Uusaeg Eestis (3)

Uuusaeg
Vene keiser (1721-1917)
Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile)
Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile)
Keskvalitsuse esindus
Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa
Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad , sisekaitseüksused
Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine , riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine
Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus )
Rüütelkonnad
Linnad
Talurahva omavalitsus
piirkond
Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa
Tallinn, Haapsalu, Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare,
! Narva ja Valga !
mõisavald esialgu 605+519
struktuur
tähtsam organ Maapäev, 12 maanõuniku vaheaegadel
kuni 1877 magistraadid , pärast seda linnanõukogu ja linnavalitsus
vallakohus , 1866. lisandub vallavalitsus
ülesanded
kohaliku elu korraldamine, määrasid makse, kontrollisid luteri kirikut, koolielu, maapiirkondades kohtunikud
linnakaubandus ja käsitöö korraldamine, kooli-kiriku asjad, hoolekanne, linnaelanike probleemid
vaeste vallaliikmete hoolitsemine, tülide lahendamine, kooliharidus
alamad
aadlikud , eramõisate talupojad
linnaelanikud
talurahvas
Balti erikord
Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused.
Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra.
1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga.
Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril:

• võimupiirid ulatuslikud
  
• kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht
  
• teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle
  
• valitsemisel teoks oli kantselei , mille kaudu suheldi kohalike seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega
  
• allusid politseiasutused ja sõjaväeosad
  
• olid enamasti kõrgemad sõjaväelased
  

1812-1829 oli Filippo Paulucci, juhtimisstiil autokraatlik, rohkesti uuenduslike ideid, head suhted kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada.

• ametikoht püsis 1876.-ni
  

Kubermangu võimu esindaja kuberner:

• allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist
  
• asetäitja viitse- ehk asekuberner
  

Kubermangu olulised asutused:

• kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud , tegeles igapäevase juhtimisega
  
• kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale
  
• hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse , arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed)
  
• politseivalitsus.
  

1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine; valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine.
Mida tähendab väljend „rööbiti valitsemine Balti kubermangudes“?
Keskvalitsus sekkub vähe kohaliku ellu, Balti aadel valitseb.
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige?
Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse.
Venemaa mõttelaadilt Euroopale lähemal.
Talurahva omavalitsus
Olukorra parandamise tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele; muutunud majandusolud , kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine.
1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi

• talupoegade õigus vallas varale
  
• keelustas koormiste tõstmise
  
• korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada
  
• piirati talupoegade müüki
  

1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati)

• talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati
  
• omandiõigus vallas varale
  
• võisid maad osta ja talu järglastele pärandada
  
• koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse
  

Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised.
Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt.
Uued seadused võeti vastu 1816. Eestimaal ja 1819. Liivimaal

• pärisorjus kaotati > talupoegadest sai vaba talupojaseisus; vabastati ilma maata , pidid talud mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest
  
• ost ja müük keelustati lõplikult
  
• võivad sõlmida lepinguid
  
• omada vallas- ja kinnisvara
  
• ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema põlluharimisega
  
• liikumisvabadus piiratud – sunnismaised, isikutunnistus puudub
  
• perekonnanime saamine
  

Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve ja talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga – uute talurahvaseaduste vastuvõtmine.
1849. uus Liivimaa talurahvaseadus:

• kinnitas mõisnike õigust mõisa- ja talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta
  
• mõisnik võib talumaad rentida või müüa, piirid fikseeriti
  
• üleminek raharendile (võimaldas mõisnikul palgata mõisamoonakaid e palgatöölisi)
  
• talupoegadel võimalus endale talu osta
  

Sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856 . Eestimaa ja 1865. Saaremaa talurahvaseaduses.
Kihistumine: pärisperemehed, rentnikud, saadikud e popsid, palgatöölised 8ühed ostsid teiste maad üles)
19.saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus – vallakogukond . Keskseks sai vallakohus

• koondusid talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid
  
• koosnes kolmest liikmest: ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased
  
• lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu
  
• ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa
  

Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820. kogukonnakohtuteks, need seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga.
Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne.

• Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus – mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus.
  
• Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju.
  

Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866.
Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest.
Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud.
19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus .
Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine .
Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise.
Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast.
Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega.
Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused.
1874 . kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani.
Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas ( kirikumaks ).
Passikorraldus
Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses.
1889. kihelkonnakohtud ja adra -ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide registreerimis raamatuid.
Talupoegade liikumisvabadus hakkas takistama ühiskonna majanduslikku edenemist.
1863. võeti vastu kolme Balti kubermangu ühine passikorraldus seadus.

• 21-aastased talupojad , kes on oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise said taotleda passi 3 kuuks kuni 3 aastaks
  
• passis kirjas pikkus, juuste ja silmade värv, näo kuju ning kuhu läheb
  
• sai elama asuda ükskõik millise impeeriumi linna või paika
  
• Balti kubermangude piires ja kuni 30versta väljapoole piire võis liikuda vallapassiga, väljapoole siirdumiseks oli vaja riikliku passi
  

Passikorraldus hoogustas väljaründamist Venemaale, kus loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas väljapool Eestit ~70 000eestlast.
1865. mõisniku kodukariõigus keelati ( ihunuhtlus )
Vallareform
1866. võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni.

• kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt
  
• avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks
  
• omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid
  
• vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt
  
• koosnes valla täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust
  
• täiskokku kuulusid: päris- ja rendiperemehed ning vähesed maatameeste esindajad
  
• volikokku kuulus vastavalt elanikele 3-24 liiget - taluperemehed
  
• tähtsaim ametimees vallavanem – valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim kuulus talle
  
• vallavalitsuse moodustas vallavanem koos abilistega, abiks oli veel vallakirjutaja (vastutas valla dokumentide eest), rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamehed, käskjalad, parvemehed, ämmaemandad ja teised
  

Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
Majandus ja linnad
Põhiline majandusüksus mõis – toimis talupoegade tasuta ja sunniviisiline tööl. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin , enamus läks Vene kroonusse ning ülejäänu maakõrtsidesse. Viinatootmis jäägid härgade nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks.
Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad ja mitmekesisemad road, vein ning riietus.
Hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldu arvelt ja talupoegade koormiste tõstmisega.
1820. viljahindade langus, tähelepanu hakati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatama uusi põllukultuure.
Viinatootmise tooraineks sai kartul , 1840ndatel jõudis kartulikasvatamine talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale.
Pärisorjuse kaotamise järel hakkasid mõisnikud aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteem võib kaasa tuua laostumise. Nõustuti talupoegadele suuremate vabaduste andmisega, agraarümberkorralduste lõpule viimisega ja raharendi juurutamisega.
Talumaad andis mõisnik rendile või müüs, kellele tahtis, võis müüa ka mujalt tulnud talupojale. Mõisamaid võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rendile anda. > kasumajandus, kus määravaks said turusuhted , pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha olemasolu.
Edukas majandamine olenes mõisa ettevõtlikkusest, kui sellega toime ei suudetud tulla, tuli koht loovutada teistele.
Millisest maakonnast sai alguse talude päriseks müük? 1850ndatel Viljandimaal , Põhja-Eestis 1860.-1870, Saaremaal 20.saj algul.
Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks? Linakasvatamine
Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes.
Mis juhtus taluga, mille järelmaksu peremees õigel ajal tasuda ei suutnud?
Talu pandi võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha.
Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele.
Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes , juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes.
Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad , selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus . Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus.
Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega.
Meremeeste koolitamiseks loodi merekoole, 1864. rajati merekool Heinastesse.
Laevandusest kujunes oluline majandusharu.
Millise tulevikuvõimaluse andis eestlastele 1863.a passiseadus ? Minna Venemaale ja mujale „ ilusat elu otsima “
Mis tööstusharu andis 1890.a kõige rohkem toodangut? Tekstiilitööstus: valmistati riideid ja kangaid .
Mis linnas asusid selle tööstusharu tähtsamad ettevõtted? Sindi, hiljem Narva ja Tallinn
Missugust kodumaist ja välismaist toorainet seal kasutati? Lamba- ja puuvill - välismaine (Ameerika ja Egiptus) ja lina- kodumaine, Peteburi turule.
Mis tööstusharu tegi sajandi viimasel kümnendil läbi kõige suurema tõusu? Metalli- ja masinatööstus, raudtee tehaste rajamine 1870. Paldiski-Peterburi, 1910.Viljandi ja Pärnuni
Mis linnas asus suurem osa selle tööstusharu ettevõtteid? Tallinnast sai peamine tööstuslinn.
Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus.
Tööstusettevõtteid rajati ka väiksematesse linnadesse, Kunda ja Aseris - tsemenditööstus.
1858. Narvas Kreenholmi manufaktuur (paartuhat töölist)
Raudtee mõju:
a)tööstuse arengule:
b)kaubanduse arengule: kaubavahetusvõimalused, arenes ka sisekaubandus
c)asutuste kujunemisele: raudtee äärde kujunesid asulad – Tapa , Jõgeva, Mõisaküla
20.saj alguseks oli kõigi Eesti linnade vahel raudteeühendus. Raudteevõrgu ühendus ühendas Eesti Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga.
Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud .
Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid.
1877. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. Linnade juhtimine läks linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas oli linnapea . Ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.
Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ja ametnike arv. Õiguslikult olid eestlased teisejärgulised kodanikud, valitsemine oli sakslaste käes (valitses saksa keel, kombed, meelsus). Kõrgemale jõudnud eestlased püüdsid end näidata sakslastena, nim. kadakasakslasteks.
Tööstuslikpööre

• tööstuse kasv (põllumajandus vähem)
  
• transpordi areng
  
• linnaelanikkond suureneb, eestlasi rohkem linnades
  

Vaimuelu
Koolivõrk Maakoolid Linnakoolid
vallakool (P+T) lugemine, katekismus, kirikulaul , elementaarkool (P+T)
geograafia, vene keel, usuõpetus, laulmine
kihelkonnakool (P+T) kreiskool (P) tütarlastekool (T)
kirjutamine, saksa keel, ladina keel, füüsika, saksa ja prantsuse keel
arvutamine, joonistamine, antropoloogia , vene seadused käsitöö
võimlemine, aiatöö, ajalugu ilukiri, joonestamine
õpetajate seminar , kreiskool gümnaasium tütarlastegümnaasium
ülikool vabakuulamine (1905)
* usutk > pastorid, * arstitk> arstid, * õigustk > juristid, * filosoofiatk > gümnaasiumi õpetajad ja riigiametnikud