Isa roll lapse arengus (0)

Tartu Forseliuse Gümnaasium
ISA ROLL LAPSE
ARENGUS
Koostanud: Maria Sahharnaja
11.kl
Tartu, 2008
SISUKORD
 
Sissejuhatus ………………………………............................
Motivatsioon , oskused, toetus………………………………...2
ISA JA IMIK ………………………………..............................3
Isa mõju imiku arengule………………………………............3
ISA JA KOOLIEELIK ………………………………................3
Isa-lapse kõne………………………………...........................4
Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga………………………………...................................4
ISA JA KOOLILAPS ……………………………….................5
Kognitiivne areng……………………………….......................5
Isa puudumine………………………………...........................5
Akadeemilised saavutused………………………………........5
Kooliga kohanemine ………………………………...................6
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng……………………………6
ISA JA NOORUK………………………………......................6
Koosveedetud aeg………………………………......................7
Suhtlemine ……………………………….................................7
Lähedus……………………………….....................................7
Konflikt……………………………….......................................7
Võim………………………………...........................................7
KOKKUVÕTE………………………………............................8
SISSEJUHATUS
Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks.
Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane , hooldaja , abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa-lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt .
Perekonnauuringud näitavad pidevalt, et isad veedavad oma lastega vähem aega kui emad, ükskoik kas ema käib tööl või mitte. Mõned uuringud näitavad, et isad on koos lastega ainult umbes 20-25% sellest ajast, mis ema lastega tegeleb. Kuigi see protsent on suurem isa kättesaadavuse osas oma lastele, ei võta keskmine isa vastutust (st. osalemine võtmeküsimuste lahendamises, haige lapse eest hoolitsemine, jne) lapsekasvatamises endale.
Uuringud näitavad ka, et ema ja isa tegelevad lastega erinevalt. Isad spetsialiseeruvad rohkem mängule, samas kui emad tegelevad hoolitsemisega.
Levinud arvamus on, et otsene isa-lapse suhe on tähtsaim ja et tegelemine põhjustab lähedust. Kuid on veel faktoreid, mis isaliku läheduse tekkimist mõjutavad.
Motivatsioon- andmed näitavad, et 40% isadest sooviksid veeta rohkem aega oma lastega, kui nad saavad. Seega on teatud arv mehi motiveeritud olema oma lastega rohkem seotud. Kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötaja ja rahateenija olla.
Oskused- mehed kaebavad tihti, et oskuste puudumine ei võimalda lapsega rohkem tegeleda. Vajalikud oskused tekivad aga läbi nende tegevuste, mida lastel ja isadel meeldib koos teha. Läbi nende tegevuste tekib isal enesekindlus ja tundlikkus (st. võime mõista paljud uurimused näitavad, et lähedane suhe isaga on ülimalt tähtis lapse arengule.
Toetus- isalikku käitumist mõjutab ka toetus, seda eriti ema poolt. Suur osa naisi ei tahagi, et nende abikaasad oleksid lastega rohkem seotud- seda hirmust, et tungitakse nende piirkonda.
Isade suurenenud osalemine lapsekasvatuses ja selle uurimine on andnud märkimisväärseid tulemusi. Suure osalusega isade lapsi iseloomustavad suurem kognitiivne võimekus, empaatiavõime, vähem soo-stereotüüpsed vaated ja suurem enesekontroll . Nende tulemuste põhjused peituvad selles, et nendel lastel on ühe suure osalusega vanema asemel kaks ning sealt õpivad nad suhtlemist inimestega, kellel on erinevad käitumisstiilid. Ka perekonnapilt on sellistes peredes erinev- suurem isaosalus lubab mõlemal vanemal tegeleda ka selliste asjadega, mis neid rahustavad ja neile rõõmu teevad. Kuid rohkem kui see, kes on lapsega
kodus, loeb see, kuidas see inimene end kodus tunneb.
2
ISA JA IMIK
 
Imikud on bioloogiliselt meelestatud signaale välja saatma ja vanemad on meelestatud nendele vastama. Kui vanemad pidevalt viivitamata ja sobivalt vastavad, muutuvad nad imiku jaoks usaldusväärseteks. See on aluseks turvalise imiku-vanema suhte tekkimisele. Seega on ülimalt tähtis määrata kindlaks, kas isa vastab oma imiku vajadustele sobivalt. Esimestel elukuudel tunneb imik tihedamat sidet emaga. Isa ja lapse tulevasele suhtele on hea, kui isa on palju titaga koos, vahetab mähkmeid ja tegeleb temaga niisama. Nii õpib ta tema signaale mõistma ja nendele vastama. Uurimused näitavad, et näiteks tühja kõhu signaalidest saavad nii isad kui emad ühtemoodi aru, kuid isad jätavad lapse eest hoolitsemise ema ülesandeks. 8-kuuse lapsega mängimisel on isad aga juba vähem vastuvõtlikud imiku signaalidele kui emad. Arengumuutuste osas on mõlemad vanemad vastuvõtlikud.
 
Isa mõju imiku arengule
 
Paljud uurijad on oletanud, et isad mõjutavad soorollide ja sooidentiteedi arengut lastes , eriti poistes, ja seda oletust kinnitasid uurimused, mis näitasid, et isad suhtlevad oma vastsündinud poistega rohkem kui tütardega. Uuemad uuringud ei toeta neid uurimusi ja seega vajab see ala täiendavat uurimist.
Teised uurimused tegelevad isa mõjuga lapse kognitiivsele arengule. Katsed näitavad, et isata kasvanud poistel on madalamad kognitiivsed võimed ja motivatsioon.
Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab ka imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega- nad on sõbralikumad ja usaldavamad.
On kindlaid tõendusmaterjale, et imikutel tekib ema ja isa suhtes kiindumussuhe umbes samal ajal esimese eluaasta jooksul. Teada on ka, et enamik imikuid eelistab ema isale . See eelistus tekib arvatavasti sellepärast, et emad on põhilised hooldajad, ja need eelistused võivad kaduda, kui isad võtavad hoolitsemise enda peale (mida vähesed on teinud). Me teame, et nii emad kui isad on võimelised hellaks ja hoolitsevaks suhteks imikuga. Kui piimaga toitmine välja arvata, siis ei ole mingit tõestust, et emad on bioloogiliselt määratud olema paremad vanemad kui isad.
ISA JA KOOLIEELIK
 
Industriaalsetes kultuurides võtavad mehed endale teisese rolli lapse kasvatamises, sekkudes ainult siis, kui vaja, ja võttes harva endale kohustusi, mis puudutavad lapse igapäevast rutiini. Uuringute järgi teevad vähem kui 2% peredes isad emadega samapalju lapsega seotud tegevusi ja 60% "tavalisi isasid" ei ole iial oma laste järele üksi vaadanud. Milline mõju on sellel laste sotsialiseerumisele? Selles, et isa ja ema erinevad mängustiilid last mõjutavad, on vähe tõendusmaterjali. Hoopis kindlamad on need andmed, mis näitavad, et isa tegevus kujundab lapses soorolle. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli.
3
Isa-lapse kõne
Uurija Gleason leidis, et kuigi isad kasutavad "lapsele suunatud kõne", satuvad nende kõnesse ka keerulised sõnad, mis on üle lapse võimete. Selle asjatundmatu käitumisega võivad nad tegelikult arendada lapse keelelisi oskusi.
Kindel on see, et isad ei suuda lapsega rääkida lapsele suunatud keeles kogu aeg, vaid teevad seda aeg-ajalt. Ka kõnes on märgata vanematepoolset soolist eristamist. Mõned uuringud näitavad, et mõlemad vanemad kasutavad keerulisemat kõne vastassoost lapsega, teised näitavad, et keeruline kõne saab osaks ainult tüdrukutele.
 
Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga
Perekonnauuringud leiavad, et isa osalusel on lapse arengule suur mõju- see on tihedalt seotud lapse motoorsete ülesannete lahendamise võimega ja kõne arenguga. On tõendeid, et isaga suhtlemise kvaliteet on seotud lapse tegevuse tasemega. 30-kuustel lastel määras IQ testi tulemused isa mäng ja ema lähedus, 2-aastasel aga mõlema vanema lähedus.
Isad mõjutavad oma koolieelikuid mitmetel viisidel , mis on tingitud nende kättesaadavusest lapsele ja nende eluviisidest. Näiteks lasteaiatüdrukute motivatsiooni tase on seotud nende isade, mitte emade, saavutustega; ohu ja ohutuse mõistmine on seotud isade, mitte emade, arusaamast õnnetustest hoidumisest; tehniliste vahendite kasutamine on seotud õpetajate ja isade huviga nende vastu.
Isa elustiil, eriti sotsiaalsed ja toiduga seonduvad kombed mõjutavad lapse omi. Tavaliselt arvatakse, et lapsed on kogu aeg aktiivsed. Tegelikult veedavad koolieelikud 60% ajast istudes. Nende tegutsemise hulk on seotud sellega, kui palju nende vanemad liiguvad ja milline on nende isade (mitte nende endi ega emade) alakeha mass. Samasugused seosed on ilmsed ka peredes, kus isa käitumine on hälbeline ( alkoholism , agressiivsus, jne).
 
Ema ja isa mõju lapsele on erinev, kuid seda erinevust ei ole kerge demonstreerida. Perekonda peab võtma ikka tervikuna, kus kõik omavahelised suhted, tõekspidamised ja tegevused mõjutavad lapse arengut. Ema on see, kes lapse eest rohkem hoolitseb, samas isa abil on lapsel lihtsam ema turvalisest lähedusest eemalduda. Ühiste mängude abil õpetavad isad lapsele iseseisvust ja õpivad teineteist tundma. Isa maailmapildi tundma õppimine on lapse arengule väga tähtis, sest ainult ema oma on liiga ühekülgne.
4
ISA JA KOOLILAPS
 
5-6-aastased lapsed hakkavad saama suurel määral kogemusi sotsiaalsest olukorrast väljaspool kodu ja otsest naabrust. See, kuidas nad seda olukorda tajuvad, sõltub jällegi vanema ja lapse suhtest. Väike koolilaps paneb end ja oma suhteid sõpradega pidevalt proovile ja õpib reegleid ja struktuure, mis valitsevad kodust väljas. Sel ajal saab ta tohutul määral uusi kogemusi. Positiivse osalusega isa tugi mõjutab tugevalt lapse emotsionaalset turvalisust, enesekindlust ja kohanemist uute intellektuaalsete, füüsiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega. Aktiivsete, hoolitsevate ja pühendunud isade lapsed on üldiselt edukamad akadeemilistes, spordiga seonduvates ja sotsiaalsetes pürgimustes ning neil on kõrgem enesehinnang kui neil, kes on isast eraldatud.
 
Kognitiivne areng
Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, eriti poisid, kellel on hoolivad ja osavõtlikud isad, on kognitiivselt eelisolukorras. Uurija Radin leidis, et poiste IQ testide tulemused on otseselt seotud nende isa hoolitsusega. Isa seotus arendab eriti selliseid oskusi nagu arvutamine ja lugemine. Suure isaosalusega poiste hinded koolis on paremad ja nende akadeemiliste saavutuste tase ühe aasta võtta oodatust kõrgem.
 
Isa puudumine
Isa puudumine mõjub halvasti nii poiste kui tüdrukute arengule, kuid isaasendajaga kodudes kasvanud lastel ei ole arengus mahajäämisi. Eriti suured mahajäämised arengus on neil lastel, kes jäid isast ilma enne teist eluaastat . Isa puudumisel on suurem halb mõju poistele kui tüdrukutele, kuid isa kohalolek mõjub tüdrukute kognitiivsele arengule sama hästi kui poiste omale. Liigne hoolitsus toob siin aga kasu asemel kahju, sest võimekuse asemel võib tekkida sõltuvus.
Akadeemilised saavutused
Isa osalus annab panuse ka lapse akadeemilise võimekuse arengule. Otsest mõju on täheldatud selliste ülesannete puhul, mis sisaldavad pidevat edu, ja sellistes, kus edu vaheldub ebaeduga. Vanemate lahutamisel langevad kolmandiku laste akadeemilised saavutused. Poiste puhul annab isa hoolitsus paremaid tulemusi grammatikas ja matemaatikas, tüdrukutel aga lugemisel.
Varases arengus on isa osalus otseselt seotud poiste arenguga, sest poisid jäljendavad isa tegevust ning arendavad sellega oma probleemi lahendamise võimeid ja intellekti. Tädrukute intellektile on rohkem vajalik isa lahedus ja mõõdukas emotsionaalne distants. Tüdrukud, kes kogevad rohket isahoolitsust suudavad tõenäolisemalt täiskasvanuna oma intellektuaalseid võimeid maksimaalselt ära kasutada.
 5
Kooliga kohanemine
Koolis on enamus õpetajaid naised ja kui kodus ei ole isa, kes väärtustaks haridust, võib poiss hakata akadeemilisi saavutusi pidama naiste pärusmaaks. Isa toetus esimestel aastatel on määrava tähtsusega selles, et poiss õpiks õpinguid tähtsaks pidama.
Ka probleemsetel lastel on koolis hakkama saamiseks isa toetus hädavajalik. Uuringud näitavad, et hüperaktiivsed lapsed peavad isa palju tähtsamaks kui ema ja isa toetus aitab nii sellistel poistel kui tüdrukutel koolis kohaneda. Näiteks need lapsed, kel oli esimeses klassis probleeme, saavutasid teises klassis, kui isa nendega rohkem tegeles, paremaid tulemusi. Uuringud näitavad veel, et emadel on hüperaktiivsete lastega palju raskem hakkama saada kui isadel.
Kuigi isa osalus ei väldi kõiki probleeme koolis, siis on lähedase isasuhtega lastel eelisi paremini hakkama saamise osas.
 
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Lapsevanema ja lapse vaheline mäng on aluseks sellele, kuidas laps õpib teiste inimestega suhtlema . See on vahend lapse positiivseks emotsionaalseks arenguks. Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi.
Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased perekonnasisesed otsused mõjutavad lapse moraalsust tugevalt. Isa, kes on suure osalusega, soodustab lapse enesekontrolli ja vastutustundlikkust. Oma moraalse käitumisega on isa eeskujuks lapse moraalsele käitumisele. Need inimesed, kellel on olnud hoolitsev isa, on taiskäsvanuna tõenaoliselt tolerantsemad ja mõistvamad kui isata kasvanud inimesed.
ISA JA NOORUK
 
Isa ja nooruki suhtel on 5 põhilist iseloomujoont: koos veedetud aeg, suhtlemine, lähedus, konflikt ja võim.
 
Koosveedetud aeg
Siin ei ole tähtis ainult koosveedetud aja kogus, vaid see, kuidas seda aega veedetakse ja kuidas osalejad sellega rahul on. Noorukid veedavad vanematega niikuinii vähem aega, kui nooremad lapsed, ja isaga veedetakse veel vähem aega, kui emaga. Tüüpiline tegevus, mida koos tehakse, on televiisori vaatamine, eriti isadega. Suuremat rahuldust saadaksegi isaga koosveedetud ajast, sest emaga tehakse tihti koos majapidamistöid.
 6
Suhtlemine
Suhtlemise tihedus iseenesest annab suhte kohta vaga vähe informatsiooni. Mõlemad sugupooled räägivad rohkem isadega, sest isad oskavad paremini probleeme lahendada ja seletada, kuid emotsionaalsemaid teemasid, eriti tüdrukutega, isad väldivad. Isadega on vähem lähedust kui emadega ja seepärast arvab keskmine nooruk, et ema tunneb teda paremini. Läheduse puudumist isa ja nooruki vahel seletatakse sellega, et sel ajal, kui laps on noorukieas, on keskmisel isal keskea kriis ja ta on rohkem hädas oma probleemidega.
 Lähedus
Noorukid kinnitavad, et on emaga lähedasemad kui isaga, seda eriti sinikraede peredes. Noorukid ei ole pea kunagi oma vanematega rahul, kuid isaga ollakse vähem rahul kui emaga. Emad ei tee emotsionaalsuse väljendamises poegade ja tütarde vahel vahet, aga isad teevad. Isad on poegadega vähem hellad , kui tütardega.
 Konflikt
Nii vanemad kui noorukid väidavad, et noorukitel on isadega vähem konflikte kui emadega. Põhjusteks arvatavasti see, et isad veedavad nendega vähem aega, ja ka see, et nad on vähem seotud reeglite ja piiride kehtestamisega.
 Võim
Noorukieas hakkavad lapsed võimu pärast ja võimu vastu võitlema, proovides sellega endale rohkem võimu saada. Kuigi arvatakse, et isal on nooruki üle rohkem võimu, näitavad uuringud, et tal on seda vaid teatud valdkondades nagu naiteks rahaga seonduvates otsustes.
 
Isa-nooruki suhteid kirjeldatakse kui emotsioonituid ja kaugeid, kus isal on nooruki elus vaid juhendav ülesanne. Emal on suurem roll selles, milline inimene noorukist kujuneb. Kuid uuemad uurimused rõhutavad isa rolli eriti noorele tüdrukule. Näiteks lähedane suhe isaga aitab tüdrukul edasi lükata seksuaalelu algust, kuid ei mõjuta teiste elutähtsate otsuste ajastamist.
7
KOKKUVÕTE
 
Ema ja isa mõjutavad oma lapsi üpris sarnasel moel ja vanemlik soojus, hoolitsus ja lähedus on seotud positiivse tulemusega lapse arengus, ükskoik kas hooldaja on ema või isa.
Isa isiklikud iseloomujooned ei olegi nii tähtsad kui isa-lapse vahelise suhte tunnused. Samamoodi ei ole isa ja lapse koosveedetud aja kogus nii tähtis, kui on see, mida nad selle koosveedetud aja jooksul teevad ja kuidas nad omavahelisi suhteid hindavad . Samas pole ka omavahelised suhted nii tähtsad kui perekonna kontekst. Positiivne isa-lapse suhe ilmneb tõenäolisemalt siis, kui isa suhe oma partneri ja ka teiste lastega loob hea perekonnakonteksti.
Ei tohi unustada, et isal on peres mitmeid rolle ja edu kõikides nendes rollides mõjutab viisi, kuidas ta mõjutab oma laste arengut ja nende kohanemist. Isal on lastele kasutoov mõju, kui tal on kõikide lastega positiivne suhe, kui ta on asjatundlik ja rahulolev oma töös, kui tal on edukas ja toetav partner , jne.
Isa roll sõltub ka ühiskonna kultuurilistest vaadetest. 1950ndatel oodati isast eelkõige mehelikkuse edasiandjat, tänapaeval on soorollide paindlikkus tähtsam. Lapse arengu osas edukas isa on see, kelle tegevus vastab kultuuri- ja perekonnakonteksti nõuetele.
8