LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool R14KÕ1
KONFLIKTID MEESKONNASReferaat
Õppejõud:
Mõdriku
2014
SISUKOR
Sissejuhatus 4
1Konflikti definitsioon 5
2Konfliktide tekkimine 6
2.1Konflikti põhjused 6
2.1.1Konflikti liigid 7
2.2Konflikti tagajärjed 7
3Konfliktide lahendamine 9
3.1Konflikti lahendamise viisid 9
9
Tuntuimaks
meetodiks on vaieldamatult
vältimine . Nagu termin „vältimine“ ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda. Niisugune meetod on
sobivaim olukordades , kus konflikti lahendamine tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle
lahendamata jätmine (
Alas , Liigand, & Virovere, 2008, lk 95). Teise meetodina on
kohaldumine . Selle meetodi rakendamine on võimalik ainult siis, kui vähemalt üks osapool lähtub konflikti puhul mõistusest, mitte emotsioonidest. Samas eksisteerivad ohud, mis on seotud initsiatiivi ja võimu kaotamisega. Kui tegu on eri arenguastmetel olevate isikutega, võib madalamal arengutasemel olev indiviid järeldada, et järeleandja on nõrk, ja ta hakkab
otsima võimalusi teise poole üle täieliku võimu saavutamiseks.
Kompromissi puhul soovivad mõlemad osapooled tegeleda konflikti lahendamisega ja
loobuma selle nimel osaliselt oma heaolust. Selle meetodi rakendamine sobib olukordades, kus arutluse all on olulised küsimused, aega on vähe või konflikti põhjuste lahendamist soovitakse edasi lükata (
Vadi , 1995, lk 86). Neljas meetod oli
domineerimine , mis tähendab üleolekut teise konfliktipoole suhtes. Seda meetodit ei tohi rakendada liiga tihti ennekõike seetõttu, et otsuste eest vastutab
otsustaja . Kui otsuseid teeb pidevalt üks ja sama isik, siis vastutab ta ka nende eest ja kellegi teisel pole vaja probleemidega tegeleda. Viimase meetodina on koostöömeetod. See tähendab seda, et mõlemad konflikti osapooled on sunnitud ise tegelema konfliktide lahenduste otsimisega. Meetodi tüüpiline rakendamine toimub konflikti osapoolte ühise tööülesande määramise teel. 10
3.1.1Konflikti lahenduse neli sammu 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
Sissejuhatus 3
1 Konflikti
definitsioon 4
2 Konfliktide
tekkimine 5
2.1 Konflikti
põhjused 5
2.1.1 Konflikti
liigid 6
2.2 Konflikti
tagajärjed 6
3 Konfliktide
lahendamine 8
3.1 Konflikti
lahendamise viisid 8
3.1.1 Konflikti
lahenduse neli sammu 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
Sissejuhatus
Vastuolud,
lahkhelid ja tülid esinevad inimeste
igapäevases elus ja
töös vaatamata jõupingutustele neid vältida. Heast meeskonnast
võib olla kerge rääkida, kuid elus tuleb ikka aeg-ajalt konflikte
ette. Inimesed on erinevad: kuigi kõik võivad tahta häid tulemusi,
on igal inimesel mõnevõrra erinev ettekujutlus sellest, mida
tähendab hea tulemus.
Konflikti definitsioon
Lacey sõnul võib konflikti defineerida kui võitlust; kokkupõrget;
võistlust; huvide arvamuste või eesmärkide vastuolu; vaimset
võitlust; heitlust. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv
pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema (Kotkas, 1998, lk
139). Eestikeelses tähenduses võiks sõna „konflikt“ kõrval
kasutada ka sõna „tüli“, „vastakuti minek“ ja „teineteise
mittemõistmine“.
Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine
takistab teist eesmärke saavutama . Konflikti tunneme ära sellest,
et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate
asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse
teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja
solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse
kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka
pealekaebamine, ässitamine, laim, vastaspoole kohaloleku ärritav mõju, samuti jäine viisakus või boikott või ka apaatia , üldine
loidus ja passiivsus töörühmas. (Alas, Liigand, & Virovere,
2008, lk 91)
Konfliktide tekkimine
Töökohal võib töötaja olla konfliktiga seotud kahel moel:
otseselt ja kaudselt . Otseselt seotud on siis kui konflikt on
tekkinud kahe töötaja või töötajate vahel. Kaudne seotus on siis
kui konflikt on tekkinud ülemuste, alluvate, erinevate osakondade
või klientide ja töötaja ettevõtte vahel. Ehkki töötaja pole
sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis.
Kus tekivad organisatsioonis kõige tõenäolisemalt
inimestevahelised konfliktid? Kindlasti sisemised põhjused: rollid,
ülesanded, võimupiirid ja vastutusalad kattuvad ja on kindlaks
määramata. Seda juhtub tihti, kui ei nähta tervet probleemi. Suur
osa on ka välistel põhjustel: otsene kontakt toimub personali ja
klientide, varustajate, hankijate või konsultantide vahel. Ka
territoriaalsed põhjused võivad olla töötajate omavaheliste
konfliktide tekkepõhjuseks. Nendeks lauad, kontoriruum , ühised
tööruumid jms. Sage konflikti allikas on firma autoparkla, kus
isegi kõige rahulikumad inimesed muutuvad lõvideks, kes oma koobast kaitsevad . Ei saa mööda vaadata ka materiaalsetest
asjadest/ressurssidest. Ühised töövahendid (koopiamasin,
faksiaparaat) või ebavõrdsus selliste staatust näitavate
ressursside jagamisel nagu mobiiltelefonid või sülearvutid. Uus
konfliktide allikas on mobiilne büroo, kui inimestel ei ole enam
kontoris oma isiklikku istekohta, vaid nad kasutavad ruume , mis on parajasti vabad. Kuigi see idee on väga tänapäevane ja säästab
võib-olla palju raha, põhjustavad selle psühholoogiline mõju ning
nääklused kohtade pärast tõenäoliselt palju rohkem probleeme,
kui esialgu arvati.
Konflikti põhjused
Nõrk/vilets juhtimine: strateegia puudumine, ühise visiooni
puudumine, vähene suhtlemine ja ebakindel organisatsiooni struktuur
– kõik see võib põhjustada konflikte. Individuaalne juhtimisstiil ja see, kuidas juhitakse firmat , võib põhjustada
tohutuid konflikte. Näiteks agressiivne tippjuht võib häirida
paljusid inimesi, isegi kui algselt arvati, et see oli firma jaoks
kõige parem muudatus . Suuri probleeme tekitab oskamatus võtta vastu
otsuseid. See, kuidas ja kelle poolt otsuseid vastu võetakse, näitab
firma kohta palju. Personali ebavõrdsus: ebavõrdsed töötingimused,
palk, ööaeg ja soodustused põhjustavad massilist pahameelt ja
konflikte töökohal.
EBSis läbi viidud konfliktiuuringu põhjal on konfliktide põhjused
Eesti ettevõtetes järgmised: suhtlemise ja info puudus, halb töökorraldus ja meeskonnatöö, kindlaksmääramata struktuur,
reeglid, kohustused, ebaselged rollid. Samuti isiksustevaheline ebakõla , erimeelsused generatsioonide vahel, välja ütlemata ja
mitte jagatud eesmärgid, ebakompetentne juht, tegevuste
koordineerimatus, koostöö puudumine, täitmata lubadused , töötajate
ebavõrdne kohtlemine, hirm muudatuste ees, hirm töökoha pärast,
rahulolematus tasustamissüsteemiga, autokraatne juht, tööjõu
nappus töökohal, teadmatus teise osapoole panuse kohta, halb mikrokliima , motivatsiooni ja tunnustuse puudus ning võimu
kuritarvitamine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 94)
Konflikti liigid
Konflikte liigitatakse väga mitmel erineval alusel: kaks suuremat
rühma on sisemised konfliktid ja välimised konfliktid. Konflikte
võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi.
- Infokonfliktid - puudub konkreetne info edastamise süsteem või on konflikti osapooltel erinev informatsioon.
- Väärtuskonfliktid - kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes.
- Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine.
- Vajaduste konfliktid - teadvustamine , et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti.
Konflikti tagajärjed
Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud,
olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid
lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib
inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus
võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab
inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus.
Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd,
arendab umbusaldust ja kahtlusi , tekitab kaotajatele stressi ja mõne
alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib
suureneda inimeste vaheline distants , halveneda organisatsiooni
mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu
peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma
alluvatel ja neid oskuslikult lahendama .
Konfliktide lahendamine
Konflikt peab alati lahenduse leidma. Konfliktide eest ei saa
põgeneda. Me võime ju töökohta vahetada, aga kui meil puuduvad
oskused ja teadmised konfliktidega toime tulla, siis oleme varsti
nende juures tagasi. Konfliktide lahendamisel tuleb meeles pidada, et
ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt
genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile
uute konfliktide taustal.
Konflikti lahendamise viisid
Konflikti
lahendamisel eristatakse viit tehnikat : vältimine, kohaldumine,
kompromiss, domineerimine ja koostöö.
Joonis
1 Konflikti lahendamise viis stiili ( Kaldoja , 2011)
Tuntuimaks
meetodiks on vaieldamatult vältimine. Nagu termin „vältimine“
ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda.
Niisugune meetod on sobivaim olukordades, kus konflikti lahendamine
tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle lahendamata jätmine
(Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 95). Teise meetodina on
kohaldumine. Selle meetodi rakendamine on võimalik ainult siis, kui
vähemalt üks osapool lähtub konflikti puhul mõistusest, mitte
emotsioonidest. Samas eksisteerivad ohud, mis on seotud initsiatiivi
ja võimu kaotamisega. Kui tegu on eri arenguastmetel olevate
isikutega, võib madalamal arengutasemel olev indiviid järeldada, et
järeleandja on nõrk, ja ta hakkab otsima võimalusi teise poole üle
täieliku võimu saavutamiseks. Kompromissi puhul soovivad mõlemad
osapooled tegeleda konflikti lahendamisega ja loobuma selle nimel
osaliselt oma heaolust. Selle meetodi rakendamine sobib olukordades,
kus arutluse all on olulised küsimused, aega on vähe või konflikti
põhjuste lahendamist soovitakse edasi lükata (Vadi, 1995, lk 86).
Neljas meetod oli domineerimine, mis tähendab üleolekut teise
konfliktipoole suhtes. Seda meetodit ei tohi rakendada liiga tihti
ennekõike seetõttu, et otsuste eest vastutab otsustaja. Kui
otsuseid teeb pidevalt üks ja sama isik, siis vastutab ta ka nende
eest ja kellegi teisel pole vaja probleemidega tegeleda. Viimase
meetodina on koostöömeetod. See tähendab seda, et mõlemad
konflikti osapooled on sunnitud ise tegelema konfliktide lahenduste
otsimisega. Meetodi tüüpiline rakendamine toimub konflikti
osapoolte ühise tööülesande määramise teel.
Konflikti lahenduse neli sammu
Konflikti lahendamine on probleemi konstruktiivne analüüs ja
sellest järelduse saamine kuni lahenduse teostamiseni. Konflikti
lahendamine jaguneb etappideks , mis on järgmised.
- Probleemi omaksvõtmine ja tunnistamine - tähendab seda, et me ei süüdista teisi, et meil on nüüd konflikt ja probleem, aga ei süüdista ka ennast, vaid teadvustame, et see on konflikt ja nimetame ning määratleme selle. Näiteks konflikt õhukese seinaga detaili üle hõlmab nii disainerit kui konstruktorit samas ettevõttes. (Kaldoja, 2011)
- Probleemi analüüs - kohapealt ei tasu küsida miks, sest, see ei ole edasiviiv küsimus. Edasiviiv küsimus on, kuidas, mismoodi, mille jaoks. "Miks" küsitakse lihtsalt uudishimust ja viib süüdistusteni. Näiteks küsimus “miks sa nii tegid?“, kuidas sellele vastata? Pealegi see on rohkem süüdistus küsimuse vormis, kui küsimus ja vastus ei anna midagi ja meil ei ole ajamasinat, et ajas tagasi minna seda põhjust muuta. (Kaldoja, 2011)
- Lahenduste otsimine - ehk millega probleemi lahendada. Konflikti puhul leida vahekohtunik , tunnistajad, see võib mittevajalikuks osutuda, kui vastaspooled on nõus rääkima omavahel ja mitte üksteisest, vaid probleemist, miks nad tülitsevad. Konflikti puhul ei ole alati vajalik kohe inimesi kokku lasta, las see seedib neis paar päeva ja siis rääkida omavahel asjad selgeks, sest vahetud emotsioonid segavad. Eriti hea oleks, kui mõlemad pooled probleemile lahenduse otsimisel hoopis koostööd tegema hakkaks . (Kaldoja, 2011)
- Lahendusele keskendumine - annab kiirema tulemuse ja üldse tulemuse, kui minevikus sorida. (Kaldoja, 2011)
Tabel
1 Vabastan ärritunud partneri liigsest tunnetetulvast, mille olen
talle oma konfronteerumisega põhjustanud
Oletatav partneri tunne,
käitumisviis
Minu „jahutav” lause
Kui ta on tulivihane, väga
ärritunud, väga solvunud
Sulle ei meeldi, et ma sellest sulle räägin(?)
Sulle on vastuvõetamatu, et ma pole nõus(?)
Kui ta süüdistab mind või
kedagi või midagi
Sinu arvates on see ebaõiglane(?)
See on ülekohtune, kui ma sulle nii ütlen(?)
Kui ta ennast õigustab
Sinu meelest on see pisiasi(?)
Sa arvad, et nii hull see asi nüüd ka ei ole(?)
Kui tal on piinlik
Sa ei teadnud , et see mind häirib(?)
Sa ei mõelnud, et see miskit kahju teeb(?)
Kui ta sulgub tunnetesse
Sa oled pettunud(?) Sa oled solvunud(?)
Sa oled kurb(?) Sa oled mures(?)
Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei
lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte
ja iga lahendamata konflikt kerkib esile uute konfliktide taustal.
Iga päev, iga arengusuunaga tekib uusi. Me ei saa loota ja ei taha
ka soovitada konfliktivaba tööõhkkonda. Konfliktid tekivad ikkagi
ka edaspidi ja see, kuidas me käsitleme konflikti või laseme sel
suureneda ning tuua seega kahju firmale tootlikkusele,
efektiivsusele, kasumile ja reputatsioonile, sõltub juba töötajaist
endist.
Kokkuvõte
Ühised edusammud nii meeskonnas kui kogu ka
organisatsioonis tervikuna on kergemini saavutatavad, kui ettevõttes
valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse
töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista
ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest
tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest.
Kasutatud kirjandus
Alas, R., Liigand, J., & Virovere, A. (2008).
Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim.
Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse . Kasutamise
kuupäev: 02. november 2014. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html
Kotkas, M. (1998). Organisatsiooniline käitumine. Tallinn:
PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm.
Locey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal.
Tartu: Elmatar.
Vadi, M. (1995). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu
Ülikooli Kirjastus.
Kõik kommentaarid