Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klaasitööd (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
KLAASITÖÖD
Nööripaigaldid – kummitihendiga paigaldatud klaaside paigaldusel kasutatakse üldjuhul paigaldusnööri.
  • Nööri pikkus peab olema suurem klaasi õmbermõõdust (6-8 cm)
  • Soovitatav nöör libestada kummiga mittereageeriva määrdeainega.

Kiilupaigaldid – kummitihendiga paigaldatud klaaside tihendite ja tihendikiilude paigaldamiseks kasutatakse kiilupaigaldeid.
  • Kiilupaigaldi on vahetatavate otsikutega (5,5 – 15mm)
  • Abivahendid tihendi ja kiilu eemaldamiseks ja paigaldamiseks
  • Tihendipulk

Käsinoadliimitud klaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele käsinuge.
  • Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks väljast poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav)
  • Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks seest poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav)
  • Noatera murdumatu
  • Noatera murtav

Pneumonoad – liimitud klaaside eemaldamiseks võib ka kasutada pneumonuge.
  • Pneumonuga ostsüleerivate vahetavate teradega
  • Erineva kujuga noaterad

Peitlid – vanada klaasiliimi jääkide eemaldamiseks kerelt ja klaasilt kasutatakse peitleid.
  • Klaasipeitel vahetavate teradega
  • Peitlitera
  • Puhastustera hoidja ja tera
  • Kerepeitel

Lõiketraat ja käepidemed – liimitud kereklaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele ka lõiketraati.
  • Lõiketraat nelinurkse profiiliga
  • Lõiketraat punutud profiiliga
Liimitud kereklaaside eemaldamiseks on võimalik kasutada ka lõiketraadiga rullsüsteemi Roll Out.
Liimipüstolid – klaasiliimi paigaldamiseks kerele või klaasile kasutatakse klaasiliimi püstoleid.
  • Käsipüstol
  • Pneumopüstol

Klaasiparandus komplektid – väiksemate kahjustuste parandamisekslamineeritud klaaside puhul kasutatakse klaasiparandus komplekte.
  • Klaasiparandus komplekt
  • Klaasiparandus vaik (erinevad)

Klaasi teisaldamise vahendid – üldjuhul kasutatakse vaakumkäepidemeid
  • Vaakumkäepide, klaasilaud
Autoklaasi ülesanded:
TURVALISUS
  • Autost väljanägemise ulatuse suurendamiseks - suuremad klaaspinnad ja integreeritud soojendus (udu, jää ja lume eemaldamiseks)
  • Täiendab autokere jäikust (ainult liimitud klaasid )
  • Ohutuselement kokkupõrke korral (õhkpadjad)
MUGAVUS
  • Kaitseb välisilmastiku eest ,soojuse tagasi peegledumine, veekaitse, müra vähendamine.
AERODÜNAAMILISUS
  • Uued vormid = õhutakistusteguri vähendamine (Cd)
  • Multifunktsionaalsed klaasid integreeritud atennidega
DISAIN
  • Esteetilisus

Autoklaasi paigaldusmeetodid:
1)Kummitihendiga paigaldatud – vana traditsiooniline meetod
  • Kiire, lihtne, puhas eemaldamine ja paigaldamine
  • Ei saa kasutada õhkpatjadega turvavarustust
  • Vananenud elastsuse kaotanud kumm hakkab kergesti lekkima
  • Hoolduseks vajab lisavarustust
  • Aerodünaamilised näitajad halvad
  • Ainult hammaskeerme funktsioon – ei saa kasutada autokere jäigastumiseks

2)PUR(Polüuretaan) liimitud klaasid – PUR liime kasutatakse klaasi kinnitamiseks kerele ja 100%lise ühendusesaavutamiseks.
  • Oluliselt suurendab kere jäikust
  • Hoiab ära lekked
  • Lai valik tooteid ja töövahendeid
  • Butüülliimiga paigaldatud klaasid saab kinnitada PUR klaasiliimidega
  • Aerodünaamiliste omaduset parandamine klaasi ja kere ühel tasapinnal
  • Esteetiliselt mittevõrreldav kummitihendiga
  • Klaasivahetusega seotud tööetapid
  • Täiendav krundi või aktivaatori kasutamine

PUR liimitud autoklaasid
OEM( original equipment manufacturer): PUR klaasiliimide kasutamine autotehastes võimaldab kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid .
  • Õhemad plekkpaneelid – kerge kerega autod
  • Uus disain ja kujundus
  • Paigaldusrobotite kasutamine
  • Lühem paigaldusaeg
  • Väiksem erikujuliste kummitihendite laoseis



  • Konstruktsiooni jäiksus suurem kui 40% , kerekujundus, mis vähendab massi , väiksem kütusekulu , optimaalsed aerodünaamilised omadused , tootmiskulude vähendamine , väiksem energiakulu.
  • Muutused autotootmisel
  • Märkimisväärsed muutused, mis on toimunud lähiaastatel:
  • Klaasipaigaldus liimide omadused peavad vastama järgmistele nõuetele:
  • Elektriline juhtivus / takistus(alumiiniumkered / tagaklaasi soojendus)
  • Raadiolainete sagedud (integreeritud raadioantennid)
  • Nihketugevus (kergkonstruktsiooniga autokered)
    • EL tehnilised ohutusnõuded
  • NCAP ohutustesti standart (karmimad nõudmised passiivse ohutuse suurendamisel)

    • KLAASIDE LIIGITUS Valmistamise aeg
    • ECE nõuded

    • E29 – Eesti (riigi vastavussertifikaat)
    • // - lamineeritud klaas
    • VSG – turvaklaas
    • V - toon
  • Vasakule Paremale
    Klaasitööd #1 Klaasitööd #2 Klaasitööd #3 Klaasitööd #4 Klaasitööd #5 Klaasitööd #6 Klaasitööd #7 Klaasitööd #8 Klaasitööd #9 Klaasitööd #10 Klaasitööd #11 Klaasitööd #12 Klaasitööd #13 Klaasitööd #14 Klaasitööd #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor emm3 Õppematerjali autor
    Auto erinevate klaaside eemaldus ja paigaldus ning täkete parandus.
    Üksikud punktid puudu.

    Sarnased õppematerjalid

    Klaasitööd referaat
    10
    docx

    Klaasitööd referaat

    TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID, NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED REFERAAT Juhendaja: Koostaja: 11 ATM Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel. Auto klaasidele on kujunenud nüüdseks mitmesuguseid ülesandeid. Üheks ülesandeks on turvalisuse tagamine. Kui varasematel autodel olid klaasid tehtud tavalisest klaasist, mis avarii korral teravateks ning ohtlikuteks kildudeks purunesid, siis tänapäevastel autodel on klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks.

    Auto õpetus
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
    85
    docx

    Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

    Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

    Materjaliõpetus
    Lennundusmaterjalid
    13
    doc

    Lennundusmaterjalid

    Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd.

    Materjaliteaduse üldalused
    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
    48
    doc

    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

    1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
    50
    docx

    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

    1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
    82
    odt

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

    Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

    Ehitus
    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
    18
    docx

    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

    Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

    Ehitus




    Kommentaarid (1)

    Rain profiilipilt
    Rain: Täiesti mahukas materjal.
    19:53 16-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun