Reumatoidartriit referaat (0)

1 Hindamata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP 11
Karolin Karbus
REUMATOIDARTRIIT
Referaat Patoloogias
Juhendaja : Malle Kundla
Tallinn 2012
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2. Tekkepõhjused ja - mehhanismid 5
3. Diagnoosimine 7
4. Haiguse kulg 8
5. Ravi 10
6. kasutatud kirjandus 12

SISSEJUHATUS

Reumatoidartriit (edaspidi RA) on põletikuline autoimmuunhaigus – polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid . Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased.
RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks.
RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks.
Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine /kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda.
See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid . Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt – mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas.
Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi ning liigeselähedased koed saavad kahjustatud. Liiges hakkab ” loksuma ” (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded , väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid .
Joonis 1. Moonded.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

RA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel, mis sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest (sünoovium), mis eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu kõhre rakud saavad hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest.
RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast – tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid, mille mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku – tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik sisaldab palju põletikuaineid ja -rakke ning kahjustab kõhre. Ägenemise vaibudes (ja ravi toimel) liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi ning moodustub luupindu kattev nn pannus (kreeka keelest – lapp , riidetükk).
Joonis 2. Terve ja põletikuline liiges
Pannus on liigesekesta sisekihi vohand, mis on pilgeni täidetud põletikurakkudest ja -ainetest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukude, tekivad erosioonid ehk uurded, mis röntgenipiltidel on nähtavad augukestena. Pannus katab liigest pehme vetruva polstrina, moodustades turse, mis päriselt enam ei kao.
Joonis 3. Röntgenil nähtavad uurded.

Diagnoosimine

Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud nagu tursunud, valulikud liigesed ning iseloomulik on ka kuumus, punetus ja häiritud funktsioon. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks .
Vereanalüüsid
Põletikunäitajad:
Erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), C- reaktiivne valk (CRV) jt. Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu.
Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest.
Röntgen
Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja -jalgadest. RAle iseloomulikud liigesemuutused ilmnevad kuni poole aasta jooksul peale liigesepõletiku teket.

Haiguse kulg

RA on krooniline, pikaajaline haigus. Kulg on tavaliselt perioodiline (ägenemised vahelduvad haiguse taandumisega) ja pidevalt progresseeruv e. edasiarenev (liigesekahjustus süveneb). Haiguse alguses on edasist kulgu raske ennustada. Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel.
Ravi tulemusena ja vahel ka spontaanselt tekivad lühemad või pikemad remissioonid ehk vaibefaasid, mil inimene tunneb end täiesti või peaaegu tervena ja võib ekslikult arvata, et haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane edenemine, seetõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda.
Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid – see on aeglase , healoomulise kuluga RA. Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik.
Kõrvalhaigused: osteoporoos , amüloidoos, silmapõletik ja suukuivus, aneemia ning suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk.
Joonis 4. Reumatoidartriidi dünaamika.
1 - normaalne liiges.
2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool ) ning pehmete kudede turse (kitsas nool).
3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone
4, 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil
6 - fibroosne anküloos.

Ravi

Haigust ennetada ei ole võimalik, kuid leevendamine on kompleksne : kindel koht on nii erinevatel ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt medikamentoosne ravi. Kuna tegemist on kroonilise haigusega, mida praegu pole võimalik täiesti välja ravida, on ravi pikaajaline, isegi eluaegne. Reumatoidartriidi ravis oli murrangulise tähtsusega glükokortikosteroidravi kasutuselevõtt 1950. aastatel.
Puhkus ja toitumine - haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju puhata .
Põletikuvastased ravimid (Diclofenac, Ibuprofen) vähendavad valu ja põletikku. ( Kuld , Sulfasalazin, Penitsilliinamiid võivad vajalikuks osutuda agressiivsemas ravis. Need ravimid omavad haiguse kulgu mõjutavat toimet.) Raviefekt saabub alles mõne kuu möödudes. Glükokortikosteroidid annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti.
Kehalised harjutused – vastavalt arstiga läbi rääkides.
Vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd: RA kirurgias kasutatakse palju erinevaid operatsioone, siin on ära toodud enimlevinud meetodid.
Sünovektoomia käigus eemaldatakse põletikuline liigesekapsel. Lõikus on näidustatud ravimitele allumatu kroonilise liigeseturse korral. Sünovektoomiat võib teha nii nahalõike kaudu kui ka artroskoopilisel meetodil. Artroskoop on torukujuline optilise seadme ning haaratsite ja muude kirurgiliste vahenditega varustatud instrument , mis väikeste nahalõigete kaudu viiakse liigeseõõnde nii vaatluseks kui ka ravimenetlusteks. Artroskoopia järgne vahetu taastumine on kiirem kui nahalõike kaudu tehtud lõikusel, samuti jääb väiksem lõikusarm. Kaugtulemused on mõlema meetodi puhul samad.
Tenosünovektoomia tähendab põletikulise kõõlusetupe eemaldamist. Õigel ajal teostatud tenosünovektoomia aitab vältida kõõluste rebendit. Kõõluse rebendit on kergem ennetada, kui seda pärast rebenemist taastada.
Artrodees kujutab endast liigese liikumatuks muutmist ehk jäigastamist. Artrodees teostatakse oluliselt deformeerunud, kulunud liigesepindadega ja ebastabiilse liigese puhul. Liigesepindadelt eemaldatakse kõhr, liiges asetatakse funktsionaalsesse asendisse ja fikseeritakse traatidega, kruvidega või plaadiga. Lülisambal teostatud artrodeesi nimetatakse spondülodeesiks.
Endoproteesimise (liigesevahetuse) käigus asendatakse kulunud liigesepinnad proteesiga. Eesmärgiks on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada igapäevatoiminguid võimaldava liikuvusega valuvaba liiges. Harva on võimalik liigese liikuvust täielikult taastada.
Osteotoomia on luutelje või liigesenurga korrigeerimise operatsioon : luu saetakse vastavalt metoodikale vajalikus kohas katki ja pannakse uues asendis plaatide ja kruvidega kokku.

kasutatud kirjandus

R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko. Reumatoloogia . 1995.

C. Pruunsild . Juveniilne idiopaatiline artriit – sage mitmepalgeline haigus. 2010. http://reumaliit.ee/sites/default/files/imce/documents/reumafoorum_2010_chris_pruunsild.pdf (10.03.2012)

P.Tuvik. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Reumatoidartriit.pdf (24.03.2012)

P.Tuvik. http://www.liiges.ee/index.php?id=21 (24.03.2012)

http://www.inimene.ee/?disease=r&sisu=disease&did=422 (22.03.2012)
12

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 35 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

killukene Õppematerjali autor

liiges põletik kõhre asend sisekest artriit liigesekahjustus reumatoidartriidi Reumatoidartriit

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Reumaoidartriit

Reumatoidartrii tKarolin Karbus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool I kursus Tallinn 2012 Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud liigesehaigust üle 100 miljoni eri vanuses inimese see on suurim krooniliste haiguste käes kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks.

Anatoomia

docx

Rematoidartriit

asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole. 3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Tavaliselt algab reumatoidartriidi põletik mitmes liigeses korraga. Iseloomulik on ka see, et reumatoidartriit haarab liigesed mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ja turse. Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalune on hommikul peale astudes valulik ning king ei mahu jalga. Kiiresti tekib väsimus nii füüsilisest kui ka vaimsest tööst. Haigus võib alata järkjärgult või ägedalt, üleöö. 20%-l juhtudest kulgeb haigus

Inimene

docx

Reumatoidartriit

Miina Härma Gümnaasium Reumatoidartriit Referaat Koostaja : Ave-Ly K. Juhendaja : õp. Saime Aule 2009. aasta Sisukord Sissejuhatus ja selgitus.............................................................................3 Ülevaade...................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid.....

Bioloogia

pdf

Alaselja vaevused (referaat)

1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor

Meditsiin

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid

Meditsiin

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

• otsese või kaudse põhjuse tagajärjel tekkinud vigastus. Otsene põhjus võib olla näiteks löök vastu kätt, mille tagajärjel tekib valu deltalihasesse, samal ajal kui kaudne põhjus viitab sekundaarsele vigastusele näiteks liigese subluksatsioonile, mis võib olla tekkinud liigest ümbritsevate sidemete ja kapsli tugeva venituse tagajärjel. • patoloogilised põhjused. Mitmed haiguslikud protsessid on teadaolevalt seotud kollageenkiududega, nii ka näiteks reumatoidartriit, mis võib põhjustada näiteks tservikaalsete (kaelasse puutuv) ligamentide rebenemise. On ka teada, et vananemine mõjutab kõõluseid ja liigessidemeid ning teeb nad vastuvõtlikumaks mehhaanilisest koormusest tingitud vigastustele. • stress või väsimus. See ülekoormuse faktor on sageli seotud spordivigastustega ning inimestega, kes korduvalt teostavad kindlaid liigutusi, näiteks ka kasutades arvuti klaviatuuri. Korduv stress- vigastus (ingl

Füsioterapeut

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid