Kontrolltöö: Eesti toidud, ehitised ja kultuur (0)

Kontrolltöö
1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades.
Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi.
2. Teraviljad - nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel
tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid.
Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris , kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand , sibul , pastinaak, rõigas, redis, petersell , kurk , kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi ( hapukapsasupp ). XIX sajandil
kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal.
Maitseained - 17- 19 saj sool, mesi , sinep, köömned , kadakamarjad , ürdid,piparmünt, pune, majoraan , roheline sibul, till. Kausutati, suppide, vorstide (pune, majoraan), putrude valmistamisel.
3. Paastumaarjapäev- 25.märts
Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata . On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine , põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin , vein, mahl ), punased marjad . Ülepannikoogid. Karask . Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug .
Jüripäev – 23.aprill
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt.
Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine – see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna.
Mihklipäev- 29.september
Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud . Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti , mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades . Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, - supp , käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud.
Toomapäev- 21.detsember
Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu - ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist . Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine , kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste , leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud – sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu.
4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp.
Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi , türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass , pirukad, liha.
Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud . Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid , rosol.
5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool)
6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu . Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased , sveitslased, Põhja- Ameerika valged protestandid .
7.Individualismis on omane ühiskondadele, kus sidemed indiviidivahel on lõdvad: igaühelt oodatakse hoolt iseenda ja oma vahetu perekonna eest. Võitlus.
Kollektivism on omane ühiskondadaele, kus inimesed on sünnist saati seotud tugevatesse sidusatesse gruppidesse , mis neid eluajal kaitsevad tasuks lojaalsuse eest. Läbirääkimistel on väga suur osa. Koostöö.
Arvan, et eesti kuulub kollektiivsesse ühiskonda. Pigem on selle lojaalsuse väljateenimine, koostöö, mitte pidev võitlus.
8.Ei söödud veretoite, usk ei lubanud. Üks jumal.
9.Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid . Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad , pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Sealiha ja koorikloomad on keelatud. Kalal peavad olema uimed ja soomused. Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise.

Eesti rahvusköögis pakuks midagi seoses kalaga, kas mingit suppi või küpsetatult. Nad ei söö sealiha ega ka veiseliha.

Laupa mõis, Palmse mõis, Kadrioru loss. Iseloomustab sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide ) rikkus. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fasaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.