AJALUGU (0)

22- Kommunistlikud riigid;Teine maailm
Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile , valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE
Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike ( Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tðehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania , Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad
VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS’’
Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt – võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki
Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism ’’ Neid riike aga, kes jäid NSVL’le kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki – Nõukogude Liit, Vietnam , Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tðehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia
SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON
Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960-1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud
Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult
POLIITILINE SÜSTEEM
Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest
Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei – kommunistliku partei – kontrollile Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda
SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL
Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus
Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele – 1)tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel
2)Pearõhk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele
3)Tarbekaupade tootmine e elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine oli teisejärguline
4)Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks
Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale omase turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi
MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ
Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus
VMN sidus oma liikmesriigid väga tihedalt NSVL majandusegaSee omakorda nõrgendas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas veelgi Moskva ülemvõimu
VARSSAVI PAKT
1955 aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile-Põhja-Atlandi Organisatsioonile( NATO )-oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni e Varssavi pakti –
1) Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee
2) Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast
TV ÜLESANDED
1Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas?
II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast okupatsioonitsoonist jäi seal NSVL mõju alla Ida-Euroopa riigid olid sõjast nõrgad ning kergesti manipuleeritatavad, vallutatavad
2Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris Mis neid konflikte põhjustas?
Jugoslaavia liider Josin Broþ käitus isepäiselt ning arendas sotsialismi Moskvast eraldi Aga teised riigid nagu näiteks Saksa DV sellega hakkama ei saanud Katsed lämmatati maha
3 Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?
Sotsialistliku demokraatia eesmärk oli tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine ja heaoluriik
23 - Nõukogude Liit
Teisest maailmasõjast võitjana väljunud NSVL positsioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada Võidukas sõda ei muutnud aga Nõukogude Liidu poliitilist korda NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks 1950-1960 aastate ,,sula’’, mida iseloomustas vaimuelu elavnemine , majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism , sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise
BERIA,HRUðTðOV,BREþNEVI VÕRDLUS
Stalini aeg Beria aeg(1953-1953dets)Hruðtðovi aeg (1953sept-1964)Breþnevi aeg(1964-1980)MajandusNSVL, plaanimajandus Rasketööstuse eelisarendusPlaanimajandus Majanduslik tõus 50ndatel Sulaaeg Maisikasvatus
Stagnatsioon Jätkub käsumajandusPoliitikaTotalitaarne Vägivaldne poliitika Repressiivse aja jätkumine SõjapoliitikaBeria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle miljoni karistusaluse vangilaagritesVägivallapoliitika pehmendamine ja H tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades Sulaaeg Stalini kuritegude kritiseerimineStagnatsioon Kontrolli karmistamine ühiskond Seisakuaja kujunemine
VASTUPANU REþIIMILE
Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma 1960 aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus , mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid,mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest
1960 aastate lõpust algast dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga takistada Dissidentide vastu kasutati erinevaid repressiivmeetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine Samuti püüti teisitimõtlejaid vaimselt sandistada, pannes täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile...