Nimetu (1)

Tallinna Nõmme Gümnaasium

TALISPORDI ALAD

Koostaja : Liisi Sepp
Juhendaja : Asta Jänese
Tallinn 2009

Sisukord

Kiiruisutamine .....................................................................................................................3
Jäähoki.................................................................................................................................4
Iluuisutamine .......................................................................................................................5
Mäesuusatamine..................................................................................................................5
Laskesuusatamine ................................................................................................................7
Murdmaasuusatamine ..........................................................................................................8
Curling .................................................................................................................................8
Suusahüpped........................................................................................................................9
Kahevõistlus.........................................................................................................................9
Bobisõit................................................................................................................................9
Lumelauasõit......................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12

Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.
Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants , mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised.
Lühirajauisutamise ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos.
Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m.
Lisaks senisele viiele distantsile on kiiruisutajatel 2006. aasta Torino olümpiamängudel kavas veel kuueski medaliala - võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas 27. veebruaril 2004 Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m.
Lühirajauisutamine koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus.
Eestlastest on olnud sellel alal edukas Ants Antson , kes võitis Innsbruckis 1964. aastal peetud taliolümpial kulla.

Jäähoki

Jäähoki on meeskondlik sportmäng, mida mängitakse jäisel väljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel.
Hokilitter ehk hokiketas, mida kasutatakse jäähokis on vulkaniseeritud kummist valmistatud must ketas .
Standardne hokilitter on 1 toll (2,54 cm) paks ning litri läbimõõt on 3 tolli (7,62cm) ning kaalub kaalub 6 untsi (170 grammi). Noortevõistlustel kasutatakse ka siniseid litreid mille kaal on 4 untsi (113 grammi). Treeningutel löögi tugevuse harjutamiseks kasutatakse ka lillakaspunaseid litreid kaaluga 10 untsi ning ka teraslitreid kaaluga 2 naela (900 g).
Mängivad kaks võistkonda piiratud jääväljakul, mõõtmetega pikkus 51-61m ja laius 24-30m. Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1,22 m ja laius 1.83 m.
Korraga on ühest võistkonnast väljakul kuus mängjat, nende seas üks väravavaht,kolm ründe- ja kaks kaitsemängjat. Määruste rikkumise eest saadetakse mängja platsilt minema, vastavalt oma rikkumisele, kas kaheks või viieks minutiks.
Mängjad liiguvad jääl uiskudel ja püüavad litrit spetsiaalsete keppidega vastasmeeskonna väravasse lüüa. Mängu kestus on 3x20 minutit 10 minutiliste vaheaegadega. Võidab meeskond , kes lööb rohkem väravaid.
Pilt 1. Jäähoki väljak

Iluuisutamine

Iluuisutamine on spordiala , kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast.
Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.
Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.
Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba):

• kahe- või kolmekordne axel .
  
• kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
  
• hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest.
  
• lendav piruett , milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal.
  

Mäesuusatamine

Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
Mäesuusatamise võistlusalade seas on:

• Slaalom
  
• Suurslaalom
  
• Ülisuurslaalom
  
• Kiirlaskumine
  
• Alpi kahevõistlus
  
• Kiirsuusatamine
  
• Võistkonnavõistlus
  

Slaalom

Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.
Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub.
Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja.
Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused.

Suurslaalom

Suurslaalom on veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala. Meeste raja kõrguste vahe peab olema 250-450 meetrit ja naistel vastavalt 250-400 meetrit. Maailmakarikavõistlustel on lubatud väiksem kõrgustevahe 300 meetrit.
Suurslaalomis on vähem väravaid kui slaalomis ja mäenõlv on laugem. Rajal on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist, eriti osavat suuskade valitsemist ja head suunatunnetust. Suurslaalomi värav koosneb kahest kepist, mida ühendab värviline tähis. Väravate laius on 4-8 meetrit ja kahe värava kaugus üksteisest peab olema vähemalt 10 meetrit.
Suurslaalomi võistluslaskumine kestab 1.15-1.45 minutit ja võistlustel on kaks laskumist, millede liitmisel selgub võitja.
Suurslaalomi suusad on 190-203 cm pikkused.

Ülisuurslaalom

Ülisuurslaalom või ka supersuurslaalom ( super -G) on mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises. Kiirus ei tõuse ülisuurslaalomis nii suureks, kui kiirlaskumises ja rajal on rohkm kurve. Suurslaalomiga võrreldes on super-G kiirem.
Ülisuurslaalomis on meeste raja kõrgustevahe 500-600 meetrit ja naistel vastavalt 350-600 meetrit. Kurvide maksimummäär on 10% kõrgustevahest. Minimaalselt on meestel 35 ja naistel 30 väravad, kuid mitte arvestades stardi- ja finišiväravat. Ülisuurslaalomis on kasutusel kahte moodi väravaid: horisontaalsed ( lahtine ) ja vertikaalsed ( kinnine ). Lahtised väravad on 6-8 meetrit laiad ja asuvad üksteisest vähemalt 25 meetri kaugusel ning kinnised väravad on 8-12 meetrit laiad ja nende vahekaugus on vähemalt 15 meetrit.
Ülisuurslaalomis kasutatakse samu suuski, kui kiirlaskumises ja need on 208-235 cm pikkused.

Kiirlaskumine

Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid. Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva jooksul. Tiitlivõistlustel on kiirlaskumisraja kõrguste vahe meestel 800-1000 meetrit ja naistel vastavalt 500-800 meetrit. Kiirlakumisraja väravad peavad olema 8 meetri laiused . Tavaliselt on rada märgitud sinise värviga parema läbimise huvides, mis juhatab läbi väravate.
Kiirlaskumise kiirus on mäesuusatamises suurim ja seetõttu ka riskid kukkuda väga suured. Keskmine kiirus on selgelt üle 100 km/h ja parimal juhul isegi kuni 150 km/h. Rajal on loomulikult ka künkaid ja neid läbides väga suure kiirusega sooritatakse pikki hüppeid. Hüppeid püütakse sooritada väga tehniliselt ja kiirelt, et mitte kiirust kaotada ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda. Kaitsekiivri kasutamine on kiirlaskujatele kohustuslik.

Alpi kahevõistlus

Alpi kahevõistlus on mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse kokku ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiirema ajaga , on võitja. Alpi kahevõistlusest võtavad osa need, kes osalevad edukalt kõigil mäesuusatamise aladel.

Laskesuusatamine

Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10 km sprint , 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria . Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili ( uisustiil ).
Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam . Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi.

Curling

Jääkeegel ehk curling on jääl mängitav petanque'ile sarnanev spordiala. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.
Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.
Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide.

Suusahüpped

Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel: keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem).
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku.
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont.
Enim punkte saanud võistleja võidab.

Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest.
Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.
Suusahüpetes saadud punktid arvestatakse ajaks nii, et iga 10 punktile vastab 1 minut ja järelikult igale punktile 6 sekundit. Ajad ümardatakse täissekunditeks allapoole: kui tekib sekundi murdosa , siis murdosa ei arvestata.
Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks.

Bobisõit

Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed.
Rada ehitatakse kivist, mullast ja puidust või valatakse betoonist, kaetakse lumega ja jäätatakse. Tänapäeval valmistatakse tehisjääradu.
Külgseinte kõrgus on tavaliselt 0,5 m, kuid kurvides peab see ületama bobi trajektoori lae vähemalt 1 m võrra (julgestusala). Rada on keskmiselt 1500 n pikk ja 1,40 m lai, raja langus on 8-15% (lähte ja finiši kõrguste vahe keskmiselt 150 m. Rada peab sisaldama vähemalt ühe S- kujulise kaare, viraaži (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi).
Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust .
Bobi tehnilised andmed
Nõuded
Kahebobi
Neljabobi
Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm)
270
380
Esijalaste pikkus (cm)
93
104
Tagajalaste pikkus (cm)
115
127
Jalaste laius (mm)
8
12
Jalaste vahe (cm)
67
67
Bobi kaal (kg)
175
230
Mehitatud kaal (kg)
375
630

Lumelauasõit

Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua ( lumelaua ) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele.
Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud , saapad , sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas.
Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain.

Freeride ehk vabasõit

Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni.

Freestyle ehk vabastiil

Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130-170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti mõjutanud rulluisutamine . Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega.

Alpine e. Alpisõit

Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ning nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit.
Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. See on laud, mis on disainitud sõitja jalgade alla kinnitamiseks. Sellega sõidetakse mööda mäenõlvasid, keppe ei kasutata. Erinevates stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel hakkab see võbisema. Enamus lumelaudu valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse fiiberklaasiga. Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb tagurpidi sõita. Põhi on kaetud spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud vahaga, et laud paremini libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku.
Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt:

• Pikkus – Lühimad lastele mõeldud lauad on 120cm pikad. Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140-165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem.
  

• Laius – Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18-21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega , mille laius jääb vahemikku 24-25cm.
  

• Kumerus – Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8-9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m.
  

• Painduvus – Lumelaua painduvus mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata. Lumelaua painduvust on keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad jäigemat ning teised midagi vahepealset.
  

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Lumelauas%C3%B5it
http://et.wikipedia.org/wiki/Bobis%C3%B5it
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahev%C3%B5istlus
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpe
http://et.wikipedia.org/wiki/Curling
http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Kiiruisutamine
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4hok i
http://et.wikipedia.org/wiki/Iluuisutamine
12