EKS keeletoimkonna soovitused 20 sajandi algul tunti suurt puudust oskussõnaraamatutest, eriti esimestes eestikeelsetes koolides ja teadustöödes. Sellega seoses ilmusid 1909 matemaatikaalane sõnastik, 1911 maateaduse sõnastik, 1914 keemiaalane ja 1918 kodumaa taimede alane sõnastik. Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade tarvis nt zooloogia, geograafia, matemaatika, õigusteadus,kehakultuur, filosoofia, keemia, agronoomia, botaanika, arstiteadus, metsandus jne. Väga paljud tol ajal loodud sõnad , on siiamaani igapäevaselt kasutusel, nt haigla, ravi, valk, nakkus, lahkamine, kivi, elamu, hagi, kehtima jne. 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. (1880-1973) Sündis ja käis koolis Saaremaal. Õppis Tartu Ülikoolis, kust siirdus Venemaale ja hiljem Helsingi ülikooli. Lõpetas selle romaani filoloogi ja soome keele ja kirjanduse magistrina. Ülikooli ajal hakkas Noor-Eestis avaldama keeleteaduslikke artikleid
Andis kuju Ameerika antropoloogiale Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas, Ckark'i ülikoolos Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema: o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline o Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides Tugev huvi ka ajaloo ja botaanika vastu, õppis füüsikat, matemaatikat ja geograafiast 1883 ühines geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes, Inuitide juures üheks eesmärgiks kirjeldada nende elukeskkonda Historitsism rõhutas ajaloo olulisust Rassismi-vastane leidis, et indiviidide vahelised erinevused on suuremad kui rasside vahelised Kultuurrelativism:
Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved). 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks. Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart.
liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. · Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul
Mari on haige MITTENORMAALLAUSED (GS) TS = teema Omajalause Tal on head sõbrad / häid sõpru Kogejalause Lapsel on igav Talle meeldib tantsida Teda huvitab botaanika GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis
kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. „bioloogilise tordina” ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes
4. inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine 13. Oodumi bioloogiline "tort" USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse loodusteaduste põhilise uurimismeetodeid. Eksperiment on
McLeod, R. Salm, A. Green & J. Almany, 2008. Designing marine protected area networks to address the impacts of climate change, Frontiers in Ecology and the Environment 7, lk 362370 Oceana, 2013 - Oceana proposals for Baltic Sea and Kattegat. Oceana Report, March 2013. Internetis kättesaadav: http://oceana.org/sites/default/files/reports/OCEANA_Introduction.pdf Paal, 2000 J. Paal, H.Mäemets, T.Kõiv, V.Kuusemets & J.Öövel, 2000 ,,Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat, TÜ botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Natura 2000 Paris, 2007 C.B.Paris, L. M. Chérubin, R. K. Cowen, 2007. Surfing, spinning, or diving from reef to reef: effects on population connectivity. Marine Ecology Progress Series 347, lk 285300 (Autor ei ole allikaga lähemalt tutvunud. Ülevaade antud Berglund et al. 2012) Primack et al., 2008 - Primack, R. P., R.Kuresoo & M. Sammul, 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 373 Possingham et al., 2000 H. Possingham
Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest";
oli järgitud kuni 1940. aastani. 17. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 18. Kes esindab maailma looduse fondi eestis? Maailma Looduse Fondi esindab Eestis Eestimaa Looduse Fond (ELF). 19. Millal ja kus moodustati esimene looduskaitsering Eestis? Kes selle moodustas? Esimene looduskaitsering moodustati Tartus 1958 aasta märtsikuus. Selle moodustasid üliõpilased, seltsi juhtis ja idee algatas botaanika ja õppejõud jaan Eilart. 20. Milliseid looduskaitsega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone teate ja mis tähtsust neil on ? WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 21. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga
oli järgitud kuni 1940. aastani. 16. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 17. Kes esindab maailma looduse fondi eestis? Maailma Looduse Fondi esindab Eestis Eestimaa Looduse Fond (ELF). 18. Millal ja kus moodustati esimene looduskaitsering Eestis? Kes selle moodustas? Esimene looduskaitsering moodustati Tartus 1958 aasta märtsikuus. Selle moodustasid üliõpilased, seltsi juhtis ja idee algatas botaanika ja õppejõud jaan Eilart. 19. Milliseid looduskaitsega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone teate ja mis tähtsust neil on ? WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 20. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga
Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku
millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge-küttkärbes (Laphria flava). Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai. Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks mesilased, kimalased, herilased, sipelgad , lehevaablased, käguvamplased. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning
Ise ta ütleb, et tal tuli idee, mis oleks kui kirjutaks oma aja teadusliku ajaloo. Sõna ,,teaduslik" kasutab juba Balzac. Hakkas silma see, et ta ütleb oma saatesõnas, et ta tahab kirjutada teadusliku teost, mis oleks ajalugu. Historistlik ajastu on ajanud. ,,Et see oleks meie ajastu ajalugu, aastatel 1789-1830". Kirjandus justkui täidab teaduse funktsiooni. Ta tahab oma aega vaadelda, nii nagu see on(realistlik eesmärk) ehk paigutada sinna oma ajastu tüübid ehk liigid. Põhjendab seda botaanika ja zooloogia arenguga. Neid liike ja tüüpe on väga palju ja neid tahab asetada ajaloolisele taustale, mis tagab selle liikide paljususe. Iseloomulik on ka teose ülesehitus. Balzacil oli kava. Nimetas ise eraldi oma teoseid stseenideks. Jagas teosed kolme liini: elulised etüüdid, filosoofilised etüüdid, eraelulised etüüdid. Eraelulistesse kuulub kõige suurem osa Balzaci romaani, seal ka ,,Isa Goriot". Juurde kuuluvad ka stseenid sõjaväe elust, talupoegade elust
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Kiriromaan, sest Werther saadab sõbrale kirju. See erineb tavalisest juturaamatust selle poolest, et on isiklikum, siiram. Ainult lõpp, Wertheri enesetapp, ei olnud kirjavormis. See raamat põhjustas pärast ilmumist rohkem enesetappe Saksamaal. Saksi valitseja kutsub Goethe Weimarisse enda õukonda tööle praktilise töö tegijaks. Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega. Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades. See on tema jaoks väga rikastav reis ning antiigieeskuju jääbki tema edaspidist loomingut saatma. Itaalias viibimine on mõjutanud loomingut. Näiteks draama ,,Iphigeneia Taurises" on selgelt antiikteemaline. Ta peab oluliseks
1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. Samaaegselt hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus. 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr
Loodusteadused "Füüsika"; "Uurimus loomadest"; "Loomade osadest"; "Mehaanika" jm Psühholoogia: "Hingest", "Unenägudest"; "Ennustamisest une abil" 81. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Perioodi alguseks on umbes periood, mil surid Aristoteles ja Demosthenes, samuti Aleksander Suure surm 323. aastal eKr. Sel perioodil eristusid loodusteadused filosoofiast, üksikteadused nagu botaanika ja zooloogia, maateadus lahknesid klassikalisest haridusringist. Samuti nihkusid teaduskeskused itta, rajati Aleksandria, Antiookia ja Pergamoni suurlinnad. Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati Aleksandria raamatukogu, tollane tähtsaim teaduskeskus. Luulest, kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
võimalus: keelte kaupa Ma ei taha leiba või Ladina keel Ma ei taha mitte mingit leiba). Kreeka keel Ladina või kreeka keel õigusteadus Ajalugu, politoloogia, 1. Antiikne eeskuju ladina filosoofia eetika, teoloogia, filosoofiaterminoloogia: uute matemaatika asjade/mõistete muusika geograafia zooloogia (novae res) jaoks tuleb kasutusele botaanika (taimeperekond: lad.k. võtta uued all-liik: kreeka k. macro-phyllus sõnad (nova verba/nomina) Cicero `suureleheline', poly-carpus Orat. 211, Fin. `rohkeviljaline jt) meditsiin 3,3; Nat. Deor.1,44. Meditsiiniterminoloogia 2. Põhiprintsiip: nihil adhuc esse, Ladina keelest organinimetused: quod Latine non sit expressum aut Kreeka keelest distsipliinide,
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
komponente. 1300 kilokalorit valgusenergiat + 6 mooli CO2 + 90 mooli H2O + 16 mooli NO3 + 1mool PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust. Peale fotosünteesi on olemas veel memosüntees, mille produtsentideks on kemolitotroofid (nitrifitseerijad, sulfaatijad....). Nad ei kasuta valgusenergiat, vaid anorgaanilistes ühendites olevat keemilist energiat. Pole laialt levinud, esineb sügavates piirkondades, kus on termalased avad (vaata botaanika konspekti). Primaarne produktsioon - autotroofsete organismide poolt kasutatav energia, mis moodustab toiduahela esimese astme/heterotroofsetele organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Teda mõjutavad erinevad tegurid, kuid kõige sagedamini mõõdetakse kiirgust. Üldproduktsioon on mage - ja rannikuvees ühesugune. Puhas produktsioon on avameres tunduvalt väiksem kui teistes keskkondades.
peegeldabki osaliselt Boase laia huvisfääri. Boase peamise seisukoha (kultuurist saab aru ainult siis, kui uurida väga detailselt konkreetseid spetsiifilisi kultuure) võtsid üle ning kandsid agaralt üle Ameerika laiali tema peamised õpilased (Alfred Kroeber, Ruth Benedict, Edward Sapir, Margaret Mead jne) - Sündis Saksamaal juudi perekonnas - Ei identifitseerinud end juudina, pidas end etniliseks sakslaseks - Esimesed 19 eluaastat veetis kohalikes koolides, kus tekkis huvi ajaloo ja botaanika vastu - meisterlik klaverimängija - 20-aastaselt alustas ülikooli õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
ookeani äärsete riikide sadamalinnad · uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · oluline hinnatõus hindade revolutsioon (kuld ja hõbe muutusid odavamaks, toidu- ja tarbeesemete tootmine jäi samale tasandile, nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga) kiirendas feodaalsuhete lagunemist · avardusid teadmised maailma kohta geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia · tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase · uued filosoofilised, poliitilised, majandusalased õpetused 35.Humanism ja renessanss Humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale, keskpunktis oli inimene, mitte Jumal, mõiste tuli kasutusele 15.-16. saj. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, vastandades seda kiriklikule teadusele,
üleproduktsiooni oht. + hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. + Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime liikide hävimine või muutus jne. 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad Ökoloogias on kaks tähtsat osapoolt organismid ja nende keskkond. Elusorganisme on väga palju erinevaid. Sellepärast ongi ökoloogia lähedalt seotud bioloogia ja selle sõsarteadustega. Elusolendeid saab uurida rakutasandil (nt. biokeemia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia), üksiku organismi kaupa (nt. botaanika, zooloogia), populatsioonide, ökosüsteemide või kogu biosfääri tasandil. Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava
Kaplinski ise. Ta hakkas TÜs õppima prantsuse filoloogiat ning moodsat keeleteadust. Selle strukturalistliku keeleteaduse ja uurimisega ta oma tegevust alustabki. See tegevus katkeb ilmselt sisulistel põhjustel. Ta ilmselt leiab, et see pole tema rida. Ametlikust teadusest distantseerumist näeme ka hiljem. Ta võtav tänase päevani korduvalt keeleteaduslikel küsimustel sõna. 70ndatel aastatel kolis ta perekondlike põhjustel (elukaaslane Tiia Toomet õppis Tallinnas, Kaplinski töötas botaanika aias) mõneks ajaks Tallinnasse. Tiia Toometist saab samuti kirjanik, kuid Tartus eriti tuntud, sest ta on nukumuuseumi rajaja. Tuleb Tartusse tagasi koos perekonnaga, poliitiliste pöörete ajal lülitub ka tema poliitilistesse protsessidesse. Ta on ka esimeses parlamendikoosseisus 90ndate alguses ning peab ka ühe perioodi vastu (erinevalt Krossist). 90ndate keskpaigas taandub ta suurest poliitikast – väiksesse poliitikasse jääb (Tartu linnavolikoguliige jne).
4510 õpilast. Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19. sajandi II veerandil ja keskpaiku oli ülikoolil palju saavutusi: Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv kasvas, kui 1802
koguneb nektar. Emakasuue avaneb pärast tolmukate kuivamist (eel-isasus), osa õisi ei avanegi, seal toimub isetolmlemine. Õitseb juunist septembrini. Viljaks on piklikud viiepesalised kuprad, mis valminult on rakumahlast pingul ja puudutamisel avanevad välkkiirelt; viljakesta sektorid keerduvad kokku ning paiskavad seemned mitme meetri kaugusele (paisklevi). Kasutamine: värked lehed on nõrgalt mürgised. Taim on botaanika õppevahendiks kooliaedades. HARILIK NÕIAKOLD Circaea alpina, nimi tuleneb sõnadest Kirke kreeka mütoloogias haldjas, kes nõidus Odüsseuse kaaslased sigadeks ja alpina Alpidel kasvav. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: niisketes varjulistes ja samblarohketes kuuse- ja segametsades ning lodumetsades, ka lagunenud sammaldunud kändudel. Moodustab tihedaid kogumikke. Harilik nõiakold on mitmeaastane, niitja risoomiga ja võsunditega rohttaim
see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km
nümfid drüaadid. Ka jumalad ei tahtnud, et ta unustuse hõlma langeks, ning muutsid ta ilusaks lilleks, mis kannab tänini tema nime nartsiss. Juba antiikkunstis oli Narkissose lootusetu enesearmastus sagedaseks motiiviks, sest antiikajal armastati ilusate noorukite pilte ja milline nooruk võis veel ilusam olla kui see, kes oma peegelpilti kõigile teistele eelistas? Ent Narkissose surematuses on peale kunsti ja botaanika oma osa ka moodsal psühholoogial: nartsissism on raske psüühiline häire, ja nii mõnedki nimetavad nartsissismi tänapäeva noorte haiguseks. PILET NR 22 SEITSE TEEBA VASTU Polyneikes maeti maha õe elu hinnaga ja tema hing oli nüüd vaba, ta võis ületada manala jõe ja leida kodu surnute keskel. Kuid viis sõjapealikut, kes olid koos temaga Teeba vstu sõdinud, vedelesid matmata. Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud
ajakirju. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp (neorokirurg), Teodor Lippmaa (botaanik), Edgar Kant (majandusgeograaf) Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits. Tehti ümbes eesti ajalgu ja puhastati saksa ja vene mõjutustest- anti välja „Eesti rahva ajalugu“ ja „Eesti ajalugu“. Eesti teaduse küpsuse tõendina valmis 8 kõiteline „Eesti Etsoklopeedia“ 1932-1937
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11 Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. Samaaegselt hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus. 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr
liigirühmale • osa tunnuseid aga (nt prääksumine) esineb vaid partidel. Sellest järeldas ta, et piiksumine on evolutsiooniliselt vanem käitumine, ja et pardid on fülogeneetiliselt noorem linnurühm kui haned. Perekondade põlvnemise puu ehk fülogeneesipuu. Võrdlused on näidanud, et niisugused käitumuslike tunnuste alusel koostatud fülogeneesipuud langevad küllalt hästi kokku morfoloogia (välisehitust käsitlev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm. teaduse haru ) või molekulaarsete tunnuste alusel koostatud puudega. Viimane näide viitab samuti sellele, et keerulised displeid ei pea sugugi tekkima ühekorraga valmiskujul ja püsima seejärel muutumatuna, vaid et displei erinevad komponendid võivad evolutsioneeruda ka eraldi, tehes võimalikuks keeruliste käitumuslike displeide järk-järgulise evolutsiooni. Käitumuslike displeide evolutsiooniline päritolu - Milline on displeide algne
Ninasarviku puuri ronimiseks kasutas ta kasti, milles oleva linnu oli enne vabaks päästnud. Kui ta surnuaialt lahkus, lendas lind talle järele ja üritas tema auto pagasiruumi hüpata. Lõpuks õnnestus tal siiski lindu maha jättes minema kihutada. Varsti oli Raufil salv valmis. Nüüd hingas Rauf igal hommikul hingas Rauf enne auto käivitamist sisse omavalmistatud salvi lõhna. Vestlusest naisega selgus, et Rauf polnud asunud tööle omal erialal, nooremaks teadustöötajaks botaanika alal. Vahepeal käitus ta üleolevalt oma hoovinaabri suhtes, keda oli aastaid häirinud Raufi ebaseaduslikult ehitatud garaaz. Rauf oli teda ähvardustega oma suurtest tutvustest kogu aeg sundinud tekkinud olukorda taluma. Siis helistas Raufile ootamatult uurija Asgjärov. Keegi oli näinud loomaaja juures Raufi autot. Otsiti, kes öösel loomaaias käis, sarve maha saagis ning linnu lahti päästis (selgus, et lind oli ka kadunud)
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
südames ning siis veel see (mõistuslik) hing, mis ajus, see ainult inimesel. Hellenistlik periood. Kõiki loodusteadusi käsitles Aristoteles (elas klassikalise perioodi lõpus, oli hellenismi-perioodi suurkuju Aleksandri õpetaja), kes lõi üldise looduse (universumi) süsteemi. Aristotelesest alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks (õpetus physis'est). Aristotelese õpilane Theophrastos pani aluse mineraloogia, botaanika, füsioloogia ja psühholoogiauuringule. 9 Aristoteles oli Platoni õpilane, kuid lahkus mingil hetkel Akadeemiast ning asutas 435. e.Kr. Lütseumi. Oli pigem loogik-teadlane, kui filooof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud
“0”). Arvuta iga sektsiooni summa. Sektsioon 1 Mulle meeldib liigitada asju üldiste omaduste alusel Ökoloogilised probleemid on mulle tähtsad Matkamine ja telkimine on nauditavad tegevused Ma naudin töötamist aias Ma usun, et meie loodusparkide kaitse on tähtis Asjade hierarhiasse seadmisel/järjestamisel on minu silmis mõte Loomad on mu elus tähtsad Minu kodus on taaskasutamise süsteem omal kohal Ma naudin bioloogia, botaanika ja zooloogia õppimist Ma veedan palju aega väljas/õues SUMMA (Sektsioon 1) Sektsioon 2 Ma tajun kergesti mustreid Ma kontsentreerun häälele ja helidele Rütmis liikumine on mulle kerge Mind on alati huvitanud mõnel instrumendil mängimine Luuletuste rütm intrigeerib mind/äratab minus huvi Ma jätan asju meelde, püüdes neid rütmi panna Raadio või televiisori kuulamine häirib mu kontsentreerumist 132 LISA 3
moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. 4. ,,Sügisballi" analüüs Pilet 12 1. J.W.von Goethe elu ja looming Goethe (1759-1832) Pärit Saksamaalt Frankfurdist. Majanduslikult kindlustatud perest hea haridus. Koduõpe, kusjuures isa oli see, kes teda õpetas. 16-aastaselt läks ta ülikooli juurat õppima (nagu isa). Teda huvitas kirjandus, loodusteadused, botaanika jne. Aga ta jäi haigeks, ei läinud enam vanasse ülikooli, vaid Strasbourgi, kus lõpetaski õigusteaduskonna. Teda mõjutas Herder (uuris rahvaluulet: ükski kultuur pole teisest halvem, iga rahva eripära on tema luules). Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare´i. Ta tegeles luuletamisega. Alustas ülikoolis juba tegelikult. Teemaks armastus tal oli palju naisi olnud, see elamus pani teda end väljendama. Suurem tuntus näidendiga ,,Götz von Berlichingen"
Sa võid jalutada kuni linna suure aiani, näha seal eksootikat ja avastada haruldaste lillesortide ilu. Kui oled huvitatud Madeira rannikust, siis mine ja naudi ookeani värskes õhus jahi- või katamaraanisõitu. Tagasi võid tulla Cristopher Columbuse laeva koopiaga. Õhtu saabudes on ideaalne jalutada mereäärsel promenaadil. Kui sa naudid panoraamvaadet, ära jäta võimalust kasutamata unelmate vaate nautimiseks sõites köisraudteel. Köisraudteel Funchali, Monte ja botaanika aia ning Barbosa Monte vahel avaneb võimalus ilusale vaatele. Teine unustamatu mälestus on tõusta õhku suure lennupalliga keset Funchali. Mis iganes sa ka ei valiks, ole kindel, et sulle avaneb uus maailm, kus valitseb rahu, vaikus ja soojus ning kus külastajate vastuvõtt on eriline. LOODUS Sukeldu vette sinisesse sügavusse, kus leiad kontrasti Esmeraldi roheliste saarte mägedest. See on Madeira saar, mis on looduse kingitus. Madeira üks suurimaid turismiluksusi on tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
