MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
egoistlike tegudega, nagu tänapäeval mõeldakse. Alles siis, kui aristokraatlikud väärtushinnangud langesid, võttis inimeste südametunnistuses maad vastandumine egoistlik-mitteegoistlik... nii et tänapäeval peetakse neid sõnu peaaegu sünonüümideks, moraalne, mitteegoistlik"..." Teoses "Teispool head ja kurja" kirjutab Nietzsche distantsi paatosest, et aristokraatide ja orjade vahel on selline distantsi paatos, et kui valitsev kast vaatab alla oma alamatele, siis see distants on suur mitte ainult füüsiliselt, aga ka hinges, seal on see distants veelgi suurem. Vana-Kreeka ühiskonnas oli distantsi paatos, sest see oli isanda ja orja ühiskond ning seda ühiskonda peab Nietzsche ajaloo tipuks. Allakäik algas Sokratesest, kes esimesena vastandus instinktiivse ja tugeva eluga (mis on kõige olulisem eluterve kultuuri tunnus) ning temast sai pigem kriitiline kui loov teoreetik. Platon oli samast allakäigu tendentsist, kuid kristlusega sai allakäik maksimaalse kuju -
juhitavad laevad; kui karavanis on mitu JM, tuleb need paigutada nii, et koormus nende vahel oleks jaotatud võrdselt ja oleks tagatud kõigile karavani laevadele parimad antud olu-korrast ja nende endi võimalustest tulenevad tingimused liikumiseks; kui juhtival JMl on raskusi jää läbimisega ja ta on sunnitud teatud kohti läbima hoovõtuga, tuleb teine JM paigutada tema taha. Suurimat liikumiskiirust omab karavan, milles laevadevaheline distants on minimaalne. Pika vahemaa korral jõuab kanal eelmise laeva järel kinni tõmbuda ja järgneva laeva liikumine on raskendatud. Praktiliselt hoitavad vahemaad kõiguvad mõnekümnest meetrist kuni mõne kaabeltauni. Ei tohi unustada, et laevadevahelise kauguse vähendamine suurendab nende kokkupõrke ohtu. Nähtavuse halvenemine teeb karavani liikumise eriti keeruliseks. Aitab pidev vahemaa jälgimine radari abil. Laevad lülitavad sisse ka vööri ja ahtrisse paigutatud prozektorid
ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni. c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) 3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad - parlamendis esindatud parteide arv - parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad - mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud
Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Kokku edastatakse n+r bitine koodiviga. Lihtsaim vigu avastatav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittidele paarsusbitt. Vigu parandavad koodid – need võimaldavad alati vigu avastada. Vigu parandaval koodil peab olema kahe õige koodi vaheline Hammingi distants vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku kaugusele ja teise õige koodini on veel kaks ühikut. Võib ka öelda, et koodil on ühe biti moondumise korral eraldi valede koodide hulk.
talletamise ajast - Unustamise kõver - Retrograadne amneesia - Ka retroaktiivse intergerentsi puhul - Uue materjali pealetulek takistab konsolideerumist, seega mida kiiremini peale õppimist vaheaeg konsolideerumiseks seda parem - Isegi alkoholiga mõju tõestatav Everyday Memory Erinevus traditsioonilisest mälu-uurmisest: - maht vs kvalitatiivne sisu - ajaline distants ja spontaanne meenutamine - täpsus vs personaalse värvinguga tegevus - kavatsus vs mittekavatsetud meeldejätmine - instruktsioon vs motivatsioon Autobiograafiline mälu - Ei ole sama mis episoodiline mälu - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku tähendust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - Autobiograafiline mälu on inimese identiteedi aluseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
tsütogeneetilised või molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused. Kromosoomikaardid võib jagada kahte suurde gruppi: geneetilised ja füüsilised. · Geneetiline kaart (genetic map) koostatakse geneetilise analüüsi põhjal; see kujutab aheldunud geenide paiknemist kromosoomis üksteise suhtes. Geenidevahe suhtelist pikkust mõõdetakse rekombinatsioonisageduse kaudu ja väljendatakse sentimorganites (cM) e. morganiidides. 1 cM on distants geenide vahel, mille rekombinatsioonisagedus on 1%. Rekombinatsioonisagedus erinevate liikide genoomides ja ka erinevates kromosoomides erineb. Nii näiteks näitab rekombinatsioonisagedus 1% pärmil, et vastavate geenide vaheline kaugus on umbes 3103 bp e. 3 kb. Inimesel on aga rekombinatsioonisagedus 1% nende geenide vahel, mille kaugus on 106 bp e. 1 Mb. Kõik ühes kromosoomis paiknevad geenid on sünteensed; sünteensete
ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85). Lapsepärase luulestiili tekkimises mängisid suurt rolli nn suure kirjanduse lapsepõlve- ja noorusluuletused, naiivromantilise luule traditsioon. Seega ei pea lapsepärases
Oli 10Mbps, kaadripikkus oli max 200m, töötas hoax kaablil, mille otstes olid terminaatorid. Kogu kanal oli ühe saatja käes.Pikendamiseks kasutati reptiitereid (kordajaid- füüsilise kihi seade), mis võtab vastu bitijada, võimendab need ning väljastab teise otsa. 2. 10BaseT.T - tähendab, et kasutatakse Twisted Pair (keerupaar kaablid) kaabeldust. Hubist Switch'ni on võrk ülesehitatud täht-topoloogiaga. Maksimaalne distants kahe võrguseadme (nt. huub ja arvuti võrgukaart) on 100m. Hub jagab võrku ja võib ka koguda statistilist informatsiooni võrguliikluse kohta. Hub jaotur on seade, mis on pmst mitmepordine repiiter ehk signaali võimendi. Ta võtab vastu ühe biti ja saadab kõigile. Kui kuskil tekib põrge, siis on kõik osalisteks. Võeti kasutusele Manchester encoding, selleks et vältida pikki nullide ja ühtede
käitumisnormid · Rollide omandamise astmed imiteerimine, mäng rollikäitumise omandamine; · Mina kujunemine personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi Mina-pildi kujunemine 5. Erving Goffman iseloom ehk käitumiviis, mida esitleme teistele; võimalik mina ehk ühiskonna poolt oodatav mina/tegevus. Rollikaugus ehk distants mina ja mina-teatud- rollis vahel. Mina-kontseptsioon pole ainult inimese eluea jooksul kujunev võimete identiteetide ja tendentside süsteem, vaid ka keskkonna kujundamise, interpreteerimise ja valimise aktiivne mõjutaja. 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet Mina ja ühiskond · Sigmund Freud: Konflikt mina ja ühiskonna vahel: ühiskond põhineb impulsside kontrollil ja sotsialiseerumine on protsess, millega inimene ütleb ära kohese naudingu vajadusest
peab olema vastavuses kõrgemalseisva normi või õigustloova aktiga. Vastuolu korral on tekkinud konfliktsituatsioon. Konflikt võib tuleneda ka nt sellest, et üht ja sama elulist asjaolu reguleerivad mitmed õigusnormid. 3) JAT on vajalik seoses sellega, et igas õiguskorras esineb lünkasid. Kõiki võimalikke arenguid ei suuda ükski seadusandja ette näha. Õiguse rakendajat lahutab objektiivse õiguse sünnist alati ka ajaline distants – õiguse rakendaja kätte jõuab tekst, mis on vastu võetud teatud aeg tagasi. See distants muutub iga ajaühikuga suuremaks. Seega on objektiivne õigus õiguse rakendaja jaoks suhteliselt staatiline nähtus võrreldes dünaamilise ühiskondliku eluga. Elulistele asjaoludele vastava abstraktse faktilise koosseisu mitteleidmine võib olla tingitud ka sellest, et seadusandja pole töötanud küllalt kvaliteetselt. Sel juhul on lünk
loendamata. Loendurite paigaldamisel ei tohi ära unustada sensorite tegevusulatust, st kas konkreetsesse kohta paigaldatud loenduri sensor katab tervet rada ja infrapuna/püro paigaldamine tuvastab kõik möödujad. Maksimaalne tuvastus- sensor distants on 6m, soovitatav optimaalne distants on 1 - 3 m. Kui huviobjekti puhul on tegu suletud objekti/alaga, kus on vaid üks juurdepääsu/väljapääsu koht (ja infrapuna/püro paigaldamine objektil veedetud aeg ei oma tähtsust), siis ei ole sensor otstarbekas investeerida liikumissuunda eristavasse 124
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
· Abstrakt on ,,tagasivaatav". · Abstrakti tekstis tuuakse uurimistöö eesmärk, uurimisküsimus, uurimismeetodid, tulemused ja nende originaalsus ning rakendusalad. · Abstrakti lõpus, eraldi real, on toodud võtmesõnad (5-10 sõna, olenevalt töö eripärast), mis peegeldavad töös käsitletud ainevaldkondi, näiteks: Töö pealkiri : Virtuaalsete meeskondade kasutamine õppeprotsessis Võtmesõnad: virtuaalne meeskond, e-õpe, ruumiline distants, kombineeritud õpe, elektroonilised õppevahendid · Abstrakt ei sisalda jooniseid, tabeleid ega graafikuid. · Abstraktis ei ole soovitav kasutada sellist teksti, mis nõuab viitamist. · Abstrakti pikkuseks on umbes ½ lehekülge teksti. 4 14.11.2011 Sissejuhatus
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
tasapindade perekond { 100 }. Kuubilisele süsteemile ja ainult kuubilisele süsteemile on iseloomulik, et suuna indeksid suunale, mis on risti mingi tasapinnaga, on samad kui antud tasapinna Milleri indeksid. Näiteks, suund [100] on risti (100) kristallograafilise tasapinnaga. Kuubilises kristallsüsteemis kahe lähima samade Milleri indeksitega paralleelsete tasapinna vaheline kaugus on tähistatav d hkl , kus h, k, ja l on Milleri indeksid sellele tasapinnale. Näiteks, distants (110) tasapindade 1 ja 2 vahel d 110 joonisel 3.22a on AB, tasapindade 2 ja 3 vahel BC. Võib näidata, et d hke = 2 + 2 + 2 kus, d hke - kahe paralleelse lähima Milleri indeksiga h, k, l tasapinna vaheline kaugus; a - võrekonstant (elementaarkuubi küljepikkus); h, k, l - Milleri indeksid tasapinnale.
olnud. Nt La Pische vodevillid kui väikekodanluse kriitika. Augier ja Sardu esinesid kodanlike mentaliteetide kaitsjatena, väga armastasid nad kritiseerida romatikuid. Kui inimene oli nakatunud romaani pisikusse, siis ta muutus kasutuks, kodanlikule maailmale muutub kadunuks. Lavapraktika raamidesse pandi. Kriitikat tehti vodevillide abil. Postromantilise teatri ja reaalsuse vahele jäi ikka mingi distants, mida hakkasid neile ette heitma järgmise stiili esindajad naturalistid. Dumas Noorem oma tasemelt oli teistest oma aja kirjanikest pea jagu üle. Jäädes melodraama piiresse laiendas melodraamale kättesaadavate teemade ringi, käsitles selliseid teemasid, mida polnud melodraamas enne näidatud. Prantsuse 19. sajandi teatris kehtisid kummalised puritaanlikud komblusnõuded. Kurtisaanide elust laval ei räägitud. Klassitsistlikul laval polnud näiteks lapsi
2. autoritaarne: nõudlik + osavõtmatu 3. lubav: ei ole nõudlik + osavõtlik 4. tõrjuv: ei ole nõudlik + osavõtmatu Mitteosavõtlikute vanemate lapsed: –Agressioon –Kuritegelikkus –Tujukus –Raskus hoida intiimseid suhteid Kultuuridevahelised erinevused Jaapanis ei lubata lastel avastada/uurida – ohtlik • Läänes peetakse uurimiskäitumist intelligentseks ja eelistatuks • Saksamaal (Grossmann, et al., 1985) nõuti, et laste ja vanemate vahel oleks teatud distants. Turvaliselt seotud lapsi peeti mõnes mõttes ära hellitatuteks. Vaatamata kasvatusstiilile on võimalik kasvatada turvalise seotusstiiliga lapsi. Erinevused kultuuride sees on 1,5 korda suuremad kui kultuuride vahel. Suurtes riikides esineb alakultuure. Suhted eakaaslastega - Juba väikelapsed (11-24 kuud) otsivad eakaaslaste tähelepanu. Eelistus samast soost eakaaslastele
Sõudjad, ületades veetakistust ja arendades paadi maksimaalset kiirust, peavad sooritama kestvaid lihaspingutusi. Klassikalise 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel tuleb sõudjatel sooritada üle 200 tõmbe, kus maksimaalne jõud aerulabale võib ületada 1000 newtonit. Stardis on mõõdetud maksimaalseks jõuks aerulabale 1000 - 1500 newtonit. Distantsil sooritavad sõudjad tõmbeid keskmiselt 500 - 700 newtoni suuruse jõuga. Distants läbitakse olenevalt paadiklassist keskmiselt 6 minutiga (tabel 4.1). Seega sõltub sõudmises võistlustulemus suurel määral keha suurusest ja keha massist. Et sõudja oleks suuteline võistlusdistantsi edukalt läbima, peab tal olema küllaltki võimas kehaehitus ja suur lihasmass. On teada, et paljudel spordialadel nagu ka sõudmises sõltub edukus lihasmassi suhtest keha massi. Kui kõik muud bioloogilised näitajad on võrdsed, on eelis suurema lihasmassiga sõudjal
Selleks, et poleks enam ühtegi kuritegu, peavad kõik ühiskonna liikmed käituma väga ühtemoodi. Ei oleks enam hälbeid, mida kuriteoks tunnistada. Tegi lõppjärelduse, et selleks, et ühiskonnas oleks areng, on vaja ka kuritegevust. Kuritegevus on ühiskonna tervise tunnus st. ka terve ühiskond omab kuritegevust. Kuritegevus on normaalne nähtus ühiskonnas. Antud tees on vaadeldav kuritegevuse kui massnähtuse suhtes. Kuriteo hindamiseks positiivseks on vajalik ajaline distants. Durkheim ei olnud arvamusel, et kuritegevus on väga hea nähtus ja mida rohkem seda on seda parem. Ta leidis, et ühiskonnas peab olema normaalne kuritegevuse tase. (Hetkel ei ole Eestis ohtu, et me võiksime seada ohtu kuritegevuse vastu võitlemisel ühiskonna arengu.) Durkheim arvas, et üksikkuritegu on negatiivne ja selle vastu peab võitlema. Peame tunnistama, et nende hulgas võib olla positiivseid, kuid see ei saa takistada kuritegevuse vastast võitlemist.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
käitumise e puhul ei ole ma lapsele tuttav. Kui laps karistusaja jooksul ruumist lahkub, m käsu mõist- tuleb protseduuri alustada otsast peale. Äärmisel juhul võib i vast suhtumi- ust isegi jõuga kinni hoida, et tekiks distants, mis annaks mõ- s sest ja küt- lemale poolele võimaluse endasse tulla. e Aja mahavõtmise jooksul ei tohi laskuda misest. Ka vanemad ise võivad taanduda, lahkudes mõneks het- k lapsega vaidlusesse. Meetodi efekt seisnebki keks ruumist. s selles, et nii vanematel kui lapsel on aega rahuneda. See võimaldab edaspidi arutada n probleemi uuel tasandil ning rahuliku tooniga.
tud tema vastu. Pealetungi on võimalik läbi viia kahel viisil – otserünnak ning tiibrün- nak ehk vastast rünnatakse küljelt. Jaoülem peab otsustama, mil viisil vastast rünnata. Arvesse tuleb võtta vastase asukohta ehk kaugust. Kui esmase kontakti ajal on vastane lähemal kui 100 m ning tegu on piisavalt avatud maastiku- ga, siis pole mõtekas enam tiibama minna, vaid tuleb kiirelt ja agressiivselt vastasest läbi joosta. Samas, kui distants on piisav ja maastik pakub varjet, saab vastast külgedelt üllatada. 75 6.1.2 JAO kiirRÜNNAK Jao pealetungi drillid on järgmised: 1. LAHINGUKS ETTEVALMISTUMINE; 2. REAGEERIMINE VASTASE EFEKTIIVSELE TULELE; 3. VASTASE ASUKOHA KINDLAKSTEGEMINE; 4. VASTASE MAHASURUMINE, TULEKONTROLLI SAAVUTAMINE; 5. RÜNNAK; 6. TAASRÜHMITUMINE. 1. Lahinguks ettevalmistumine on jao üks põhilistest lahingudrillidest. Ettevalmistutakse vahetult enne
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Veojõudu mõõdetakse dünamomeetri või dünamograafi abil. c=P/Q c- veotakistuse koef, P veojõud, Q koorma mass. Väikestel hobustel on normaalne veojõud 14-15% kehamassist, suurtel 13%.. Traavimisel on see 6%, galopis 4%. Maksimaalne veojõud 70...80% kehamassist, eriti võimsatel hobustel isegi üle 100 % kehamassist. Tehtud töö veomaa ja veojõu funktsioon kGM. Tehtud töö=väliselt tehtud mehhaaniline töö. Päevas läbitud distants sõltub keskmisest liikumiskiirusest ja töö kestvusest. Võimsust iseloomustab ajaühikus tehtud töö. 68 KALAKASVATUSE ERIALA N=A/t Võimsust mõõdetakse hobujõududes (hj), mis võrdub 75 kGm/s ehk 735,499 W. Ei oe soovitatav, et veohobune töötaks pidevalt suurema kui ühe hobujõulise võimsusega. 8. Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...
valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv
Kunstiajastu on ses mõttes emmendunud, et kunst ei suuda meid enam üllatada. 19. saj. peeti maalikunsti arenevaks distsipliiniks: tõendiks sellest, et inimlikes asjades on progress tõepoolest võimalik. Progress seisneb peamiselt optilises kopeerimises, maalijad omandasid järjest peenemaid tehnikaid, et maalist saadav visuaalne kogemus oleks oma mõju poolest samaväärne reaalsete objektide ja stseenide poolt tekitatud kogemusega. Üha kahanev distants tegeliku ja pildilise optilise ärrituse vahel märgib progressi maalikunstis, ja progressi suurust saab mõõta sellega, mil määral paneb paljas silm seda erinevust tähele. Muidugi olid kunstnikud juba enne seda arendanud välja tehnikad kujutamaks asju liikumises. Siis järeldati liikumist peentest vihjetest, mis kunstnik oli pildi sisse poetanud, et ajendada meid järeldama, millised omadused on vastavatel objektidel ja sündmustel reaalses ajas ja ruumis. Niisiis võib
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 28-08, p 14). Seega ei ole VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid. Kuna kostja esitas leppetrahvi nõude hagejale viivitamata pärast tagatud kohustuse täitmist (valduse üleandmist), ei ole määrav, et hageja viivitus oli kestnud juba üle kuue kuu. Ebaõiglane oleks tulemus, kus müüja või töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
kirjutisi hoiti omal ajal üksnes iseenda või lähedaste tarbeks, mõnikord üksnes sisekõnelusteks, et mahutada kuskile omi mõtteid, mida süsteem ei aktsepteerinud. Keegi ei tea, kui palju väärtuslikku langes tuleroaks läbiotsimiste hirmus. Elava sõna kirjapanemist pole kammitsenud üksnes ebakindlad ajad: igapäevahooles inimesed ei tähtsusta oma kogemusi ega tegemisi, et neid kohe kirja panna. Meenutusi pitseerib juba hilisem kirjapaneku hetk uute seisukohtadega, distants ja ümberhinnangud. Üldiselt on meid õpetatud möödunut hindama ühiskondlikust aspektist: et tsensuur takistas eesrindlike mõtete avaldamist, või et partei ideoloogia hävitas juba eos teised arvamused jms. Samu nähtusi isiku tasandilt vaadates paistab olukord vahetum: oma elu tuleb ju igaühel ise elada ja teha valikuid, mis tooksid vähem kannatusi. Mitmedki küsimused saavad vastuse ainult tänu ülestähendatud elulugudele, päevikutele, kirjavahetusele.
Praegu, 21. sajandi hakul, oleme ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub iseenesestmõistetava osana džässmuusika. Lähemal vaatlusel aga selgub, et see lõik meie kultuurist on uurijate poolt leidnud üksnes väga episoodilist käsitlemist ja suures osas prakti- liselt läbi uurimata. Siin on muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni II maailma- sõjani polnudki nagu põhjust sellega tegelda, nähtus ise oli nii uus, kõik oli meeles ja puudus piisav ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt osalema, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil
teenindavate rajatiste alla, kuid ikkagi tekkivad liiklusummikud • suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP (“Space Left Over After Planning”) probleemi (Eestis veel tänini kasutatava ristmike ehitamise praktika kõrvalprodukt, nt Jüri ristmik Tallinna lähedal ja Pärnu ja Haapsalu suundade ristmik Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, Elva ristmik Tartu-Valga maanteel) • Enam ei defineerita tänavaruumi laiust vaid hoone paiknemise kaugust tee teljest: o Ehituspiir Æ vähim distants teest hooneni, kusjuures hoone võib paikneda vaba asetusega krundi ehituspiirist ümbritsetud tsoonis - ehitusalal o Ehitusjoon Æ tänava või tee ääres, millel peavad paiknema krundil paiknevate hoonete fassaadid • Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel
Selleks paigaldatakse puitkonstruktsioonid korstnatest ja ahjudest piisavalt kaugele. Väga mitmes hoones olid katusekonstruktsioonid vahetult vastu korstnat, vt. Joonis 2.71. Joonis 2.70 Katusekandekonstruktsioonid on lubjatud, et vähendada nende süttivustundlikkust (vasakul). Tulemüür kokkuehitatud hoonete vahel (paremal). 87 Joonis 2.71 Puitkonstruktsioonid ei tohi olla vastu korstnat. Minimaalne distants on 10 cm (või rohkem sõltuvalt küttevõimsusest ja korstna lahendusest) isoleerituna tuletõkke mineraalvillaga (kivi- või klaasvill). Küttekoldeid ja suitsulõõre tuleb põletamiseks vajalike tingimuste tagamiseks ja tahma süttimise vältimiseks puhastada. Korstnate lagunemine ning hoolduse puudumine võib tuleohtu tekitada. Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse
Stressireaktsiooni psüühiline kulg Asjaosaline hindab kõigepealt, kas stressor on oht, kaotus või väljakutse. Samal ajal hinnatakse sellega toimetulekuvõimalusi. Lõpuks valitakse välja ja kasutakse erinevaid individuaalseid toimetulekustrateegiaid. Kasutada võidakse tunnetest lähtuvaid strateegiaid, nagu distantseerumine, mahasalgamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine ja probleemilahendusele suunatud strateegiaid. 181 Abistaja professionaalne distants Iga operatiivteenistuse töötaja peab väljakutse käigus kaaluma, kui palju ta end asjaosaliste isikute saatusega samastab, isegi kui ta pole sellest väljakutse ajal teadlik. Kahe ekstreemse pooluse – distantseerumise ja samastumise – vahel peab abistaja iga operatsiooni korral leidma sobiva mõõdu. Kui erakorralise meditsiini tehnik samastaks end iga patsiendi kannatustega, oleks ta juba pärast paari sündmust raske koorma all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
