Üleminek muinasajast keskaega (0)

Üleminek muinasajast 
keskaega
Nõo Reaalgümnaasium
Brita  Lodi
2.jaanuar.2013
Maade jagamine
• Ristisõja algul  leppisid  Ri a pi skop ja 
Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et 
pi skopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 val utatud maast. 
•  1222 . aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik 
seinised jaotusplaanid segi ning maa 
tagasival utamisel  langesid  seni Taani  kuningale  
kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade 
ordu kätte.
•  Taanile  jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tal inn.
Maade jagamine
• 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia 
piiskop ja ordu maade  jagamise  lepingu, mis jäi 
üsima ja mil e järgi Eestimaa piiskop, kelle 
residendikls oli varem  Lihula  sai endale Sakala 
ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti 
maakondadega.
• Tartu  piiskopkond  – Sakala ja Ugandi ühes 
külgnevate Kesk-Eesti maakondadega.
• Orduala – Sakala, Kesk-Eesti
• Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa
• Taani all – Rävala
Lääniaadli teke
•
Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma 
valdused  keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. 
•
Linnused  -  rajati maa kindlustamiseks. 
•
Feodaal  ehk läänimees oli keskajal feoodi  ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks 
kohustus  teenima  maaisanda sõjaväes.
•
Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning 
linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. 
•
Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt 
jõukas(lään tuli välja osta).
•
Põhiliselt  moodustus   vasallide  kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud 
väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid. 
•
Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks uued 
väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete kaudu) 
ka saksa keele.
•
Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks.  
•
13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma 
valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta.
•
Vakusepidu  –  vasall  ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid 
vastu.
•
Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati 
esimesed eramõisad.  Nende järgi võtsid palju  vasallid  endale uued lisanimed. 
Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. 
Talurahva õiguslik seisund
•
Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea. 
•
Vallutajad tunnistasid eestlaste  isiklikku  vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele.
•
Eestlaste jõukus hakkas kasvama.
•
Hansakaubanduse edenemine(?).
•
Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis (protsentuaalne 
andam) või  hinnus (kindla suurusega andam).
•
Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku 
ülalpidamiseks)
•
Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus.
•
Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. 
•
Ka pärast alistumist osalesid kohalikud  rahvad  oma maaisandadte sõjakäikudel ja 
maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud.
•
Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, 
teisalt  asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele.
•
Vanemariim kroonika sõnul eestlane oli “rõõmsalt retkele asuma” nõus.
•
Teisalt, eesltlased läksid 1260.nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste 
poole üle, mille kohta kroonik nendib : “Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti 
on teinud.” 
Kirikukihelkondade loomine
• Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid.
• Isegi  rootslased  1220.a ki res lahingus püstitasid kiriku.
•  Igasse  kihelkonda ehitati  kirik , mille asupaigaks valiti tavaliselt 
kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus.
• Tekkisid  kabelid , millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud.
• Kirikutesse : preestird, kel e ül: jumalateenistuste pidamine, 
sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus  vaimus  õpetada ja 
juhatada . 
• Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. 
Samas võis ol a ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike 
ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid  vaimulikud  saada. 
Trapetsikujuline  hauakivi   fragment  
Muhust
• Lääne-Eestis ja saartel 
säilinud
• Vanimad kristlikud 
hauatähised eestis, 
mis ühendavad ni  
paganlikke kui ka 
kristlikke sümboleid.
• Kohalike ülikute 
hauamonument
Linnade teke
•  Liivimaa  ristisõja toetajateks olid saksa 
kaupmehed -> loomulik, et tekkisid 
Liivimaale esimesed linnad.
• Linnad tehti muistete kauplemiskohad, 
tähtsamate teede sõlmpunktides.
• Maaisand andis linnaõiguse. 
Linnad
•
Riia oli Vana- Liivimaa  suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop  Albert  jmuba 
1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka 
siinsetest vallutustest.
•
Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt 
varsti pärast linnuse  rajamist , linnaõigs saadi alles  1248 .aastal. 
•
Rakvere (Tallinna “käepikendusena”), linnaõiguse sai 1302. aastal.
•
Narva, linnaõigus 1345
•
Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali  asupaik , muinaslinnus. Linna 
õiguse sai 1262.
•
Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine  1283
•
Uus-Pärnu linnaõigus 1318
•
Paide  1291
•
Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop,  valides  selle oma 
piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal 
•
Haapsallu , linnaõigus 1279
Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi 
väiksemaid asundusi –alevikke (Otepää, Lihula,  Koluvere ,  Vastseliina , Kuressaare)-, 
kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski.
Linnade teke
•  Linnaelanike  koosseisu kohta 13.sajandil allikate 
puudsel on raske midagi väita.
• Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt saabunud 
käsitöölised ja kaupmehed.
• Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased 
sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses 
oli aga just neil mitmeid eeliseid.
• Tallinnas jäid vanad, suuremad füüsilist jõudu 
nõudva käsitöö alad kuni keskaja lõpuni eestlaste 
kätte
Jüriöö ülestõus
• Jüriöö ülestõus oli 1343–1345 Põhja- ja 
Lääne-Eestis toimunud  maarahva  
vastuhakk, mille eesmärgiks oli 
sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest 
ning muistse vabadusvõitluse järel 
pealesurutud ristiusust vabanemine . 
Jüriöö ülestõus 1343-1345
• Kui Taani riiklik võimsus kahanes Eestimaal, otsustas Valdemas IV 
Atterdag oma meretaguse valduse Saksaordule maga müüa. 
• Taani vasal id kartsid vabaduse pi  ramist  ja üritasid seda “maha 
müümist” igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka 
eestlased oma olukorda parandada.
• 1345a. Jüriööl(ööl vastu 23.april i) alustasid harjulased relvastatuf 
mässu, põletadis mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud 
sakslased  ja valisid enda hulgast 4 kuningat. 
• Edasi läksid mässajad Tallinnat pi  rama  -> Pöördudi Rootsi 
esindaja, Turu   foogti (Taani ja Rootsi olid tol al sõjajalal) ja  Pihkva  
vürti abi. -> Lubati saata abi. 
• Läänemaalased alustasid pi ramist Haapsalust. Kohalikud 
sakslased pöördusid saksa ordu poole. 
• Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega 
Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste 
kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna 
piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui 
kurjategijatega -> eestlased  tapeti  -> orduväed purustasid Tal ina al  
harjulaste maleva (14.mai.1345) -> läänemaal ordu vägedele 
suuremat vastupanu ei ostutatud. 
Jüriöö ülestõus
• Pöide  ordulinnuse  pi ramine ja hävitamine Saaremaal.
• Harjulased ei olnud al a andnud ja kindlustasid end kahes 
muinaslinnuses. 
• Preisimaalt saadetid abivägede toel õmmestus Saksa  
ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks alistada.
• Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344. aasta lõpul ja 
1345.aasta algul -> karistuseks : ehitada ordule uus linnus 
Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma 
valdused Kuressaare linnusega.
Peale jüriöö ülestõusu
• Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed -> ordu oli saanud Põhja-
Eesti tegelikuks peremeheks. -> 1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani 
kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile.
• Põlisrahvas sälilitas suuremad õigused, suurem poliitiline aktiivsus.
• Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad “tühjaks ja mahajäetud  maaks ”. 
• Järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest 
ettevõtmistest.
• Talurahva võimekam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt  hukkunud
• Väike vasallid vaesusid(tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita)
• Talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid  lahutav  
sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 
Vasta küsimustele. 
1.
Mil ised feodaalriigid loodi pärast val utust Eesti  alale ?
2.
Miks pidi Vana-Li vimaa tugevaim sõjaline jõud ordu 
tegema maade jagamisel järeleandmisi?
3.
Mil es oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane 
Lääne-Euroopaga, mil es see erines?
4.
Arutlehe, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund 
val utuse järel?
5.
Miks rajati kirikud sageli eesti pühpaikadele?
6.
Mis põhjust alates 13.sajandi teisest poolest linnade 
kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli  keskaegses  
Eestis?
7.
Arutlega, kas Jüriöö ülestõus oli tlupoegade mäss, 
poli ti ne üritus või rahvuslik vabadusvõitlus.
Kasutatud kirjandus
•
Wikipedia
•
 
“Eesti ajalugu I, muinasajast 19.sajandi lõpuni” Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.

Document Outline

• Üleminek muinasajast keskaega
• Maade jagamine
• Slide 3
• Lääniaadli teke
• Talurahva õiguslik seisund
• Kirikukihelkondade loomine
• Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust
• Linnade teke
• Linnad
• Slide 10
• Jüriöö ülestõus
• Jüriöö ülestõus 1343-1345
• Jüriöö ülestõus 
• Peale jüriöö ülestõusu
• Vasta küsimustele. 
• Kasutatud kirjandus