INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Personalijuhtimise eriala
Esimene kursus
Ilona Šmunk
INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL
Kodutöö
Juhendaja: Aet Kull
Tallinn 2015
Sissejuhatus
Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine .(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool : lk 127)
Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas ellurakendamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada, midagi uut ettevõtte, mingi turu või kogu maailma jaoks(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127). Kuid täna räägin Eesti innovaatilisusest nii eestlaste, kui ka kogu maailma vaatenurga alt. Kui kaugele on meie riik jõudnud innovatsioonidega?
Kodutöö eesmärgiks on uurida innovatsiooni enne majanduslangust, majanduslanguse perioodil ning innovatsioon viimaste aastate jooksul. Samas võrrelda Eesti innovatsiooni teiste Ida-Euroopa ning arengu riikidega.
Kodutöö koosneb kahest põhilisest peatükist , mis omakorda koosnevad mitmest alapeatükist. Esimeses peatükis käsitlen Eesti innovaatilisuse strateegiat ning Eesti konkurentsieelist. Teises peatükis võrdlen Eesti riiki teiste Ida-Euroopa ja arenenud riikidega nii majanduslanguse ajal, kui ka tänapäeval.
Kodutöö hüpoteesideks on :
1) Eesti on innovaatiline riik ning seda peetakse oluliseks arengu osaks
2) Tänapäeval Eesti innovaalitisuse tase on kõrge
2.Eesti eestlaste vaatenurga alt
Eesti majanduse areng on taasiseseisvumisest alates põhinenud investeeringutel ning avatud ja stabiilse majanduskeskkonna arendamisel. Senine innovatsioonipoliitiline sekkumine valdavalt uute toodete, teenuste ja uudsete protsesside loomiseks pakkumise mõjutamise kaudu ei ole kaasa toonud soovitud süsteemset mõju innovatsiooni kasvule. Arenenud riikidega võrreldes ei tee ettevõtted koostööd ega investeeri piisavalt teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni.(Riigikogu Kantselei , 2007 : http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16247 13.11.2005)
Rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks on vaja kontsentreerida nii inim- kui ka materiaalsetele ressursidele, süvendada spetsialiseerumist ning teadus- ja arenudusasutuste omavahelisele tööjaotusele. Ressurse suunatakse eelistatult Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsooni strateegia valdkondadesse, mille potentsiaal võimaldab saavutada maaima eesliiniteaduses tulemusi, mis on tähtsad jätkusuutlikule majandusarengule, toetavad olulisi sotsiaalsmajanduslikke eesmärke ning rahvuse ja kultuuri säilitamist. (Uurimistöö: Innovatsioon Eesti ettevõtluses , Kaur Kirikall, 2013, lk 9)
Selleks, et tõsta Eesti innovatsiooni tõhusust peab arendama inimkapitali, tõhustama avaliku sektori korralduse, suurendama ettevõtete innovatsioonivõimekuse ning kujundama Eesti pikaajalise poliitika arengut.(Uurimistöö: Innovatsioon Eesti ettevõtluses, Kaur Kirikall, 2013, lk 10)
2.1 Eesti ettevõtete konkurentsieelis
Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks võib olla suurem kaubavalik , hea teenindus, innovaatori maine, kliendile sobivam tarneaeg, konkurentidest parimat tagatised. Pikemaajalise konkurentsieelise tagab omadus, mida konkuretidel on raske, tülikas või riskante järele teha. Mitmed Eesti mööblitootjad edestavad oma konkurente atraktiivsema disainiga. Toiduainetööstuses saavutatakse eeliseid peamiselt toote omauste lisamisega. Panganduses suudeti varakult ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiirelt arenenud võimalusi. Üleüldse Eestis välja töötatud teenused on eeskujuks ka välismaal tegutevates emaettevõtetes. ( Postimees : Ettevõtlus ja innovatsioon, Piret Potisepp, 18.märts 2008, lk 18). See kõik näitab innovaatilisust Eesti ettevõtetes ning konkurentsivõimelisust ülemaailma.
3.Eesti globaalse vaatenurga alt
Kuna eesti kirjanduses palju Eesti ja teiste riikide innovatsioonist eriti palju ei leidu, üritasin otsida välismaa kirjandusest,artiklitest ja teadusest midagi huvitavad. Kui eesti portaalides üritati tuua Eestit välja mitte täiuslikult arenenud innovatsiooni poolest, siis Venemaa artiklid ja Globaalse Innovatsiooni indeks, mis hõlmab enda alla ÜRO WIPO, USA Cornelli ülikooli ja organisatsiooni INSEAD koostamis koostööd, tõid Eestit kui väga kasvavat innovaatilise riigina.
3.1. Languasajast tänapäevani
Ida-Euroopas, sellistes riikides nagu Venemaa ja Ukraina , innovaatilisusest jäi langusajal puudu. Innovaatilisuse protsent nendes riikides oli 0.6-0,7%, samal ajal kui arenenud riikides see ulatus 60-80%(vastavalt 2007-2008. aastatel). Kõige suurem innovaatilisuse protsent oli nendel aastatel aga Saksamaal, Kanadas ning Belgias. Samas ka Eesti riik majanduslanguse ajal ei jäänud viimaste hulka, see oli lausa viiendal kohal(www.gosbook.ru allika järgi). (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11.2015)
2015. aastal Globlaase Innovatsiooni Indeksi järgi Eesti jäi 23.kohale. Esimeses kolmikus olid aga Šveits , Ühendkuningriik ja Rootsi. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide seas 14. positsioonil ning Ida-Euroopa riikidest kõige innovatiivsem. Ukraina jäi oma indeksiga täitsa alla ning Venemaa positsioon jäi alla keskmise. (The Global Innovation Index, 2015 : www.globalinnovationindex.org/content/page/gii- full -report-2015/ 13.11.2015)
Venemaa ja Ukraina innovaatilisuse vähesuse põhjusteks on juuresolek äärmiselt balanseerimata innovatsioonisüsteemist; praktiliselt puudmine riigi poolsed tellimused innovatsioonilistele tulemustele; aeglased reformi tempod; koordineerimise puudumine moderineerimisel ja muud sarnased põhjused. (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11.2015)
Sellest järeldudes võib mainida, et Eesti innovatsioon on nii langusajal kui ka tänapäeval hästi kasvanud. Samas, kui teistes Ida-Euroopa riikides, täpsemalt aga Venemaal ja Ukrainas innovatsiooni arenguga on tänapäevani probleeme. Arenenud riigid, aga arenevad edasi, kuid arenemis tõhusus on Eestil väga kõrgel tasemel. See omakorda toob au Eesti riigi suhtes.
3.2.Eesti enne majanduslangust
Rahastamise tasemelt jäi Eesti enne majanduslangust arenenumatele naabritele ja suurriikidele selgelt alla, kuid teiste siirderiikide seas polnud antud tase väga madal. 2006. aasta näitaja oli Eurostati andmete Eesti puhul hinnanguliselt 1,14%. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine näitaja oli samas 1,84%. Riigi innovaatilist potentsiaali peegeldavad samuti leiutajate huvide kaitseks antud patendid . Mõne allika järgi Eesti näitajad olid 2000-2005 aastatel üsnagi head, kindlasti suuremad kui teistes Ida-Euroopa riikides.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 154-155)
Üldistavalt võib öelda, et enne majanduslangust Eesti tundus sammuti innovaatilisena riigina, võrreldes teiste postsotsialistlike siirderiikidega. Kuid arenenud suurriikidega võrreldes oli Eesti innovaatilisuse hinnanguline tase aga madal.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 157)
Kokkuvõtte
Eesti riik ja selle poliitika mõistavad innovatsiooni tähtsust ja vajadust. Tuuakse alati välja mitmeid variante ja lahendusi, kuidas Eesti innovaalitisust tõsta. Eesti innovaatilisus on aasta-aastalt kasvanud ning seda näitavad ka erinevad internatsionaalsed näitajad ja indeksid. Seega võib öelda, et Eesti areneb suure tempoga ning isegi siis, kui teised Ida-Euroopa riigid ei suutnud arenenud riikidega konkureerida, Eesti aga üritas. Tänapäevani Eesti areng aina kasvab ning innovaalisisuse protsesse meie riigis võib nimetada progressiks. Samas, kui mitte kõikides arengu riikides see isegi toimubki.
Hüpoteesid , mis olid kodutöö alguses välja toodud on enamasti täidetud. Mitmetes artiklites, mida esitasin selles töös, olid välja toodud mitmeid lahendusi, mida Eesti riik pakkub ja panustab inovatsiooni arenguks. Teine hüpotees täitus erineva vaate nurga alt erinevalt. Kui vaatlesin rahvusvahelist innovatsiooni tabelit, siis selgus, et Eesti innovatsiooni tase on üpriski kõrge, kuid samas on ka kuhu edasi liikuda.