see viiks hoopis suurenenud kütusekuluni ning võib halvendada mootori õlitust. Kas pidurdada nii, et käik on sees või hoopis neutraalasendis? Kui kasutada vabakäiguga veeremist, siis kulutab auto mootor tühikäigul küll kütust, kuid veeremise käigus saame pikemalt kasutada inertsi. Seda nähtust on optimaalne kasutada näiteks maanteedelt mahapööretel. Samas pidurdades selliselt, et käik on sees, on mootori kütusekulu küll null, kuid distants, mis auto edasi veereb, jääb üsna lühikeseks. Selline sõiduvõte sobib pigem situatsioonides, kus on sagedased kiiruse muutused. Kui auto peaks kiiremini seisma jääma ja seda juhtub liikluses tihti on ,,käik sees" pidurdamine parem lahendus (CIECA 2007). On oluline tähele panna, et allamäge sõitu aeglustades tuleb alati käik sees hoida, sest neutraalses asendis käigukangiga sõites saavad pidurid liiga suure koormuse. Õppimise ja
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
3. Selgitage, mis seos on valgusel ja pinna värvusel, mida kujutavad endast musta ja valget värvi pinnad? Miks ei toodud lainepikkusi nende värvuste kohta? Valge pind on pind, mis peegeldab tagasi kõiki värvi valguseid ühtlaselt. Must neelab enamuse valgusest ja seega peegeldab väga vähe valgust tagasi. Mõlemal juhul peegeldavad kõiki lainepikkusi ühtaselt. 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? Selleks, et valguse langemine kõikidele pindadele oleks sama kaugelt ja sama nurga alt. 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest?
Selgitage miks? Tendets on sama, sest üldine reeglistik lainepikkuste neeldumise ja nende energiate vahel kehtib ka siin. 3. Selgitage, mis seos on valgusel ja pinna värvusel, mida kujutavad endast musta ja valget värvi pinnad? Miks ei toodud lainepikkusi nende värvuste kohta? Pinna värvus näitab millist lainepikkust pind peegeldab. Must pind neelab kõiki värve, valge peegeldab kõiki värve. 4. Miks tuleb katsete käigus hoida distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? Energia hajub distantsil, värvipinnad aga paiknevad erinevatel kõrgustel, seega tuleb langemisnurka samana hoidmiseks lambi kõrgust muuta. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21
· traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi · positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp · värsskõne · Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: · tegelased on lihtsad inimesed · situatsioonid igapäevased · keel argine · lõpp tavaliselt õnnelik · võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu · Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: · sündmused on argielust võetud · intriig lähedane tegelikule elule · moraal üldine ja veenev · tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe 17
B. Asümmeetrilise konkurentsi puhul? Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige. 21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? Heeringad ja sebrad on parvedes-karjades (agregeeritud jaotus), haudelinnud regulaarse jaotusega. D on õige. 22. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon
Treening südamelöögisagedus(HR) järgi. Jack ei saa aru ta on sama vana kui ta treeningukaaslane Joe. Mõlemad kasutavad tavalist 220 miinus vanus valemit oma maksimum HR leidmiseks. Nende arvutatud puhke, aeroobne ja anaeroobne treeningtsoon on identsed. Jack ja Joe isegi kasutavad sama firma pulsomeetrit ja alati treenivad koos sama intensiivsusega. Selle tempo juures Joe kannatab samal ajal kui Jack vaevalt higistab. Jack on selgelt parem sportlane va. võistlustel. Nad mõlemad treenivad valesti. Joe on õnneseen. Mõlemad 35 aastased sport klassi võistlejad on eksinud oma treeningtsoonide määramisel, arvutades need maksimum HR järgi. Isegi kui nad oleksid oma maksimum HR teinud kindlaks kallis stressitestis. Lõpuks oleks ikka Joe kiirem kui Jack. Treening AT järgi Pole vahet, kuidas maksimum HR on leitud see on vale number oma treeningtsoonide leidmiseks. Joe läheb võistlustel paremini, sellepärast, et ta teeb päris trenni s...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
töökoha suhtes. Nagu eelnevalt juba mainitud, põhjustavad sellised tunded tugevat tööstressi. Noortekeskuse personali motivatsioonilangust ja käitumist kolme kuu jooksul võib seletada ka J. S Adamsi õigluse teooriaga. Sellest lähtudes võrdlesid töötajad oma tulemusi eelnevate kogemustega samas organisatsioonis ja hindasid, kui õiglaselt ja ausalt on uus juhtkond nendesse suhtunud. (Liik 2014) Ilmselt leiti, et ülemuse ja töötajate vahel oli distants ning jahdedad suhted. Samuti tunti puudust tunnustusest, mida nii Maslow kui ka Herzberg väga oluliseks motivaatoriks pidasid (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006). Endine ülemus nõustus teoreetikutega nii tunnustuse kui ka enesearendamisvõimaluste osas. Juhtkonna vahetusega aga lõppesid ka traditsioonilised väljasõidud noorsootöötajatele, mis enne toimusid stabiilselt ja lähendasid kollektiivi.
Vx x vanuse isendi paljunemisväärtus; põlvkonna ootus 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon. Levik isendite jaotus ja paiknemine ruumis. Levimine protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab. 1) Juhuslik levik iga organismi paiknemine sõltumatu teistest, nt. kõrbede ja poolkõrbede umbrohud. 2) Regulaarne levik organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suur, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi). 3) Agregeeritud levik organismid rühmades, tihedates kogumites, nt. kalad, linnu parved, karjad, ühiselulised pered. Leviku tüübid sõltuvad ka vaatlustaseme valikust. Lõivsuhe e. trade-off negatiivne seos kahe alternatiivse kohastumise omaduste vahel. Levimine on kohastumus, see tihti soodustab paljunemist (loodus hakkab neid valima). Mõned seaduspärasused:
Earl Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju
või tolmuses keskkonnas. • Suuremad paigalduskulud, kuna paigaldada ning juhtmetega ühendada on vaja nii saatja kui vastuvõtja. Reeglina kasutatakse kahepoolseid sensoreid toote- ning pakkeliinide jälgimiseks (vt. sele 4.3.), tuvastamaks läbipaistvate anumate täidetuvust või ohutuse tagamiseks automaatselt avanevate-sulguvate uste või ohtlike piirkondade puhul. Sele 4.3. Kahvelsensor Kui saatja ja vastuvõtja vaheline distants ei pea olema suur – mõnest millimeetrist paari sentimeetrini – saab kasutada ühendatud korpusega sensoreid. Kahvelsensorite (vt. sele 4.4.) eeliseks tavaliste kahepoolsete sensorite ees on lihtsam Sele 4.4. paigaldus, kuna juhtmeühendus tuleb viia vaid ühte karpi. Lisaks ei ole ka vajadust paigutada sensorite optilised silmad ühele teljele. Valgusvõrgustik
noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Kindlasti tuleks klienditeenindajal teada , et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (näiteks Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). 10 Sõnaline distants ja puudutused teenindussuhtluses Sõnalise distantsi valikul tuleb lähtuda klientidest. Reeglina valitakse Teie- pöördumine ja aupaklik kõneviis. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid, kui just teenuse eripära (näiteks iluteenused, masaaz jne) ei tingi füüsilist kontakti.. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist . Kuulamine kui suhtlusvahend
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2.1Konflikti põhjused.....................................................................................................6 2.1.1Konflikti liigid........................................................................................................7 2.2Konflikti tagajärjed..........................................................................
Enast kaitsev madal avatus ja kõrge tagasiside Ennast näitav äärmiselt avatud, aga tagasisidet ei arvesta Ennast teostav maksimaalselt avatud ja tagasisidega arvestav Endaga kokkuleppiv keskmiselt avatud ja tagasisidega arvestav 40. Suhtlemisbarjäärid emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus. Füüsilised barjäärid suur distants, müra, valgus. 41. Koosolekute korraldamine 42. Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. Elluviimiseks on vaja nelja tüüpi isikuid: Väljamõtleja Tsempionid Sponsorid Kriitikud 43. Muutustele vastuseisu põhjused
Üks 4 sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseärasuste säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma isiklikke hoiakuid ja käitumist sellest käitumisest. mida neilt oodatakse professionaalses rollis olles ja on olnud vaidlusi selle üle, kuidas seda tasakaalustada tendentsiga suuremale võrdsusele ja avatusele suhetes kliendiga (Munson ja Balgopal, 1978). Ühe probleemidest moodustab rolli distants, mis võib olla professionaalselt vajalik, kuid mida võidakse klientide või vaatlejate poolt ekslikult pidada vastumeelsuseks rolli suhtes ja mis tavaliselt on rolli distantsi suurenemise põhjuseks (Ruddock, 1969. lk. 14). (Payne, 1995) Seega - kuigi rolliteooria aitab selgitada, kuidas sotsiaalsed suhted mõjutavad iga üksikut klienti, kaldub selle teooria strukturaal-funktsionalistlik lähenemisviis viima eelduseni, et
W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia
helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ... - 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Lähedussuhted Sõprus Sõprust kui üks lähedussuhete tüüpi kirjeldatakse vabatahtliku suhtena, mis pakub usaldusväärse
ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis. Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi
faagide (infektsiooniühikute) üldarv ruumalaühikus Näiteks kui preparaat sisaldas 109 faagi ja sellega saadi tüves K12 kaks metsiktüüpi rekombinanti: rekombinatsioonisagedus on 4 x 10-9 Geneetiline distants: 2 x laikude arv tüves K12 Laikude arv tüves B x 100 Deletsioonmutantide kasutamine geneetilises analüüsis Kui mutatsioonikohad paiknevad geneetilsel kaardil lähestikku, on rekombinatsioonisagedus madal: 1) Rekombinatsioonisagedusest tuleb maha arvata spontaansete revertantide tekkesagedus 2) Kaardistatakse deletsioonmutante, mis ei ole võimelised spontaanselt metsiktüübiks reverteeruma Rekombinante ei saada, kui
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks...
evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik kirjanduslugu püüdleb objektiivse ranguse ja kausaalse seletuse poole, võttes eeskujuks loodusteadused. Teisalt jätkub romantilise esteetika mõju: kirjanduse sidumine kirjaniku eluga, suured kultuuritüpoloogiad (Spengler). 20. sajandi alguses rõhutatakse kirjandusliku teksti ainulaadsust. Teksti sõltumatust kontekstist, autori elust. Kirjandusliku teksti ja konteksti vahel on alati teatud distants. 26 Naturalism. Pr filosoof H. A. Taine'i (1828-1893) kirjutistes on väga võimas romantismi laeng. Igasuguse kultuuri ja kunsti arengu määravad ära kolm tegurit: 1)pärilikkus, rass ja rahvus; 2) moment, ajaloolised tingimused, Zeitgeist; 3)keskkond bioloogilises ja geograafilises tähenduses. Kirjanduse ja kultuuri arengu määravad ära välised tegurid: inimelu range determineeritus välise elu poolt
);Venemaa (Ühtne Venemaa) Dominantse ja Ühepartei süsteemi vahe Üheparteisüst. puhul riik püüab kontrollida riigi majanduslikku,isklikku ja poliitilist elu-totalitaarsus. Valitsejal absoluutsed õigused-autoritaarne reziim. Dominantse partei süsteemi puhul üks partei võtab üle 40% häältest. Kaheparteisüsteem 1.Kaks domineerivat erakonda,kellest üks võtab tihti üle poole kohtadest.Kokku võtavad mõlemad u.80-90% kohtadest. 2. Ideoloogiline distants ei ole parteide vahel väga suur. 3.Reeglina moodustuvad ühepartei enamusvalitsused. Näited:USA(Vabariiklased vs Demokraadid);UK(Labour Party vs Conservative Party) Kaheparteisüsteem vs mitmeparteisüsteem 1.Kaheparteisüst. puhul ainult 2 domineerivat parteid, kuid mitmeparteisüst. puhul 3-6. 2.Ideoloogiline distants on mõlema puhul parteide vahel väga suur. 3.Kaheparteisüst. puhul moodustuvad ühepartei enamusvalitsused ja mitmeparteisüst. puhul koalitsioonivalitsused.
pidevat edu, ja sellistes, kus edu vaheldub ebaeduga. Vanemate lahutamisel langevad kolmandiku laste akadeemilised saavutused. Poiste puhul annab isa hoolitsus paremaid tulemusi grammatikas ja matemaatikas, tüdrukutel aga lugemisel. Varases arengus on isa osalus otseselt seotud poiste arenguga, sest poisid jäljendavad isa tegevust ning arendavad sellega oma probleemi lahendamise võimeid ja intellekti. Tädrukute intellektile on rohkem vajalik isa lahedus ja mõõdukas emotsionaalne distants. Tüdrukud, kes kogevad rohket isahoolitsust suudavad tõenäolisemalt täiskasvanuna oma intellektuaalseid võimeid maksimaalselt ära kasutada. 5 Kooliga kohanemine Koolis on enamus õpetajaid naised ja kui kodus ei ole isa, kes väärtustaks haridust, võib poiss hakata akadeemilisi saavutusi pidama naiste pärusmaaks. Isa toetus esimestel aastatel on määrava
Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. 4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt
peajõudude tulealasse. Admiral Beatty otsustas Hipperit jälitama hakata, et välja selgitada sakslaste üksuse suurus. Kell 15.25 jõudsid Hipperi ja Beatty juhitud lahinguristlejad nägemisulatusse. Saksa üksused olid paremas positsioonis, sest brittide seljatagust valgustas päike ja nende laevade kontuurid olid selgesti eristatavad, kuid sakslased jäid uduse ja pilvise ida taeva varjus raskesti tuvastatavateks.9 Tulevahetus algas kell 15.48. Sel hetkel oli vaenupoolte vaheline distants 8 miili. Kaheteist minutiga vähenes vahemaa 6,5 miilini ning sakslased said kasutusele võtta oma kuuetollised suurtükid, mis andis omakorda eelise sakslastele. Admiral Beatty muutis oma kursi lõunasse, et vahemaad kasvatada. Kell 16.00 sai brittide lahinguristleja "Indefatigable" tabamuse laskemoonakeldrisse, mille tõttu oli esimene brittide laev hävitatud. Vaenupooled üritasid üksteist mõjutada torpeedorünnakutega, kuid see ei muutnud lahingu käiku. Kell 16.25
looduselt armuande, vaid võtab neid ise; inimene peab elama loodusega kooskõlas), arusaamine indiviidi ja kollektiivi suhetest (kumb peab konflikti korral taganema), kas tõde on see, mida autoriteedid deklareerivad või see, mida teadus on tõestanud, kas vale on paratamatu või karistatav, kas ajavool on tsükliline või lineaarne, mis on privaatsus ja ruumiline distants 3. EDGAR SCHEINE MUDELID INIMKESKSES JUHTIMISES Oma hiljuti ilmunud raamatu organisatsioonikultuurist “The Corporate Culture Survi- val Guide”olete pealkirjastanud kui “juhised ellujäämiseks”. Miks on organisatsioonikul- tuur nii oluline? Organisatsiooni kultuur on paljude organisatsioonide jaoks nende tugevuse allikaks. Seetõttu on organisatsiooni ellujäämise seisukohalt oluline vähemalt mõista, mis on nende kultuuris sel- list, mis annab organisatsioonile tugevuse
lugupidamise faktorid nagu sõltumatus ja Ettevõtte tegeleb ekspordiga, kuid Ulla tegeleb saavutamine. Välised lugupidamise faktorid ainult siseriikliku raamatupidamisega nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu HÜGIEENIFAKTORID: Armastus vajadus - (armastus ema ja lapse Staatus/edutamine ja töötingimused vahel), distants lahutab lähedusest. Pakkuda uut (süle)arvutit, mobiiltelefoni ja ametiautot soodustades kodukontori võimalust ja paindlikumat tööaega Turvalisusvajadus Ulla ei pruugi end Isiklik elu kodus turvaliselt tunda, sest senine
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu.
Tänu tänapäeva personaalarvutite suurele arvutusvõimsusele ja kiiretele võrguühendustele toimub selline edastusviis pea-aegu ilma kasutajale märgatava ajalise viiteta. Eelised Odavam hind võrreldes tavatelefoniga vajalik on piisavalt kiire internetiühenduse olemasolu, kõne andmed edastatakse üle võrgu ja eraldi iga kõne pealt ei tule kulutusi teha. Eriti märkimisväärne sääst eksisteerib kaugekõnede puhul, sest suurem füüsiline distants ei mõjuta internetitelefoni kõne hinda. Lisateenused võimalus pidada rohkearvuliste osapooltega konverentskõnesid, vahetada kõne ajal koos heliga ka videopilti, tekstsõnumeid või faile. Puudub seos füüsilise asukohaga, kõnesid saab teha ja vastu võtta mistahes asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja
on loomulik jälgida, et võistkonnas oleksid kõik kohad õigesti komplekteeritud. Sama kehtib ka ühendus juhatuse töö kohta. Jalgpallimeeskonnale on vaja kaptenit, väravalööjat, kaitsemängijat ja väravavahti. See on iseenesestmõistetav. Samuti peaks olema mõistetav ühenduse formaalsete ametikohtade olemasolu. Ühendus tuleb luua ühise eesmärgi nimel, luua selline õhkkond, kus tehakse koostööd oma ambitsioonidele vastavalt.Tähtis on, et aktiivsete liikmete ja juhtide vaheline distants oleks lühike. Niiviisi on võimalik luua elav ühendus. Tulevikule tuleb aktiivselt vastu astuda, selle asemel, et lasta end lihtsalt hoovustega kaasa haarata. Vägagi soovitav on võtta aeg maha selleks, et järele mõelda, mida tahetakse ja kuhu suundutakse. Mida enam tulevikku suunatuna töötatakse, seda huvitavam see on. Iseenesestki mõista, peab juhi rollis kontrollima, administreerima ning valitsema, aga samuti peab hoolitsema n.ö homse päeva, kuu ja aasta ideede ja arengu eest
Soov tööga motiveerida inimesi saavutama parim oma positsioonil ja kaugusel. Põhi vajab sirget korrelatsiooni hariduses kui haritlased tunnevad soovi tulevikus õppida midagi muud, et aidata kaasa kooli väljavaadetele. Luua teaduslik lõhe oleviku ja kompetentsuse vahel ja kõrgeimaks tasemeks saab nende professionaalsus, mis aitab õpetajatel realiseerida nende vajadusi. Knowles (1980) selgitas välja selle lõhe „ lahknevuse vahe mida individuaalsus tahab endast olla ja mida nad on; distants hindetõmbe ja reaalsuse vahel“. Printsiibid vajavad tundlikkust et aidata inimesi edus saavutama nende erialal ja tõukab nende vajadused kooli ja suhtlusesse. Pärast seda versiooni vajame edu kriitikalises osas, mis on väga stimuleeritud nende asjade mäletamisele traditsioonilisel moel. Mõned hinnatumad meetodid hõlmavad inimest ennast, mis aitavad arendada eneseanalüüsi samuti ka arutleda mõne teise vahendi üle, mis aitab
Sotsiaalne kapital- suhetega seotud, töö ja pingutuste tulemus. Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants, ind vs kollektivism, maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs
Süsteemide haldamine ja kujundamine. Töötajate arendamine. igapäevane tegevus kindlates piirides. Piiride vähendamine ja uuendused. Motiveeri- Ametlik võim, sanktsioonid ja hüviti- Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väär- mine sed töötajate suunamisel. Kontrollil tuste ja käitumise muutmine ja ümber- põhinev töösoorituse parandamine. kujundamine. Järgijate võimustamine. Isiksuse- Emotsionaalne distants, eksperdiks Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja omadused olemine. Rääkimine ja kuulekus. hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Organisatsiooni mõistmine. Terviklikkus, teisitimõtlemine ja mina- mõistmine. Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabili- Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse seerimine. Organisatsiooni stabiilsuse tekitamine. Radikaalsete muutuste
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....
* Huvi- ja survegrupid: panustavad kõigile tasanditele ehk tegevus suunatud nii ministeeriumi, ministri, riigikogu kui parteide tasandile (rahastajad, tuttavad) * Meedia: Suur mõju kõigile protsessi osalistele. Poliitika protsessis osalevale ametipoliitikule mõjur nr 1! *Teadusasutused: suunatud kas meediasse või ametnike tasandile Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused: *Võimuorientatsioon- ideoloogiline distants on suur; suhe partneriga on omahuvid esiplaanil; Otsustusstiil on teerull; Koalitsioonilepe lubadused omavahel eraldiseisvad, st pole terviklik; Päevakorra kujundamine- tugev päevakorra kontroll; Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid;
vahel hoiatushäälitsust edastada, peavad kõik kolm olema olemas – peab olema kogemus röövlinnust või muust ohust, peavad ühiselt aru saama koodist (hoiatushäälitus lühike ja terav), peab olema ühiselt mõistetav kontekst. Heini Heidiger Kuidas lahendada loomaaias esinevaid loomade probleeme? Loomade liigispetsiifiline ruumitaju: territooriumi suurus ja jaotus (pesa, kodusfäär) Kui loom ei saa põgeneda ja ületatakse kriitiline distants, siis ta ründab, isegi kui muidu rohusööja või leplik loom. Tsirkustes püütakse vältida teatud looma käitumist või vastupidi, seda esile kutsuda – nt lähenedes teatud suunast põgenemisdistantsile, on võimalik loom panna soovitud suunas liikuma Distantsid ei ole instinktiivsed, vaid semiootilised, seal on tõlgendusvõimalus, kui loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler
situatsiooni määratlemine (rituaal, töö, ajaviide, välja vajaliku info, väljendab ennast mäng, avatud suhtlemine jne.) Ümberlülitusvõime ehk seltsivus on pärilik? kõneliselt (kasutades sõnu või märke), 2. PSÜHHOLOOGILISE KONTAKTI LOOMINE mitteverbaalsed vahendid (silmside, miimika, poos, otsustamisel tegutseb tahtlikult. distants, puudutused, hääleomadused jne.) Igas suhtlemise etapis on küll erinevate verbaalsed vahendid (hei!, tead! , kuule!, tere! + sissejuhatavad fraasid) psüühiliste protsesside osa erinev aga rolli valik 3. PÕHITEADETE VAHETAMINE kasutatakse ikkagi kõiki. sisu esitus 4
aheldatuse määr; ristsiire; tõendid selle kohta, et ristsiire põhjustab geneetilise materjali rekombineerumist; homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid. Kromosoomide kaardistamine: geneetilise distantsi mõõtmine ristsiirete sageduse kaudu; aheldunud geenide kaardistamine; rekombinatsiooni sagedus ja distantsid geneetilisel kaardil; kiasmide sagedus ja geneetiline distants; geneetiline ja füüsiline distants. Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Rekombinatsiooni allasurumine inversioonide toimel. Rekombinatsiooni geneetiline kontroll. 9. Aheldumise geneetiline analüüs, kasutades täiustatud meetodeid. Aheldumise uurimine katseorganismides: tetraadanalüüs seentel; "paigalhoidvate" kromosoomide kasutamine Drosophila geneetilises analüüsis. Spetsiaalsed kaardistamise meetodid: Neurospora crassa reastatud tetraadide
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas;
1 Armani, Gianfranco Ferre, Roberto Cavalli, Benetton. Itaallased on teistele rahvastele teada kui moodsalt rõivastuvad inimesed. Itaalia elanikud kulutavad riietele ja jalanõudele rohkem kui ühegi muu Euroopa Liidu riigi rahvas. · Itaallased on impulsiivsed, romantilised ja temperamentsed. · Itaallaste intiimne distants (,,mugav kaugus" suhtlemisel inimestega) on üks väiksemaid Euroopas- alla 0,8 meetri. Itaallased haaravad kõneldes kaasvestleja käest, patsutavad õlale või turjale. Sõprussuhetes mehed kallistavad sageli. Tihtipeale võib märgata, et ärimees hoiab vestluse ajal oma kolleegi küünarnukist, millega rõhutatakse jutu saladuslikkust. 1 1 Kasutatud materjal · http://it
Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ...- 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks.
säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ...- 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks. Paljud atraktiivsuse teooriad asetavad rõhu atraktiivsusega kaasnevale tasule ehk meeldivus baseerub tasul.
Suuremat klaasi paigaldades jälgivad mõlemad paigaldajad endapoolset ülemist nurka ja vahetavad omavahel informatsiooni klaasi ja kere vahekauguste kohta. · · Soovitatav on klaasi tõstes toetada klaasi alaserva. · · Klaasi avasse paigaldamise järel surutakse klaasi äärtele liimi parema nakkumise tagamiseks. · Kinnitatakse fikseerivad teibiribad klaasi ülaserva ja kere külge . Vajaduse paigaldatakse klaasi nihkumise takistamiseks distants kiilud. Paigaldatakse eemaldatud liistud, vajadusel korregeeritakse klaasi asendit. Eemaldatakse vaakumkäepidemed. · · Nõuded vahetult peale paigaldamist · Autot tohib liimi kuivamise ajal liigutada ainult sirgel tasapinnal, vältida ebatasausi (mootorit ei tohi tööle panna). · Jälgida liimi miinimusm kuivamisaega, vastavalt tootja soovitusele(temperatuur, õhuniiskus).
uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
Minu arust tuleks täiesti otsustavalt pöörduda verbaalsuse poole tagasi, ja näen üliõpilaste pealt, et see on võimalik, nad tulevad sellega kaasa. Ainult rahutusest tuleb lahti saada. Koomiline ja samal ajal kurb on vaadata näiteks Tartu-Tallinna rongis, kuidas inimesed ei suuda olla minutitki, ilma et neil midagi süles või peos silme ees ei välguks. Tartu-Tallinna rongis on väga hea lugeda bibliofiilset kirjandust. See on paras distants ja meeleolu, et süveneda Umberto Eco mõnda peatükki. Tartu ja Elva vahel sõites sobib ajakiri Akadeemia selle vahemaaga jõuab keskmiselt ühe artikli läbi lugeda. Ega ma suudagi vastata, miks inimeste suhtlemine on muutunud justkui haugatuste vahetamiseks. Lääne-Euroopasse sisserännanute teise ja kolmanda põlvkonna esindajate kohta räägitakse, et noid ajavatki juurtetus hulluks. Just nimelt. Neil noortel ei ole kodu
Skisoidse inimese puhul ei ole see levinud, et ta ennast süüdistaks. Ta elab ennast välja ja ei mõtle selle peale. Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Selleks, et maailmaga toime tulla, luuakse distants enda ja maailma vahele. See on nagu kaitse ärrituste tulva vastu. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
