Essee "Majanduslangusest" (5)

MAJANDUSSURUTISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD
Essee
Praegusel hetkel vastava teema käsitlemine on üsna aktuaalne . Igapäevaselt elades nn masuga käsikäes ei mõtlegi konkreetselt positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Ühel hetkel tundub ühtpidi hea ning teisel hetkel jälle vastupidi. Kindlasti on see aeg meie pisikesele Eesti riigile suur katsumus. Suur muutuste aeg! Kas suudama selle kriisi üle elada või ei? Nüüd siis on kõik targad omad pead kokku pannud , iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda , riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majanduslanguses.
Majandusekspertide analüüside põhjal olid esimesed märgid majanduskriisi tekkimise võimalikkusest selgelt nähtavad juba 2007. aasta algusest. Olulisemateks märkiteks tol ajal olid majanduse kiire kasv, palkade ja kinnisvara hindade ohjeldamatu tõus, ebanormaalne olukord tööjõuturul ning hinnapoliitikas. Pangad väljastasid laenusid kergekäeliselt, selle abil asutati palju uusi ettevõtteid, arvestamta turu mahuga. Ning seetõttu tekkis turul tööjõu puudujääk. Ning tänaseks päevaks on enamus neist tol ajal rajatud ettevõtetest pankrotistunud või laenude käes vaevlejad.
Seoses majandusbuumiga ehk majanduse kiire kasvuga tekkis tööjõuturul olukord, kus inimestele tulid rahad kergelt kätte. Ning kujunes arusaam, et ükskõik kui palju teenida, oleme me ikka alammakstud. Tööandja ei saanud tihti töötajatelt rohkem nõuda, sest koheselt ähvardati ära minekuga. Tööandja käed olid nö seotud, sest tööjõuturul haigutas tühjus. Nüüd aastal 2009 on asi vastupidine . Rahvas vaevleb tööpuuduse käes ja otsa sellele ei paistagi tulevat. Sest üha enam ja enam sulgevad ettevõtted pankroti tõttu oma uksed, inimesed koondatakse, vähendatakse tööaega, kärbitakse palkasid. Kuna Eesti ettevõtte-
majandus põhineb välisinvestoritel siis väga paljud neist on oma üksused tagasi kodumaale viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks.
Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul.
Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma ). Kuid nüüd raskel ajal näen positiivset poolt selles, et inimesed on taas nõus ka odavama raha eest head ja kvaliteetset tööd tegema. Seega maksimaalselt pingutatakse, et töökohta säilitada. Ollakse aktiivsemad ja loomingulisemad, mis omakorda soodustab uute ja eriliste ideede loomist ka ettevõtluses. Näiteks tegeletakse päris palju, turismi arendamise, erinevate mahe -ja ökotoodetega ning erinevate käsi-ja loometöödega. Kuna palgad on enamuses kärbitud siis inimeste elustiil on säästmist propageeriv. Poes olles vaadatakse kindlasti senisest rohkem hindasid ning see omakorda on kaasa toonud hindade languse ehk hind vastab ka toote tegelikule väärtusele rohkem, kui ta oli seda mõned aastad tagasi.
Midagi ka positviiset äride pankrotistumisel ja laostumisel. Majandusanalüütikud ennustasid ja nägid ette eesootavat kriisi. Need ettevõtted, kes juba eos sellele mõtlesid, sellega arvestasid ja end ettevalmistasid, püsivad tänaseni pinnal. Buumi emotisoonidel püsti pandud ärid, mil igaüks kes tahtis sai panga käest kergelt laenu – temast sai ettevõtja. Sellised ärid on laenuvõlgade käes virelejad. Kus peitub positiivus? Kriis puhastab ka ettevõtlusturgu. Tugevamad ja nö kvaliteetsemad ärid jäävad ellu, turu solkijad vajuvad põhja.
Kriisis möllav tööpuudus on kaasa toonud töötute arvu suurenemise (seisuga 31.07.09 70 244 töötut) siis ilmselgelt koos sellega on tõusnud ka kuritegevus . Liigub valeraha ja võltsitud väärtpabereid, sagenenud hauarüüstamised, vargused, pettused , röövid. Inimestesse kogunenud stress ja pinged on palju põhjustanud peretülisid ning enesetappe.
Valitsusel ja riigikogul tuleks kõrvale heita poliitilised erimeelsused, tunnistada majanduskriisi, selle sügavust, mille mõõdupuuks oleks julged radikaalsed otsused. Riik on oma negatiivset riigieelarvet üritanud täita makseude suurendamise ja paljude toetuste kärpimisega. Kas just maksude kehtestamine ja nende tõstmine kriisi olukorras on lahendus? Kui võtta näiteks Läti põhjakõrbenud majandus siis sellest järeldatuna, ei ole maksude tõus Eesti jaoks just kõige soodsam viis majanduskriisiga toimetulekuks. Nagu juba ka eelpool mainitult on meie ettevõtlus õhukesel jääl, ja mida rohkem on pankrotte, seda vähem laekub riigikassasse raha. Seda rohkem süveneb olukord, kus riik peab rohkem välja andma, kui vastu saab. Kiiresti tuleks moodustada majandusteadlastest, ekspertidest, analüütikutest, pangandusspetsialistidest, eri valdkondade edukatest ettevõtjatest koos valitsuse esindajatega töörühm, kus töötataks välja abinõude pakett , millest valitsus juhinduks.
Kuna majanduskriis on globaalne ja Eesti maailmakaardil nii väike siis tahest või tahtmata meie majanduse edenemine sõltub suurriikide majanduspoliitikast ja pangandusest. Väiksel Eestil ei jää muud üle, kui lihtsalt kogu selle masu vooluga kaasa minna ja mitte uppuda . Positiivseid ja negatiivseid külgi sellise suure ja laialdase ning väga olulise teema käsitluse juures on lõputult palju. Lootuses kriis üle elada, noppigem välja see positiivne!
3