik peab rohkem välja andma, kui vastu saab. Kiiresti tuleks moodustada majandusteadlastest, ekspertidest, analüütikutest, pangandusspetsialistidest, eri valdkondade edukatest ettevõtjatest koos valitsuse esindajatega töörühm, kus töötataks välja abinõude pakett, millest valitsus juhinduks. Kuna majanduskriis on globaalne ja Eesti maailmakaardil nii väike siis tahest või tahtmata meie majanduse edenemine sõltub suurriikide majanduspoliitikast ja pangandusest. Väiksel Eestil ei jää muud üle, kui lihtsalt kogu selle masu vooluga kaasa minna ja mitte uppuda. Positiivseid ja negatiivseid külgi sellise suure ja laialdase ning väga olulise teema käsitluse juures on lõputult palju. Lootuses kriis üle elada, noppigem välja see positiivne!
võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes. Põllumajanduse edenemine, riigieelarvest põllumeestele ulatuslikud toetused. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss positiivne, peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Välispoliitika Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks. Samal ajal Rahvasteliidu jõuetus. I häirekellaks inglise-Saksa
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
23 - Nõukogude Liit Teisest maailmasõjast võitjana väljunud NSVL positsioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada Võidukas sõda ei muutnud aga Nõukogude Liidu poliitilist korda NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks 1950-1960 aastate ,,sula, mida iseloomustas vaimuelu elavnemine, majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise BERIA,HRUTOV,BRENEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953-1953dets)Hrutovi aeg (1953sept-1964)Brenevi aeg(1964- 1980)MajandusNSVL, plaanimajandus Rasketööstuse eelisarendusPlaanimajandus
kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute
materjalitehnoloogiate sümbioosi I faas: Varajased uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon -võimaluste kujunemine II faas: Laialdane levik- uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur. III faas: Innovatsiooni ja turupotentsiaali täielik ärakasutamine IV faas: Viimased uued tooted ja harud, varasemad saavutavad küpsuse ja turu küllastatuse potentsiaali kokkutõmbumin. 3. Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju, muutused IKT-s Materjaliteaduse edenemine, mis tõstab mikroprotsessorite jõudlust ja alandab nende hinda. Edenevad arvuti- ja tarkvaratööstust ning telekommunikatsioonivahendite tootmist. Suureneb investeerimine IT- kaupadesse, kapital süveneb ja tootmise reorganiseerimine uute tehnoloogiate ümber. Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1) IKT- investeeringud kasvatavadtootmismahtu ja töö tootlikkust, 2) kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikkuse tõusule,
lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik (kuningas) teada-tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülem omakorda jagas välja patendid kompaniide komplekteerimiseks kompaniiülematele, viimased aga saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Üldiselt värvati
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui ka idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20. sajandi alguses üks suuremaid ja tähtsamaid pühi. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis ja talu edenemine. Samuti tõrjuti tumedaid jõule, õnnetusi, metsloomi jpm. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Kindlasti tehti ka jürituld. Uskumused Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. Kui jürikuu on soe, tuleb külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on
See kalduvus on aga seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. See vastuoluline loomus põhjustab inimese tegutsema hakkamise, põhjusteks näiteks auahnus, võimuiha või saamaiha. Kant peab seda väga oluliseks, tänades loodust ühtesobimatuse, kadedalt rivaalitseva edevuse ning rahuldamatu omamis- ja valitsemisviha eest. Antagonism on osa inimeste igapäevaelust. Tänu sellele toimub inimeste kultuuriline edenemine, kuna vastasseis teiste inimestega sunnib inimesi end arendama. See vastuolu on jõud, mis paneb inimsoo arengu liikuma. 6) Kant põhjendab, et kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem, kuna inimese kui mõistusliku olendi eneseteostus on võimalik üksnes sellises ühiskonnas, kus iga inimene on vaba ja tema vabadus on täpseimalt piiritletud teiste vabadust silmas pidades. Sealjuures tahab loodus veel, et inimkond selle ise teostaks.
mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu)
o Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur o Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile · Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid UTOPISM/SOTSIALISM · SOTSIALISM · Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid · Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse · Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism. · Uus ideaalühiskond pidi tuginema - o Ühisomandile o Kohustuslikule kollektiivsele tööle o Kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele
kliima. 7. Mis muutused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis? Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Pronksist tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. 8. Nimeta muutusi mis toimusid inimeste elus peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas ellurakendamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada, midagi uut ettevõtte, mingi turu või kogu maailma jaoks(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127). Kuid täna räägin Eesti innov...
edasiarenev (liigesekahjustus süveneb). Haiguse alguses on edasist kulgu raske ennustada. Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel. Ravi tulemusena ja vahel ka spontaanselt tekivad lühemad või pikemad remissioonid ehk vaibefaasid, mil inimene tunneb end täiesti või peaaegu tervena ja võib ekslikult arvata, et haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane edenemine, seetõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid see on aeglase, healoomulise kuluga RA. Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel.
peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev. Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
Kontroll- tegeliku soorituse võrdlemine planeeritud sooritusega, hälvete analüüs, trendide mõju hindamine protsesside parendamisele, võimalike alternatiivide hindamine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine. Hälve- tegeliku soorituse võrdlemine plaaneeritud sooritusega, erinevuste analüüs, trendide mõju hindamine protsessi parendamisele, võimalike alternatiivide võrdlemine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine. Projekti edenemine: Kui tegelik edenemine erineb algsest plaanist märkimisväärselt, siis arvatavasti on mõtet üle vaadata projekti harta selleks, et kindlustada, et projekt on veel mõistlik. Kui tegelik edenemine erineb algsest plaanist mõnevõrra, kuid harta veel sobib, siis võib-olla peab täpsustama projekti plaani. Kui projekti plaan on veel hea juhtnöör, arvatavasti peab tegema väikseid muudatusi
varasemast enam hakati eksportima toorainet ja eelkõige naftat, mitte valmistoodangut nagu varem. Palju mõjutas ka USA isolatsioonipoliitika, kes vähendas investeeringuid ja keskendus riigisiseste probleemide lahendamisele, kuid probleemiks osutus pankade kokkuvarisemine, kes enam investeeringutest tulu ei saanud, see omakorda põhjustas töötuslaine ja majandus hakkas paranema alles sõjatellimuste tõttu 40ndal aastal. 27.Tehnika ja globaalsete institutsioonide edenemine kahe maailmasõja vahel. Tehnoloogiline edenemine kahe ms vahel ei peatunud. Meditsiinis leiutati penitsilliin ja insuliin, transpordis arendati autot ja lennukit, mis individualiseerisid liikumist veelgi, tekkis ka õhupost. Sidetehnika arenes kiiresti, telefoniliinidega ühendati maailma suuremad linnad (kuigi ei jõudnud veel massidesse), ’25.aastal katsetati esmakordselt televisiooni. Väga populaarseks muutus raadio, esimene massülekanne tehti 1930
Lähituleviku revolutsioon Tegelikult on ilminguid juba järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Selles etapis osalevad ka Hiina ja India Allikas: Eesti majandus - lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu 2008, lk 68-73. Digitaalmajandus Teenuste liikumine internetti ing. interconnected network (nii avalikud kui erasektori poolt pakutavad) E-kaubanduse edenemine Laienev võrgustumine (Google, MSN, Wikipedia jt) Inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa Töö iseloomu, vormi ja reeglite muutus - kaugtöö töö tegemine ei sõltu kohast ja ajast, vaid võimekusest ja oskusest kasutada telekommunikatsiooni. Paindlik töö ja vaba aeg, kodus olemine või näiteks lapsehooldus on ühendatud töötamise ja õppimisega. Heaoluriik (õpik, lk 13-16). A. Tekkimine ja põhjused 1. Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud
Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma mõjualade üle Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitikata omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal
liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. 5 Rituaalsed toidud Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu)
kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima. Sageli kasutati intresse kapitaliannetaja määratud otstarbel – vaimulike ülalpidamiseks, kirikuvara soetamiseks, mõne kapitaliannetaja perekonnaliikme elatamiseks vms. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulikuordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. Kasutatud kirjandus Kala, Tiina “Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades” 2002 Külastatud aadressil: http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200- 1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edenemine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/ (30.03.2015) 5 Tamm, Jaan “Eesti keskaegsed kloostrid”, Tallin 2002 (lk 5-43) Vahtre, Lauri “Eesti kultuuri ajalugu”, Tallinn 2000 (lk 21-40)
Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi vilja vahetati see soola vastu, mis omakorda eestis või venemaal mitmekordse vaheltkasuga maha müüdi. Laevasõidu edenemine tekitas vajaduse koolitatud laevajuhtide järele. Rannikusõiduga olid hakkama saanud eelkõige rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid- metskaptenid-, pikemad merereisid eeldasid aga põhjalikumat ettevalmistust ning merekaartide tundmist. Meremeeste koolitamiseks asutati mitmel pool merekoole. 1864 a. rajati merekoole Heinastesse. 1845a. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Eestlaste esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a.
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2
Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918- 1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924. Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923) koostöös algas aia uus ülestöötamine. Botaanikaaia edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-1943) ajal. Õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi. Direktor Lippmaa hukkus sõja ajal (1943), kui hävisid linna pommitamise tõttu ka Tartu Ülikooli botaanikaaia peahoone ja kasvuhooned. Päästetud kasvuhoonetaimed paigutati laiali Ülikooli ruumidesse. Taastamistöödega pidi tegelema A. Valga(1944-1956). Edaspidi juhtisid aia tegemisi H.Trass(1956-1962 ja 1964, V. Masing (1962-1964) ning E. Lellep (1964-1969).
Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Rituaalne toit- seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. TOOMAS 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu)
kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur
· Erakonnad keelustati, püsima jäi ainult Isamaaliit. · Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938. · Kampaaniate korraldamine. · Opositsiooni keskus Tartu, Jaan Tõnisson. c) Uus põhiseadus 1938 · Presidendi ametikoht. · Kahekojaline Riigikogu (80+40). Suur osa oli määratud ametnikke. · Valitsus sõltus presidendist. · Piirati rahva valimisõigust ja hääletamist. · Presidendiks kinnitati Konstantin Päts. d) Majanduselu iseloomustas edenemine. Asendus majandusliku rahvuslusega. Arenes põlevkivitööstus. Riigiettevõtted moodustasid suurema osa majandustegevusest. Plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Eksporditi põllumajandussaadusi. e) Välispoliitiliseks ohuks olid NSV ja Saksamaa. Baltimaad ajasid erapooletuse poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut. f) Kultuurielu: Kultuuri aitas rahastada Eesti Riiklik Kultuurikapital. Rahvusvähemused
olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi same ning hakkab seejärel aina rohkem ja osavamalt liikuma, jooksma, ronima ning hüppama; areneb silma ja käe koostöö. Tene märgatav muutus lapse arengus on kõne kiire edenemine esimestest sõnadest ja paari- kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist: keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul.
kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI
Ta kujutab ette, et kõik, mida Kitty vajab, on vaid armastus. Ta unustab ta soovid ja püüdlused. Levinit ärritab, kui Kitty liiga palju majapidamisega tegeleb. Aegajalt tekivad tülid. Ühel päeval eksib Levin teel koju. Selle peale on Kitty armukade ja kahtlustav, ta küsib, kus ta oli. Ta on solvunud, kuid siis andestab. Levin jätkab oma tööd raamatuga, mis räägib Vene põllumajandussüsteemist, kuid selle aeglane edenemine hirmutab teda. Ta teeb etteheiteid Kittyle, et ta tähelepanu võiks olla muudel asjadel peale majapidamise. Levin saab kirja Maria Nikolajevnalt, kes kirjutab, et on tagasi tema venna Nikolaiga ja et Nikolai on suremas. Levin ütleb, et peab Nikolaid külastama ja Kitty nõuab temaga koos minemist. Levin ei taha, et Kitty tuleks. Talle ei meeldi idee, et Kitty kohtub endise prostituudiga. Levin ja Kitty vaidlevad, kuid lõpuks lubab Levin Kittyl kaasa minna.
................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias........................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8
õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897. 77,7% - kõrgeim vene kubermangudest. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist loodi 1907. Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas eelmist tööd
Liivimaal · pärisorjus kaotati > talupoegadest sai vaba talupojaseisus; vabastati ilma maata, pidid talud mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest · ost ja müük keelustati lõplikult · võivad sõlmida lepinguid · omada vallas- ja kinnisvara · ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema põlluharimisega · liikumisvabadus piiratud sunnismaised, isikutunnistus puudub · perekonnanime saamine Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve ja talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga uute talurahvaseaduste vastuvõtmine. 1849. uus Liivimaa talurahvaseadus: · kinnitas mõisnike õigust mõisa- ja talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta · mõisnik võib talumaad rentida või müüa, piirid fikseeriti · üleminek raharendile (võimaldas mõisnikul palgata mõisamoonakaid e palgatöölisi) · talupoegadel võimalus endale talu osta
ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ning sisepoliitilised reformid. Iyasu II ajal edenes aga hariduse, teaduse ja kirjanduse areng. Kuid järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti ning tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele ehk vürstidele. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat. Vürst Ras Kassa (1818-1868) võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat
maata-pidid talu mõisnikelt rentima. Sõltusid siiski mõisnikest. 1819/56 talurahvaseadused-1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine. Piiratud liikumisvabadus. Vabastati pärisorjusest ilma maata-pidid talu mõisnikelt rentima. Sõltusid siiski mõisnikest. Uued seadused jõustusid lõplikult pärast üleminekuperioodi 30ndate keskpaigani. Maj edenemine, mõttemaailma muutumine, keskvalitsuse surve ning rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtuni. Vaidlused rüütelkondades-liberaalid vs konservatiivid. Kokkuvõttes jäid peale liberaalid-palgatööd ja raharenti pooldavad. 1849 uus talurahvaseadus-mõisniku õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent, müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal.
Esiteks avaldasid Nietzschele suurt mõju Schopenhauer ja Darwin. Schopenhauer väitis, et maailma olemus on tahe, Nietzsche aga sõnastas selle ümber ja ütles konkreetsemalt, et kõige elava olemus on tahe. Darwini evolutsiooniteooria järgi jäävad ellu paremini kohastunud organismid ning see tagab kõige elava progressi; organismid on ainult vahendid. Nietzsche arvates on inimühiskonnas samuti tähtis inimese kui sellise areng ning elu üldine edenemine, mitte indiviidi ellujäämine: ,,Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni. Jah- et hiljem neistki mööda minna." Teiseks, Nietzsche eetika on enesetäiustamise eetika, mille järgi moraalsed väärtused peavad soodustama isiksuse eneseteostust. See ongi üks põhjus, miks Nietzsche ei sallinud kristlust. Tõenäoliselt on ristiusuvaenulikkus üks nendest allikatest, millest lähtub tema moraalifilosoofia.
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................
Riiigituumale, kirjutades kohalikus ajalehes: ''Ja kui langevad meie saadikud nende mõtted ei lange mitte, mõtted elavad edasi ja neil on suur tulevik! Meie valime jälle uued mehed, valime niikaua, kui viimaks mõte võidab.'' Ning veel enam, samal ajal julges ta arvustada tollal kehtinud sõjaseadust, kirjutades: ''Sõjaseadus rõhub kui lasu kõigi meie rahva avalikkude ettevõminste kui ka sisemise elu pääl. Rahva edenemine kipub vägisi kängu jääma.'' Demokraatliku mõtte ja sotsialistliku õpetuse levitamine neil reaktsiooniaastail ei olnud kerge, kuid Vilms leidis väljapääsuteid. Vilms kõneles, töölised istusid kabelaudade taga või jälle käisid tema pool saksa keele tunnis, kõigil ees saksakeelsed raamatud, kuid Vilms kõneles saksa keele asemel hoopis tsaarivõimukukutamisest. Üks naiskaasnoor, kes käinud vaid korra sellisel koosolekul, ütleb, et
soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4. Nimeta vähemalt 3 tüüpilist toitu esitlustes käsitletud kultuuridest. Kirjelda nende maade toidukultuuri paari lausega. · Seto toidukultuur Setu köögi toidud annavad mõista Venemaa lähedusest. Alati leidus majapidamises seeni, puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju. Kuivatati peamiselt õunu, metsikuid pirne, metsmaasikaid, mida kasutati kissellide ja pirukate valmistamisel
Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. 16841688 töötas Tartu lähistel esimene kihelkondadele koolmeistreid ettevalmistav Forseliuse seminar, mis toetus Lääne-Euroopas levinud looduspärasuse ja ratsionalismi põhimõtetele. Nelja tegutsemisaasta jooksul anti haridust 160 poisile, st. loodi kriitiline hulk esimese põlve maaharitlasi. Koolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel mitmekordistus lugemisoskus. Rahvahariduse edenemine põrkus mõisnike vastutöö tõttu, kuid sellegipoolest sai kihelkonnakoolide võrk ometigi jalad alla. Arvatakse, et Rootsi aja lõpuks (1710.a) oli kirjaoskajaid mitte enam tuhandetes, vaid kümnetes tuhandetes.(L.Vahtre, 1993) Eestikeelne kirjasõna Tähtsamail kohal tollaaegses kirjakeeles oli vaimulik kirjasõna olles tihedalt teotud ka kooliga. Tähtsaimaks teoseks peetakse 16.sajandi teisel poolel kirjutatud Balthasar Russowi
alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. 3 Lippmaa (1930-1943) ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Seejärel on aia tegemisi juhtinud H. Trass (1956-1962 ja 1964), V
Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma mõjualade üle Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine Eesti NSV kui Nõukogude liiduvabariik Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu
ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3
3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees
teguvõimas Välis-Eesti kogukond kui sõjaeelse Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja. Okupatsiooni jätkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine reziimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hrustsovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ,,Hrustsovi sulaks" nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas ühiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus lõppes laiaulatuslik riiklik vägivallapoliitika; majanduselu edenemine tõi kaasa elatustaseme tõusu ja inimeste elujärje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lõdvendama kontrolli oma mõjualade üle Ida-Euroopas, mida tõestasid Ungari ülestõusu (1956) ning Praha kevade (1968) lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitika omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
