kasutas seda oma tudengite ja kolleegidega. Lisaks Lewini vajadusele olla ümbritsetud inimestega, tundis ta ka vajadust muuta oma teoreetilised ideed visuaalseks. Tahvel oli esmane asi Lewini töövahendite hulgas. Westigate'i projektis uuris Lewin kommunikatsiooni võrke abielus tudengite seas Westigate'is korteritega majas. Iga majapidamise käest küsiti, kes on need kolm inimest, kellega nad kõige rohkem suhtlevad. Füüsiline distants oli üks põhilistest määrajatest erinevate majapidamiste vahel. Umbes 2/3 kommunikatsiooni võrkudest oli samas majas. Rohkem kui pooltest juhtumitest oli tegemist naabritega, kes ei elanud kaugemal kui 10 meetrit. Põhiline järeldus Westigate'i uurimusel oli, et ruumiline kaugus on põhiline tegur, mis määrab selle, kes kellega suhtleb. Grupidünaamika idee - rakendus Lewini üldisemale välja teooriale - sai alguse 1946
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla jo...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
puäanti see siiski ära ei anna. See on oluline, et tekitada lugejas põnevust ja ootusärevust, soovi teksti ühe korraga lõpuni lugeda. Tekstis esineb mitu lühikest pausi, et kirjeldada vanatädi välimust, olekut ning kodu. Lugejale avaldab see pigem rahutuks tegevat mõju ning aitab mõista Jaani ja Margiti ebamugavust. Ellipsite osatähtsus on tunduvalt väiksem, kuna lugu toimub suhteliselt lühikese aja – tõenäoliselt poole päeva – jooksul. Ajaline distants jutustamise ja tekstis aset leidnud sündmuste vahel on väga väike, et aidata lugejal samastuda Jaani ja Margitiga. Jutustaja tundub olevat heterodiegeetiline, kuid esitab loo läbivalt tegelase Jaani vaatenurgast. Jutustaja teab juba loo alguses, mis lõpuks juhtub, aga ta ei jaga rohkem teavet, kui seda, mida näeb ning mõtleb Jaan. Ta püsib neutraalsena terve loo jooksul, tuues esile ainult Jaani tunded sündmuste ja teiste tegelaste kohta
samuti vib peale lülitada ketipiduri vältimaks keti liikumist. Kanna saagi alati ainult kattega koos ja suunaga tahapoole! · Sinu enda huvides on, et sa alati mootorsaagi kasutades töötaksid metsas koos paarimehega. Nii on alati teisel vimalik tulla appi, kui juhtub nnetus. Igal juhul tuleb kindlalt jälgida, et sa töötaksid piisavalt kaugel oma kaaslasest, nii et ei oleks ohtu, et langev puu satuks üksteise töötsooni. (Sobiv distants on kahekordne langetatava puu pikkus). Kui aga siiski on vaja teha tööd üksi, palu et keegi käiks sind regulaarselt vaatamas. · Jälgi, et töötades sa seisaksid kindlalt, jalad veidi harkis. See tagab töötamiseks hea tasakaalu. · Kui sul on vaja kasutada saagi madalas asendis, siis alati ntkuta plvi. See vähendab pinget su seljale. Kettsaega töötamisel tuleb ette ka palju ohte nt. tagasilöök.
paigaldusjuhenditele. Küttekehadeks paigaldatakse vesipõrandakütte torustik. Hoonesse on ette nähtud sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoonesse on ette nähtud plekk-kattega moodulkorsten 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni roovprusside, kandeprusside, distantsprusside minimaalne distants korstna välispinnast 100 mm isoleerituna kivivillaga. -5- Hoones on ette nähtud kasutada A1, A2-S1 d0 ning välisseinte katteks D-s2 d0 tuletundlikkusega materjale. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
LEICA DIGITAALNIVELLIIR SPRINTER 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmin...
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel:
Sommer, Albert Mehrabian Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi, pakkuda ideid ruumikujundajatele, linnaplaneerijatele ... Distants Distants inimestevaheline vahemaa Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus Edward Hall'i "hidden dimension": intiimne (väga hea sõber), personaalne (tuttav), sotsiaalne (ametnik), avalik distants (president) Distants kui suhete indikaator Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust, üritatakse kompenseerida
Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise eristamisel tuntakse ära sõnumi tähendust kandev mitteverbaalne väljendusühik, käitumismustri kui terviku üle otsustamisel ühendatakse aga üksikud eristatud elemendid tähenduslikuks tervikuks. Mitmete uuringute järgi võib kehakeele tähenduse üle otsustada kümne näitaja alusel: · kehaline kokkupuude · suhtlejate distants · suhtlejate asend üksteise suhtes · inimeste välimus · peanoogutus · näojooned ja -ilmed · liigutused 3 · kehahoid · silmside · sõnatu kõne Nägu Inimesed pööravad suhtlemisel üksteise näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige hõlpsamini välja lugeda tundeid, suhtumisi ja vastastikuse mõjutamise märke. Suheldes
Lapsed muutuvad ka väljenduslikeks. Kas laste naeratus on geenides? 19. SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Prokseemika - Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. -76 cm võime puudutada, isiklik suhtlus. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m. -2 m, tajutakse, et inimene on seotud. Üle kahe meetri kaugem ametlik. 4) Avalik ehk siis publikuesineja distants - üle
1989 aastal Avinjonis Prantsusmaal avati triatloni Rahvusvaheline liit.Samal aastal toimus ka esimene Maailmameistri turniir. Triatlonisport oma köitvas mitmekesisuses erinevate distantside ja võistlusvormidega on jätkuvalt kogumas populaarsust spordimaailmas. Triatloni spordialad Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest üksteisele järgnevast vastupidavusalast ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Eristatakse neli ala : · Väike distants (sprint) : ujumine 750 m , rattasõit 20 km , jooks 5 km ; · Rahvusvaheline või Olümpia triatlon : ujumine 1500 m , rattasõit 40 km , jooks 10 km ; · " Poolraudne inimene " - ujumine 1,9 km, rattasõit -- 90 km, jooks -- 21 km; · " Raudnemees " (Ironman triatlon) - ujumine -- 3,8 km, rattasõit -- 180 km, jooks -- 42 km; Vaatamata distantsi raskusele Ironman triatloni läbib aastas maailmas ligi 100 000 inimest.
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
See on märk hakata tasapisi treeningukoormust suurendama. Esialgu tuleks pikendada treeninguaega. Kuid väga tähtis on ka puhkamine. Selleks, et olla võimeline tegema veelgi tõhusamalt tööd, on vaja taastuda. Kui inimene ei puhka, siis tema töövõime ei parane, vaid ta muutub hoopiski nõrgemaks. 4 Kokkuvõte Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Selle distants algab alates ühest miilist. Kuid algajatel oleks soovitatav alustada väiksemast distantsist. Tuleb määrata endale sobiv treeningprogramm või lasta oma treeneril see määrata. Seejärel hakata järk- järgult koormust suurendama. Enim levinud kehalise aktiivsuse võime hindamiseks. See kujutab endast pidevat jooksu 12 minuti jooksul. Seda kasutatakse ka sageli koolis kehalise kasvatuse tundides. Eesti sportlased on ka saavutanud väga häid tulemusi
Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri
aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 3. Kuidas muudab ajaline distants sündmuste tähtsust ja hinnangut neile (Müncheni kokkulepe, MRP näitel)? Kuna Müncheni lepingu tingimused ei langenud kokku Hitleri tahtmistega, sõlmis ta Nõukogude Liiduga MRP, et siiski jõuda oma eesmärkideni. 4. Andke hinnang Eesti valitsuse tegevusele 1939-1940. Eesti valitus nõustus 1939 NSV Liiduga sõlmida vastastikuse abistamise lepingu, mille käigus loodi Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid Valitsus ei saanud keelduda,
pessimiste, kes ei julge veel loota, kuid mida aeg edasi, seda paremaks läheb olukord. Surnuid veel on, kuid kuna inimesed paranevad, siis sellest tehakse järjest vähem välja. Selline loogiline järjestus on oluline, et katkust ning selle mõjust inimestele kõige paremini aru saada – muidugi on tekstis ka tegelaste minevikust juttu ning meenutusi (nt Tarrou mälestus isast), kuid need ei sega kuidagi teksti kulgevust ning on väga sobilikult ning oskuslikult jutu sisse kirjutatud. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on väike – raamatu päris lõpus tunnistab jutustaja, et ta on doktor Rieux ning ta otsustas n-ö kroonika kirjutada just viimasel tegevusel, mis raamatus on kirjeldatud. Nimelt siis, kui ta istus astmaatiku rõdul, kus oli kord varem katku surnud Tarrouga olnud. Pärast seda kogus arst allikaid ning alustas kirjatööga. Üheks allikaks oligi Tarrou tekstid, mida ta kirjutas kuni surmani. Autori soov oli kirjeldada
metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23. koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle töökusest räägiti legende
Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi.
Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi. 1) intiimne - 0 -20 cm väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad. 2)personaalne 50-100 cm - tuttav 3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega 4) avalik distants 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. Distants kui suhete indikaator. · Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma) · !!! Distantsi abil reguleeritakse informatsiooni detailsust ja täpsust, mida inimene endast välja annab/mida saab (nt zestid, miimika, lõhn jne) Distantsi kultuurierinevused
Välissekretoorseteks aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Efektorrakk võib liikuda: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!! 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele
momendi. Klimt kombineeris kõige mahlasemad juugendlikud motiivid ja enda kinnisidee täielikult iseseisvast naiselikust seksuaalsusest. Kompositsioonielementidena on kasutatud kõveraid piirjooni ja ornamente, mis täielikult edastavad maali erootilist efekti, mis hiljem on täiustatud kuldsete toonidega. Danael asuv fookuspunkt ja moonutatud perspektiiv lisavad seksuaalset dimensiooni kogu tema kehale. Ent samal ajal on loodud ka distants ornamentaalsete elementide läbi. ,,Kuldne vihm siseneb Danae kehasse ja ornamendid annavad sellele antiiksele motiivile kujutluse pühalikust vaimustusest. Kogemus seksuaalsest mõnust, mis on tagatud ahvatlevate ornamentidega, on rohkem kui ainult hüve. See saavutab midagi, milleks meessoost partner ei pruugi olla suuteline; see muudab naise ihu seletamatuks kunstiteoseks." (Werner Hofmann) Danae on kõige ekstreemsem näide illustreerimaks Klimti konseptsiooni täielikult
teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel
Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. konjuktiviit. Kaebuseteks on: Silmade väsimine Kuivuse või võõrkeha tunne silmas Peavalu ARVUTI MÕJU SILMADELE(3) Arvuti ekraani vaatavd inimesed üskisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks kui ekraan asuks silmadest kaugemal. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine koormab silmi. Soovitatakse, et tähed arvuti ekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Pidevat tööd arvutiga ei tohiks päevas olla üle 3 tunni. Võimaluse korral tuleks teha lühikesi pause ja lõdvestus harjutusi. SILMALIHASTE TREENIMINE Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha peaaegu igal ajal ja igal pool
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
Tekst ise on esitatud samaaegselt, kuna lugeja on justkui peategelase peas ja kuuleb kõike, mida ta mõtleb, ja näeb kõike, mida ta teeb ja näeb. See on antud teoses väga oluline, sest sellisel viisil on hea jälgida tegelase arengut ning tema mõttemaailma. Võrreldes mõne muu kirjaviisiga nagu paljude modernsete autorite kõrvalhüpetest klassikalisest narratiivist, siis muutuks antud teos liiga segaseks ja oleks peategelast liiga raske jälgida. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on tehniliselt olematu, sellepärast et kõik kirjeldatakse peategelase kaudu ning ei pöörata rõhku kokkuvõtetele või pausidele, et jutustada mingit lisateksti. See kõik on hea antud teoses, sest just nii on hea käsitleda sellist psühholoogilist teost. Samas esineb ellipseid. Need pole siin selle eesmärgiga, et tuua lugejatesse närvikõdi, kuid hoopis lihtsad ja tähtsusetud hüpped, et jätta kõrvale kõik ebaolulise. Teose nimi on
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
IV etapp- kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ha verbaalselt. Rituaalid iaga lahkumine on uue kohtumise aluseks. Kontakti lõpetamise sõnum sa hoolid, sa oled sõbralik, sa oled head sooviv. Tasand: sõbralik laps v hea vanem Mitteverbaalne suhtlemine ja psühholoogiline kontakt Psühholoogilise kontakti olmasolu paistab välja: 1. Silmside 2. Suhtlemistasandist 3. Miimikast Mida väiksem vahemaaa seda parem kontakt. See ei kehti sund olukordades Distants seismisel, istuisel . lua taga, suhtlejate pikkuse mõju Distantsi muutused Aksepteeri teist sellisena nagu on Kui ta on kurb võta teda kurvana, kui ta on vihane võta teda vihasena Miimika ja kontakt- sõbralikus vs kivinägu Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad) Sümbolid ( liigutused millega antakse edasi teatud iseseisev mõte.
jooks 17. Nimeta seitsmevõistluse alad järjekorras. 1. päev 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks 2. päev kaugushüpe, odavise, 800 m jooks 18. Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti 19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper
Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Maailmarekordid
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juh...
Jutustaja esitab teksti minevikus, kui sündmused on juba toimunud. Siiski on Popi mõtted toodud lugejani olevikus. See on oluline, et lugeja saaks ehtsa kohalolu tunde, tunnetaks Popiga üheaegselt rõõmu, õudust, hirmu ning alandlikkust. Teksti kaasaelamiseks on tarvis teadmatust tuleviku suhtes, täpselt niisamuti kui ka Popil, kes ei tea lugejaga sama aegselt, mis saab edasi- kas Isand tuleb tagasi ja kõik saab jälle heaks? Ajaline distants on lühike. Võib arvata, et minevikuvormis esitatud lause toob lugejani vaid hetk tagasi toimunud lähimineviku kirjelduse. Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja. Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse. Võib arvata, et selline isik võiks olla kui kõiketeadjja ehk vahendada võrdselt kõiki sündmusi ja kõikide tegelaste vaateid ja arusaamu sündmustest. Siiski tunneb jutustaja kaasa enam Popile ja vahendab tekstis
·Energilisus, initsiatiivikus ·Enda erilisuse tajumine ja kasutamine ·Kindlameelne empaatia ·Sotsiaalne tundlikkus ·Enda nõrkuste valikuline näitamine Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid (E. Berne) Primaarne liider loob ja muudab kaanoneid. Euhemeriseerimine jumalike omaduste lisamine. Mida pikem ajaline distants, seda jumalikum Vastutav liider front man, vastutab kõrgemalseisva võimu ees Tegevliider teeb olulisi otsuseid, ka "mees tagatoas" Psühholoogiline liider kõige mõjukam, võib olla ka vastutav või tegevliider Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline
• on otsekohene ja kindlameelne • võrdne kasu nii enesele kui suhtele Enda ja • isik väljendab end selgelt teistega • arvestab teiste inimeste õigusi • kohandatud isikutele ja situatsioonile, ta pole universaalne arvestamine sotsiaalne vastutus Kehakeel • mitteverbaalselt, sisaldab sõnumi stiili (silmside, hääl, kehaasend, näoväljendused, distants, aeg, kuulamine) Kriitikataluvus • ära ole ohver • võta endale hoiak, et sa suudad asju teha nii hästi nagu sa suudad ja kui kellelegi see ei meeldi, on see tema probleem MIKS INIMESED END EI KEHTESTA? NÕUAB LIIALT PALJU ENERGIAT EI AKTSEPTEERITA ENDA PERSONAALSEID ÕIGUSI MADAL ENESEHINNANG AKTSEPTEERITAKSE VAID TEISTE INIMESTE OOTUSI KARDETAKSE SURVET, KARISTUST VÕI EEMALETÕUKAMIST
suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine) Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak
Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi.
Klasterdamismeetodeid on rohkelt, neist levinumad on lähimnaabri meetod (simple-linkage clustering), aritmeetilisi keskmisi kasutav kaalumata paa- ride meetod (UPGMA - unweighted pair-group method using averages) ja täis- sideme-klasterdus (complete-linkage clustering). 7.2.1.1. Lähimnaabri meetodi puhul leitakse kaks OTUt, mille erinevus on minimaalne, ja ühendatakse need arvestades OTUDe distantsi teineteisest (joon. 2). Edasi arvutatakse distants selle klastri ja ülejäänud OTUde va- hel; järgmisena ühendatakse klastrisse OTUd (või üks OTU ja juba olemasolev klaster), mille distants on väikseim. Nii jätkates saadakse fenogramm, mil- les üksteisele kõige sarnasemad taksonid on rühmitunud. Teisiti öeldes: OTU kuulub ühte klastrisse siis, kui tal on teatud läve ületav sarnasus vähe- malt ühe antud klastri liikmega (Estabrook, 1986). (Kuidas seda teha, selle kohta on näide toodud konspekti lisas nr. 1). 7.2.1.2
See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Laskesuusatamises ja kahevõistluses saavutas uisustiil aga seljavõidu. Vana head "klassikat" seal enam ei tunta. Teatesuusatamistes näiteks aga sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Aivar Rehemaa Kristiina Smigun
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päik...
mõtlemisele. Loova õhkkonna soodustamiseks saavad juhid inspireerida inimesi kasutama oma mängulist lapse tasandit. Huumor ja naljad, üllatused, uuel kombel tegemised, rõõmus meel, ootamatud lahendused, luba eksida ning vigu teha aitavad kaasa loova õhkkonna tekkimisele. Juhtimiskonsultant Duane Smelser, keda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, väidab, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid tulemusi. Väidetakse, et naer on lühim distants kahe inimese vahel - juhid, kes seda teavad, kasutavad naeru kui meeskonna loojat. Naeru ja mängulisuse kohta loova juhi meeskonnas saab tuua kohe paar näidet. Leslie Yerkes, ühe Clevelandis asuva konsultatsioonifirma asutaja, toob näite, kus aiatarbeid müüval firmal oli kiiresti vaja pakkida 20 kasti linnubasseine. Traditsiooniline lähenemine oleks olnud anda ühele inimesel käsk see töö ära teha, see aga oleks selles töötajas tõenäoliselt tekitanud
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumis...
Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadatata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri. Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele. Silmi saab ka kaitsta arvuti eest. Palju oleneb sellest, kus on kuvar - kas silmade kõrgusel või allpool. Viimane variant on parem, sest allapoole on mugavam vaadata. Distants silmade ja ekraani vahel peaks olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks, kui ekraan asuks silmadest kaugemal; kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähmemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Jaapanlaste arvates peab valgustatus töökohal olema 500 luksi, meie töökaitsenormid on natuke vähem nõudlikud.
Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi.
Mittejuhuslikuvaliku puhul valib keeled ekspert, kes tõenäoliselt teeb seda arvestades keelte kättesaadavust ja nende kirjelduste kvaliteeti. Juhuslikult valides toimubki valik juhuslikult, kui on enne kindlaks tehtud, millistest keelkondadest juhuslik valik toimub. Vahel peab aga ka keelkondade valik olema juhuslik. 4. Kokkuvõte (slaid) Selles artiklis on esitatud meetod, kuidas luua valimeid, kus geneetiline distants keelte vahel on maksimaalne. See meetod võtab arvesse geneetilist mitmekesisust nii keelkondade vahel kui ka nende siseselt. Et oleks garanteeritud mitmekesisus hõimude vahel, on valimis vähemalt üks keel igast keelkonnast. Et valimis oleks garanteeritud mitmekesisus hõimude siseselt, võtame valimisse keeli Mitmekesisuse määra alusel. See on objektiivne mõõde, mis arvestab keelepuu sisemist geneetilist struktuuri.
erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord
peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on
sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus. Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlusi, tekitab kaotajatele stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. 3 Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel eristatakse viit tehnikat: vältimine, kohaldumine, kompromiss, domineerimine ja koostöö. Tuntuimaks meetodiks on vaieldamatult vältimine. Nagu termin ,,vältimine" ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
