Renessanss + Itaalia (6)

RENESSANSS .
Iseloomustus ja etapid
Linnakultuuri edenemine
-15.saj itaalia kunstis suured muutused
-võitlus paavstide ja keisrite vahel
-linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest
Vastandumine keskajale
-gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri
-1 kindel tunnus- eneseteadvus
-keskaega kujutati barbaarse ja pimedana
-antiigi põhimõtetle toetumine
Antiigi tundmaõppimine
-Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde
-õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu
-loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat
Humanism
Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
-inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus )
Renessanslik moraal
-eesmärke saavutati vahendeid valimata
-pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine)
Ristiusu kirik ja uuspaganlus
Uusplatonism ja jumalikud reeglid
15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju
-meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu)
Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias
Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat
-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda
-nähti eeskätt vaimset loomingut
Renessansi periodiseering
1) 14.saj. - trecento e. Eelrenessanss
2) 15.saj. - quattrocento e. Vararenessanss - isel. Tähelepanu killustamine ehitiste üksikosade vahel ja mõnikord liialdamine detailidega (arhitektuuris)
3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa
ITAALIA
Arhitektuur 15.sajandil
Firenze - tähtsaim kunstikeskus
Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada
Brunelleschi - esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris
Tema tööd:
- Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks )
- Leidlaste Kodu
-San Lorenzo kirik
-Pazzi kabel
Tsentraalperspektiivi leiutaja
-hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone
-pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust
Palazzod - paleed, kolmekorruselised , koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus
-vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega
-palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele
-kõrguse asemel rõhutati madalat
- 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge
- 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks
- oli elumaja , mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata
-aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole
-üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile
Alberti
-uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid
-pilastrite ja akende vaheldumine muutus hoone harmoonilisemaks, pidulikumaks, rõhutas hoone mittekindluslikku iseloomu
-kasutas kirikuehituses antiikeeskujusid
- arendas tsentraalperspektiivi õpetuse järjekindlaks teooriaks
Skulptuur 15. Sajandil
Ghiberti
Võitis konkursi, kes pidi valmistama Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse
-tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi ( figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas)
Telliti veel idapoolne kahe poolega uks
- 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)
- Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks
Donatello
-ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga
-Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks
- “Taavet”- pronksist, peaaegu elusuurune; kujutatud võitjana; esimene vabalt seisev alastifiguur peale antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu
- Gattamelata ratsamonument-
Verrocchio
- valmistas samuti Taaveti pronkskuju
- kavandas Colleoni ratsamonumendi
-Levis ilmalik portreekunst- realistlikud , individualiseeritud portreebüstid
- populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga)
-Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks
-hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid , antiikajast ornamentika
Maalikunst 15.sajandil
-pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku
- kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid
-maalikunsti uuenemise keskus- Firenze
Masaccio
“Püha Kolmainsus”- fresko, tsentraalperspektiiviga loodud illusoorne ruum
Brancacci kabeli freskod - mõjurikkad, inimestele antud veenev ruumilisuse ja kehalisuse mulje
Angelico
Tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine
-muinasjutulised ja õrnavärvilised teosed
Francesca
-püüdis looduse vorme lähendada geomeetrilistele kujunditele
-figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad
- suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes
Botticelli
-linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi
“ Venuse sünd”
-maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs
“Kevad”
Mantegna
Töötas Mantovas.
-võttis eeskujuks antiikskulptuure
-figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis
-antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes
Bellini
Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal
-maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte
-talle on värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud
-täpsete kontuuride asemel pehmed üleminekud ja suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele
Kõrgrenessansi arhitektuur
Bramanate
Tempietto - kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos
Rooma Peetri kirik- koostas kirikule uue ehitusprojekti, kuid ehitamine jäi pooleli surma tõttu; hiiglasliku kupliga tsentraalehitis
Michelangelo Buonarroti
-jätkas Bramante tööd
-mitmekülgselt andekas- skulptor , maalija, luuletaja, arhitekt, teadlane
-muutis natuke Bramante projekti, ehitis sai ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule
-hiljem muudeti ka Michelangelo projekti ja kirik polnud enam tsentraalehitis
-kuppel kergem, peaaegu hõljuv
-kreeka risti kujuline põhiplaan asendunud ladina ristiga
Palladio
- Rooma
-matkis järjekindlalt antiikarhitektuuri
-San Giorgio kirik
-kasutas pilastreid, poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse
-Villa Rotonda- ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid