Eneseanalüüs

Q: Miks arvad just nii?

Vastus leiad õppematerjalist: Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused

Q: Milliste inimestega ja mis teemadel kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused

Q: Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked?

Vastus leiad õppematerjalist: Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused

Mägi, Sirje

Eneseanalüüs - Minu suhtlemisoskused (4)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemispsühholoogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks arvad just nii?
Milliste inimestega ja mis teemadel kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid?
Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked?

Minu suhtlemisoskused

Avatus , suletus , (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel )
Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika -, maaelu -, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel.

sisemised kontaktioskused (mina- kaitsed , psühholoogilised oskused, too näiteid)
a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab mõtlema, et varsti on kõik läbi ja läheb paremaks.
b.) Püüd planeerida oma elu- olen olnud suurema osa oma elust kahe jalaga maa peal ja tean, et miski ei tule mulle kätte ilma pingutuste ja vaeva nägemiseta, selleks, et kõik sujuks hästi olen ka enda elu teatud määral planeerinud, ja selle plaani täitmiseks omakorda väikesed etapid loonud, selleks, et eesmärgini jõudmine ei oleks liiga utoopiline ja keerukas.
c.) Altruism - selleks, et saavutada midagi, pean oskama ennast panna teise inimese olukorda, teda mõistma ja toetama, kuid arvan, et enda heaolu ohverdamine teise inimese heaolu eest on liiga suur hind, pooldan siiski põhimõtet, et igaüks enda eest, kuigi see ei kehti alati. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski.
d.) Huumori leidmine, mitte satiir - olen üpris huumoriarmastaja inimene, kuid mulle ei meeldi see, kui keegi, kellega meil pole ühist keelt ja ka need kellega ma pole avatud minu sellisesse distantsi saabuvad. Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian end ka huumori koha pealt tagasi, väga vähe kasutan üldse sellist pilkavat või õelutsevat huumorit.
d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele.

kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid)

Poos ja keha liigutused- olen märganud, et kas tahtlikult või tahtmata ongi nii, et muudan või peegeldan oma keha liigutusi vastavalt kas meeleolule (nt. käed puusas= vihane ) või ka selleks, et tähelepanu äratada kuulajas/ vaatajas. Samuti tahtmatult, näiteks kuulates kedagi, jäljendan tema poosi või kui keegi paneb jala üle teise jala, siis teen ise sama, endalegi märkamatult.

Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme „ filmida“ inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv.

Distants - olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud . Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle ebasümpaatsed inimesed lähenevad ja teen kõik, et neid oma mugavustsoonist välja tõrjuda.

Häälevaljus- seltskonnas olem ma enamasti üks neist, kes armastab tähelepanu ja sedasi on ka mu hääl kõvem (nalja on visatud ka, et kas oled traktoristi tütar?), võõras seltskonnas, või ka ametlikumatel juhtudel üritan jääda siiski veidi hääle poolest tahaplaanile.

Intonatsioon - võin rõhutada oma öeldud sõnu väga erinevat moodi ning arvan, et olen üpris kirglik sõnadega ja üldiselt hääle tooniga mängija, meeldib ka vaadata inimeste reaktsioone ning arusaamist minu öeldu kohta.

Tähelepanu hajutavate signaalide kõrvaldamine keskkonnast- ma tean, et ma suudan vaadata mööda erinevatest häirivatest faktoritest, kuid eelistan seda, et neid ei oleks, näiteks tunnis olles ning iseseisvat tööd tehes vahest häirib tõeliselt jutukuma, kuid see on üks asjadest, mille suudan välja lülitada ja enda tegemistele keskenduda.

tavasuhtluse kuldreeglid (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid)

Kuula teine inimene lõpuni ära- Seda on mulle õpetatud kui elementaarset viisakust, kuid vahel sõprade seltsis tõesti, peab kedagi katkestama.

Austa enda ja teiste aega- olen enamasti selline inimene kes tuleb pigem varem kohale, kui hilineb, hilinemisest annan ka teada.

Hoidu tegemast inimeste kohta ennatlikke ja põhjalikke järeldusi- sellega on mul probleeme, sest tahtest tahtmata tulevad vähemalt minu puhul inimestest eelarvamused , kuid neil on võimalik neid koheselt muuta.

Õpi naeratama – naermine ja naeratamine on üks mu lemmik tegevusi, sest olen selline positiivse ellu suhtumisega, ning alati naeratan raskustele vastu, samas olen harjunud ka oma rõõmu naeratusega välja näitama, samas on see väga ohtlik, kui tegemist võib olla võlts naeratusega, siis see võib inimestele märgatav olla.

Ära teeskle, vaid tunne tõelist huvi teiste inimeste vastu- kui ma olen huvi tundnud , siis alati tõeliselt, kui ma ei tunne huvi, siis ma ka ei küsi nende tegemiste kohta.

Valeta vähem ja kui kuidagi ei saa, siis vaiki- valetamise puhul on mul paha öelda, et mõne koha pealt valetan ka nii, et jään ise uskuma, kuid enamasti üritan kõik ausalt ära rääkida.

Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi- seda pean ma veel harjutama, kuna see on minu jaoks uus asi, millega alles koolis tutvusin.

Kiida kõigi ees, laida nelja silma all- olen pigem kiitja inimene kui laitja, ei meeldi kellelegi halvasti öelda.

Kui on karistatud, siis on ka andestatud – ja kes vana asja meelde tuletab, sel silm välja, olen inimene, kes andestab, võin öelda, et peaaegu alati, ning rohkem seda teemat ei puutu , sest tean omast käest kui halb on kui midagi nina alla hõõrutakse.

Õpi andeks paluma ja andestama – andeks palumine on minu jaoks raskem kui andestamine , kuid kui tean, et olen eksinud , siis on see loomulik tulema.

Ära tegutse esmavihas- viha koha pealt olen tagasihoidlik , hoian pigem asjad endasse, kui purskan välja, tihtipeale toob see kaasa sisepingeid.

Austa teise inimese ruumi- inimeste isiklik ruum on väga erinev, seega on see väga individuaalne asi, ning seega ka raskem mõista mulle endale. Arvan ise, et ei ole selles väga osav.

Austa ja armasta iseennast , siis austatakse ja armastatakse ka sind- minus on väga palju armastust, nii enda kui ka teiste, minu sõprade vastu, seega saan ka palju tagasi, mille üle olen väga õnnelik.

Püüa teistes inimestes leida ühendavat, mitte erinevat- alati alustades suhtlemist teiste inimestega üritan leida sarnasusi , ning neid meie suhtlemise edendamiseks kasutada.

Ära ole üliinimene- see võib olla üks asi mida ma eriti ei oska, kuna tahaksin kõik teha ära ise, mitte teisi inimesi asjadesse segada või vahel ka häirida, kuigi abi palumine võiks minu tegevusi väga drastiliselt ajas lühendada.

Hoia sõpru ja austa vaenlasi- seda tehes on mul vaid, sõbrad ja vaenlaste asemel tuttavad, kellega ma ei ole sinasõber kuid kellega on võimalik suhelda, võin täiesti ausalt väita, et mul ei ole enda teada ühtegi vaenlast või inimest kellega oleksin tülis, sest olen nii leplik inimene.

Räägi emakeeles, mitte erialakeeles- sõnavara võib olla väga lai, kuid kui suhtlen igapäevaselt inimestega, siis ei kasuta ma eriti neid sõnu, millest tean, et minuga suhtlev inimene aru ei saa, näiteks ei üritagi ma seletada oma erialaste mõistetega mingit tööülesannet oma emale, sest ta ei ole sellel alal pädev ning ei pruugi poolest öeldust arugi saada.

Oska vaikida- kui keegi on minult palunud vaikida midagi maha, siis olen seda ka teinud, sest sõprus ja suhted on tähtsamad, kui kellelegi haiget tegemine vms. Mõni kord ei saagi kõike välja rääkida, peab oska vaikida asjadest, mis ei tohigi päevavalgele jõuda.

Oska alluda ja juhtida- kui ma tunnen, et inimesed kellega koos töötan on minust targemad ja nähtavalt suuremad juhid, siis loomulikult võin neile alluda, kuid kui tunnen, et ei saada ülesannetega hakkama, siis olen harjunud ohjad enda kätte haarama ja inimesi juhtima . Minu arust on see loogiline.

Suhtlustasandid. (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid).

Lapse tasand- Kasutan igapäevaselt, sest tahan kõike teada, millest ka minu uudishimu, sõbralikkus, rõõm, lõbutsemine, „nunnutamine“, nali, samas ka hirm ja endaga rahulolematus, igapäevasuhtlemisel annan endast edasi palju erinevaid emotsioone näiteks vihatunne, kui keegi kas ütleb midagi halvasti või solvab, mõnikord võib see olla ka lausa püsiv.

Täiskasvanu tasand- tunnen, et olen hakanud viimase aasta jooksul järjest rohkem täiskasvanu tasandile nii teadlikult ka teadmatult suundunud, sest olen otsustanud, et ka minust võiks saada asjalik inimene, hoolimata oma lapselikkusele ning sellele, et mulle meeldib olla see kes ma olen, tahan ma püüelda kõrgemale ja sinna saab vaid täiskasvanuliku suhtumise ja suhtlemisega, näiteks ametlikel vestlustel ja mujal, peab suutma käituda vastavalt olukorrale ja seda hindama natuke teisest vaatevinklist kui võib-olla tavasuhtlemisel. Olen pidanud ka tegema palju iseseisvust nõudvaid otsuseid ning olen oma arvamuste ja põhimõtete poolest arvestavam teiste inimestega.

Lapsevanema tasand- kuna mul on kaks nooremat õde, siis arvan, et mingi osa minus on ka juba lapsevanema tasandist , kui on vaja neid korrale kutsuda ebasobiva käitumise või muudel põhjustel, samas ka hoopis juhendada lihtsamate või raskemate ülesannete puhul.

Kirjuta lahti suhtlusstiilide testi põhjal oma levinum käitumine.
Testi järgi asi suurimad punktid kindel suhtlusstiil, kuid kõigil oli enam vähem 1-5 punkti vähem, oli see kõige enam minule sobiv. Kui lugeda selle kirjeldust, siis ise oleks enda kohta natuke rohkem iseloomustavaid asju passiivse, ebakindlast suhtlemisi süsteemist valinud, mis sai 1 punkti vähem kui eelmainitud. Kuid kui ma võtan omadused mõlemast, siis tuleb kokku just see, kes ma olen. Ma ei ole täielikult kindla suhtlusstiili esindaja, kuid ma ei ole ka mingi eriti nõrga iseloomuga , pigem võingi öelda, et tugevama, tean mis ma tahan, kuigi ma alati ei võitle enda arvamuse eest, siis ei lase ka endale n-ö pähe istuda ja arvestan teiste arvamusega.

Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas oli sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane ? Miks arvad just nii? Analüüsi tagasisidet.
Minu ema ütles minu kohta, et olen väga seltskondlik inimene, kui ma seda tahan ja suudan võõrale inimeselegi jätta lausa üllatavalt haritu mulje, kuid kui ma ei taha, siis võin olla väga vaikne ja tagasihoidlik, kui on õiged inimesed, saan ma ka ennast välja elada, väiksemana oli lausa võimatu minu jutustamist kuulata, peale mida sain juba pahandada latramise eest, et miks ma nii palju räägin, nüüd suureks saades, ema ütles, et võib-olla isegi kahetseb seda, sest nüüd ei ole ma nii suhtlemisaldis kodus kui olen näiteks sõpradega väljas. Minu jaoks oli tema vastus täiesti ootuspärane, sest oleme ka varem sellel teemal rääkinud ja talle meeldib üldiselt oma peret analüüsida, kuna ta on ka ise inimeste käitumiste huviline ja tahab väga teada, miks mida milleks inimesed teevad.
Minu kuulamisoskused

Milliste inimestega ja mis teemadel kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid?
Kõige enam kasutan kuulamistõkkeid ebameeldivate inimestega või siis nendega keda ma ei usalda, kelle juttu ma ei usalda. Teemade poolest võin öelda, et kas ebameeldivatel teemadel, millest ma ei tahaks rääkida, väga igava jutu puhul, väga harimatu või labase inimese puhul, inimeste puhul, kelles olen juba varem pidanud kõhklema või sel juhul, kui tahan ka osa saada vestlusest.

Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked?
Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi , kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada , samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on.

Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest.
Küsisin järjekordselt nõu oma emalt, kes ütles, et kuulamises olen ma väga osav ja minule võib alati tulla rääkima oma muresid , sest ma oskan inimesi kuulata lõpuni, ilma vahele segamata ja õigel ajal pakkuda tuge või küsida õigeid asju. Kuulamises olen isegi osavam kui rääkimises, mis tuli minu jaoks üllatusena, ema arvab , et vahel võib olla see ka tingitud sellest, et kui keegi tuleb minu juurde kodus rääkima, siis arvutis või telekat vaadates ma lihtsalt ei pane poolt juttu tähele, kuid siiski kõik oluline on mulle teada. Kuulates saan ma ka palju informatsiooni, mis mind võib enda muredes aidata. Teadis, et olen alati sõpru kuulanud, kuid ema sõnul olen tema jaoks lausa peaaegu, et ainuke inimene, kes ka mõistab, milles probleem seisneb ja oskan alati asjakohast nõu anda, arvan, et olen selle temalt pärinud.
Sirje Mägi SR12

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 492 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

492 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sirje Mägi Õppematerjali autor

Suhtlemisõpetuse või psühholoogia eneseanalüüsi näide, väga põhjalik ja erinevaid kuulmis ja rääkimise harjumis hõlmav.

Eneseanalüüs suhtlemisoskused suhtlemispsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle

Suhtlemine

doc

Suhtlemine

Kui oskan öelda ,,Ei" nii, et mind tõsiselt kuulda võetakse, päästab see nii mõnestki olukorrast. Suhtlemistasanditel eraldatakse kolme gruppi: laps, täiskasvanu, vanem. Igas inimeses on veidike kõike. Vanemliku, kus on noomivat ning õpetavat suhtlemist. Täiskasvanuliku neutraalsust ning lapselikku jonni ning naiivsust. Ristuv tasand: Ema: ,,Kui sa koolis halva hinde saad, ei saa sa enam nädalavahetusel välja!" Mina:"See on minu oma asi, mis mina teen, olenemata, kas sa lubad või mitte!" Rööpne tasand: Isa:"Korista palun oma tuba!" Mina:"Lõpetan kohe õppimise, siis alustan koristamist." Püüan alati kasutada rööpseid tasandeid, siis ei teki konflikte. Kontakti loomise puhul on üheks olulisemaks tegevuseks silmside loomine. Partneri tähelepanu köitmine, tervitamine. Kui oled loonud kontakti pead suutma seda ka hoida. Tuleb

Psühholoogia

docx

Eneseanalüüs

Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt. 3. Esmamulje

Väljendusoskus

docx

Minu tulevik 3, 5 ja 10 aasta pärast

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja

Karjääripsühholoogia

docx

Eneseanalüüs

Üks raskemaid asju minu jaoks on iseenda iseloomustamine ja kirjeldamine. Seda võib lugeda minu kõige nõrgemaks lüliks. See ei tähenda ,et ma sellega hakkama ei saaks ,lihtsalt on raske leida õigeid sõnu oma tunnete kirjeldamiseks ja mu mõtted ei pruugi teisteni jõuda. Üks esimesi asju, mida ma enda kohta ütleksin on see, et ma olen üsna kontrollija tüüpi. Mulle meeldib, kui teised mind kuulavad ja minu sõnade järgi tegutsevad. Ma tahan, et see mida lubatakse ka täidetakse, kuna ma keskendun peamiselt protsessile. Ma just ei saa öelda, et ma mõtlen teistele inimestele vähe, kuid ma siiski arvan, et minu asjad on tähtsamad kui nende omad. Mulle on tähtsad faktid ja ma ei salli valetamist ning mul peavad ees olema täpsed eesmärgid. Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib

Psühholoogia

docx

Minu suhtlemis oskused

keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inimene teab millest ta räägib siis kuulan alati lõpuni. Aeg on minu jaoks väga oluline, kuigi kahjuks kipun siiski alati hilinema. Inimeste vastu tunnen huvi

Suhtlemisõpetus

docx

Kirjand: mina teiste seas

Koolikaaslased ja sõbrad - nendega koos olles ja suheldes olen palju avatum ja vabam. Tunneme, teame üks-teist juba kaua ning on palju ühiseid tegemisi , seiklusi ja nalju. Sõpradega on meil sarnane kõnemaneer ja sõnavara, mida koos olles kasutame. Vahel on toonud liiga vaba sõnavara ja naljategemine probleeme, kui see on suunatud teise inimese suunas ja tema on võtnud seda solvamisena. Õnneks on suured konfliktid jäänud tulemata. Kodu on minu jaoks koht, kus käitumise ja suhtlemise reeglid ning normid on paigas nii, et kõigil pereliikmetel on seal hea olla. Kus kõigil on ka endaga olemise võimalus. Kodus olles arvestan teiste heaoluga ja tahan, et mulle vastatakse samaga. Kohustused, tööd, mis on minu teha, üritan teha õigeaegselt. Arvan, et teistele inimestele jääb minust hea mulje. Ma oskan oma käitumist kontrollida ja võõraste inimestega viisakalt rääkida. Kohati võib jääda muidugi ülbe mulje, sest jutu

Kirjandus

doc

ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE

28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid