Konservatism Ajalugu, Majanduslik liberatism (0)

Ühiskonna mõtestamine
KONSERVATISM
Joseph de Maistre:

• Konservatismi eestkõneleja
  
• Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele
  
• Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks
  

Edmund Bruke:

• Inglise-iiri filosoof
  
• Andis konservatismi ideede süsteemse esituse
  
• „Vastukajad Prantsuse revolutsioonile“ (1790)
  
• Bruke’i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul
  

Konservatiivse maailma põhitõed

• Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega
  
• Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi
  
• Konservatism ei poolda naistele meestega võrdsete poliitiliste ja majanduslike õiguste andmist
  
• Konservatiivide ideaaliks oli tugev riik ja neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine
  
• Ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest
  
• 19. Sajandil lõpukümnenditel loobusid paljudest oma jäikadest põhimõtetest, kuna ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated
  
• Konservatism on alguse saanud Inglismaalt
  
• Esimene konservatiivne partei oli tooride partei
  

LIBERALISM

• Samuti pärit Inglismaalt, viigide parteist
  
• Igaüks on oma õnne sepp
  
• Tänaseks päevaks on liberalismi eliitmaaks saanud USA
  

MAJANDUSLIK LIBERALISM

• Majanduslik liberalism – majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt
  
• Adam Smith (1723-1790) – majandusliku liberalismi õpetuse looja
  
• Ta sõnastas oma õpetuse tuginedes valgustusideede pagasile ja ka füsiokraatide vaba konkurentsi vajaduse õpetusele
  
• „Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest“ – 1776
  

Smithi õpetus

• Rikkuse allikaks ei ole mitte raha ega loodus, vaid inimese töö, mis loob mitmeid hüvesid
  
• Kõik tegevusalad aga ei võimalda ühtviisi hüvesid toota, siis on vajalik tööjaotus
  
• Riik peaks tegelema ettevõtjatele soodsate tingimuste loomisega , välispoliitika, riigikaitse ja korra hoidmisega
  
• Tootmise regulaator on seega vaba konkurents tootjate vahel
  
• Smithi arvates soovivad inimesed rikastuda ning teevad seega rohkem tööd. Mida enam toodangut aga müüakse, seda suurem on ka vajadus kauba järele
  
• Kokkuvõttes, kui rohkem tööd teha, tekib majandusliku vabaduse tõttu arengutsükkel, mis kindlustab ühiskondliku majandusliku edenemise
  
• Vaba konkurents ja vabakaubandus –› ühiskondlik harmoonia ja õiglus
  

David Ricardo

• David Ricardo oli Smithi õpetuse edasiarendaja (1772-1823)
  
• Karl Marx – töötas välja oma majandusõpetuse, toetudes Ricardo ja Smithi ideedele (üks marksistliku maailmavaate osa)
  

MARKSISM

• Marksismile panid aluse Karl Marx ( 1818 -1883) ja veel 3 inimest
  
• Õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel
  
• Marx ja Engels avaldasid 1848. Aastal raamatu „Kommunistliku partei manifest“, mis võttis kokku nende vaadete põhisisu
  
• Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ehk proletariaat ja kapitalistid lepitamatud vaenlased
  
• Uue ühiskonna rajamiseks tuleks:
  

• Töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur
  
• Kuulutada toomisvahendid riigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile
  

• Nende abinõude rakendamisel oleks võimalik üles ehitada tulevikuühiskond, kus pole vastuolusid
  

UTOPISM / SOTSIALISM

• SOTSIALISM –
  
• Kiire majanduslik areng, eelkõige tööstuse edenemine, muutis 19. Sad olulisest ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning põhjustas uusi vastuolusid
  
• Süvenes varanduslik ebavõrdsus ja seetõttu hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis oleks õiglane ja kindlustaks kõigile võrdsuse
  
• Sellise ühiskonnakorralduse nimetuseks sai sotsialism.
  
• Uus ideaalühiskond pidi tuginema -
  

• Ühisomandile
  
• Kohustuslikule kollektiivsele tööle
  
• Kindlatele plaanidele tuginevale majandustegevusele
  

• Ideaalne tulevikuühiskond pidi olema külluseühiskond, kus rahuldatakse kõikide vajadused ja valitseks sotsiaalne õiglus
  
• Kuulsamad utopistid- sotsialistid Henri Saint Simon ja Robert Owen
  
• SOTSIALISTID-UTOPISTID –
  
• Kuna Saint Simoni , Oweni jt samasuguste mõtlejate vaated olid kaugel reaalsest elust ja naiivsed – ehk lihtsamalt öeldes utopistlikud, ongi selle mõttesuuna esindajaid hakatud nimetama sotsialistides-utopistideks.
  
• Nende mõtted innustasid paljusid ning ärgitasid leidma lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele
  

Restauratsioon ja revolutsioonid Euroopas
Bourbonide teine restauratsioon

• Vastavalt Viini Kongressi otsustele otsustati Prantsusmaal taastada Bourbonide dünastia. Võimule tulid Louis XVIII (1815-1824), Charles X (1824-1830), ta oli ultrarojalist, kes oli seisukohal, et hukata tuleb kõik need prantslased , kes olid seotud revolutsiooniga. 1830. Aastal toimus juuni revolutsioon , mille käigus kukutati Charles X ning troon anti olulisemalt liberaalsemale kuningale Louis Philippe’le (1830-1848).
  

Rahvuslik tõus Saksamaal

• Napoleoni sõdade järgselt võttis maad kokkuhoidu ja mugandumist väärtustav mentaliteet , mida hakati nimetama biidermeieri ajastuks. Selle niinimetatud idüllilise rahuaja taustal hakkab arenema rahvuslik liikumine.
  
• Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Karl August kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Rahvuslik meeleavaldus Wartburgi lossi ees kasvas üle tagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818 loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said hetkese Saksamaa lipu värvid.
  
• 1830. Aastal elavnes taas poliitiline võitlus. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Olulist rolli etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa.
  
• Võimlemisliikumine
  
• Lauluseltsid
  

Itaalia ühinemine

• Viini Kongressi otsusega läks suurem osa Itaaliast Austria-Ungarile, loode osa jäi Prantsuse kontrolli alla ning ainsaks iseseisvaks riigiks jäi Sardiinia kuningriik ja osa Lõuna-Itaaliast. Juba Napoleoni ajal oli alane karbonaaride liikumine. 19. Sajandi kolmekümnendatel aastatel aktiviseerus rahvuslik liikumine, millel kujunes kaks voolu: revolutsiooniline ja mõõdukas. Revolutsiooniline Giuseppe Mazzini juhtimisel ja mõõdukas Camillo di Cavouri eestvedamisel.
  

1848. aasta revolutsioonid

• Põhjused –
  

• Euroopa kodanlus oli majanduslikult muutunud tugevaks , nüüd taotlesid nad ka poliitilist võimu, seega revolutsiooni üks põhjusi oli riikide põhiseadusliku korra kehtestamine
  
• 1846-1847 oli ikaldus , millega kaasnes ka langus tööstuses, need sündmused tõid endaga kaasa töölisklassi sotsiaalse rahulolematuse.
  
• Rahvusliku liikumise tõus, mis lõppkokkuvõttes taotles rahvusriikide rajamist
  

• Maad, kus toimusid revolutsioonid –
  

• Prantsusmaa
  
• Saksa Liidu riikides
  
• Preisimaal
  
• Austria
  
• Ungari
  

• Prantsusmaal kuulutati välja nn teine vabariik. Esimene vabariik aastatel 1792 – 1804, teine vabariik 1848 – 1852 . Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem.
  

Revolutsiooni saavutused

• 1848. Aasta revolutsioonid lõppesid paljudes kohtades Euroopas verevalamisega ning endise võimu kindlustumisega. V.a Prantsusmaa. Võimu säilitamiseks oli vaja teatud ümberkorraldusi:
  

• Kuulutati välja põhiseadus või alustati tööd põhiseaduse loomiseks
  
• Valitsemisesse kaasatakse ka kodanlus
  
• Sätestatakse rida ülddemokraatlikke õigusi ja vabadusi
  
• Sõltuvalt riigist viidi läbi ja sotsiaalmajanduslikke ümberkorraldusi, millega oli seotud põhiliselt töölised ja talupojad
  

Rahvusriikide loomine
Rahvuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda iseloomustab ühine ajalugu, kultuur, keel ja rass . Tihti on keel kõige olulisem. 19. Sajandi keskpaigas hakkab aktiviseeruma idee rahvusriikide loomisest.
Itaalia

• Itaalia ühendati Camillo Cavouri juhtimisel (Sardiinia kuningriigi eestvedamisel). Giuseppe Caribaldi juhtimisel itaallased võitlesid Austria vastu ning Austria oli Itaalia vihavaenlane nr.1. Lombardia kuulus Austriale. Prantsusmaa toetas Itaaliat ja Preisimaa ka kaudselt . Aastal 1861 loodi Itaalia kuningriik, kust puudusid Kirikuriik ja Veneetsia . Itaalia kuningaks sai Vittorio Emanuele II. Tema ülesanne oli liita Veneetsia ja ka Kirikuriik. Aastal 1866-1870 on Itaalia ühendatud ja Vatikan on lükatud nendesse piiridesse nagu ta praegu on.
  
• Itaalia võitlused on aktiviseerinud Saksamaa. 1834. Aastal loodi Saksa Tolliliit . 1866. Aastal toimus Austria ja Preisimaa vaheline sõda, kus preislased purustasid Austria.