sööbis mällu. Teise suure mõjutuse sai ta aga helilooja Richard Wagner`ilt, kes Kandinsky silmis ületas meloodia standardsed piirid. 1. 2. Metamorfoos 1896. aasta oli Kandinsky elus muutusterohke. Sel aastal asus mees elama Münchenisse. Imelik oli see, et Kandinsky valis õppimiseks Prantsusmaa asemel tagasihoidlikuma Saksamaa. Seda on seletatud sellega, et tema koduseks keeleks oli saksa keel ja teda võlus Baieri kuninga Ludwig II ekstravagantne õukond ja sarm. München oli tol ajal võrreldes ülejäänud Saksamaaga kultuuriliselt paremini arenenud ja seal korraldati palju kunstinäitusi ning ilmusid mitmed kunsti propageerivad ajalehed. Sealses kunstikoolis õppis ta Anton Azbe ning Franz ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ * ala põhja Moskvas ** Vaated Minevikku Wikipedia, Vassili Kandinsky, http://en.wikipedia
Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa sotsiaaldemokraadid siiski demokraatia. · Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I
ja kaktuselised sarnase välisehitusega.) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi
Ta oli raudse rusikaga valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole, laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla
feodaalkorrale. (778 ründas ta Cordoba emiraati (araablaste riik Hispaanias), pidi aga rahutuste tõttu Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral Roland) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul) . Tema sõjad ja vallutused :vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri, avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja Barcelona. Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 800 paavsti poolt Rooma keisriks . Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü renee-Barcelona-keiser800 Keisritiitel
head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962),
Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama. Ta proovis tööd leida Berliini kunstitöökodades, kuid sõja tõttu see ei õnnestunud. Novembris läks August Baieri pealinna Münchenisse. Seal sa ta tööd Johann Christian Hirti juures. Töö kõrvalt ta läks ka Müncheni Kunstide Akadeemiasse. 1873. aasta kevadel otsustas Weizenberg Münchenist lahkuda. Ta otsustas osa võtta Viinis toimuval maailmanäitusel ning ta lootis ka Viinist tööd leida. Tööd ta ka leidis, kuigi maailmanäitusel tal ei õnnestunud müüa ühtegi oma kujudest. Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma. August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat
täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Tema poeg Friedrich III kuulutas end 1701 Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, tolle poeg Friedrich Wilhelm I aga kehtestas riigis absolutismi. Friedrich Wilhelm I, Friedrich II isa, oli lausa patoloogiliselt kitsi ja seetõttu äärmuslik
tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja
jahvatatakse. Ettevalmistatud kastanid lisatakse suppidele, hautistele, vormiroogadele, täidistele ja salatitele. Kooritud terveid kastaneid konserveeritakse vesi-, suhkrulahuses või alkoholis. Kastaneid suhkrustatakse, kasutatakse magustatud või magustamata mooside ja püreede valmistamisel. Kastanijahust valmistatakse kooke, leiba, küpsiseid, pastatainast, vahvleid või kastanijahuputru. Kastanipüreed kasutatakse jäätise, pudingute, kondiitrikreemide, püreesuppide, Baieri kreemi ja pirukate täidiste valmistamisel. Euroopas serveeritakse kastaneid tavapäraselt uluki- ja linnuliha juurde, eriti jõulude ja aastavahetuse ajal. Prantsusmaal ja Itaalias pakutakse kastaneid prae kõrvale nt. kartulite asemel. Magusa kastani maitse sobib hästi kokku kalkuniliha, köögiviljade, seente, sokolaadi, vahukoore ja vaniljega. Säilita koorega kastaneid jahedas, kuivas kohas, toatemperatuuril 1 nädal, külmikus 1 kuu.
liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele ja eelkõige selle ideaalse rassi hoidmist. See pidi looma parema ühiskonna. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Oldi väga agressiivsed ja tapeti kõik, kes polnud aaria rassi. Alavärtuslike rahvaste hävitamine. 19. Hitler kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, milliseid muutusi korraldas Saksamaal, mida õpetas? Oli Saksamaa riigi valitsusjuht. I MS ajal astus vabatahtlikult Baieri sõjaväkke.Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees.Teenis I MS-is II klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks. 19. oktoober 1919 astus ta rühmitusse, mida tema nõudmisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks(NSDAP). 1921 sai Hitler NSDAP eismeheks. 1923 üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada, mille tõttu pandi ta vangi, kus ta kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf".
Ungarlased jäid rahulikult elama Doonau-äärsetesse steppidesse, kus tegelesid põlluharimise ja karvakasvatusega. Peagi võtsid vastu ristiusu ning X sajandi II poolel tekkis Ungari riik. Otto II Otto I poeg (973-983). Asendas tiitli Imperator Augustus tiitliga Imperator Romanorum (Roomlaste keiser). Tema ajal kaotati maid Elbest idas, sai saratseenidelt ja slaavlastelt lüüa. Suri Itaalias sõjaretkel (sõjaväes puhkesid haigused). Sai jagu oma peavastasest Baieri hertsogist Heinrich II-st, kuid ta võim Saksamaal oli nõrk. Püüdis vallutada varem Bütsantsile kuulunud Lõuna-Itaaliat, kuid sai sama sihti taotlevatelt araablastelt lüüa (Cotrone lahingus 982) Otto III (983-1002). Teda mõjutas bütsantslasest emalt saadud haridus. 998. aastal Rooma elama asudes kuulutas Rooma keisririigi taastatuks bullaga Renovatio Imperii Romanorum (ilmalik ja vaimulik võim pidid olema ühendatud
Lassust võlus Madalmaade heliloojate jõuline, isikupärane, väljenduslik, tundeline ja julge väljenduslaad. Oma loomingus lähtus ta samadest suundadest muutes neid teksti piltlikumaks tegemise huvides veelgi impulsiivsemaks ja värvikamaks. Lassus kasutas kohati lausa atonaalsust, vähendatud ja suurendatud intervalle, ootamatuid kontraste Lassuse üle-euroopaline tuntus saabus seoses tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a
pealinnast, selle kaitsjad osutasid aga südi vastupanu. Linn oli hästi kindlustatud ja türklaste tormijooksud löödi tagasi, kuid elanikkonda vaevas nälg. Söödi kassi- ja eesliliha. Raskes olukorras võtsid Viini üliõpilased ette väljatungi, mille käigus õnnestus linna lehmakari ajada. Asi muutus siiski kriitiliseks, sest Türgi suurtükituli tegi suurt kahju ning linna kindluste alla hakati kaevama miinikäike. Pääsemise tõi abivägi Poola kuninga Jan Sobieski, Baieri kuurvürsti ja Saksi kuurvürsti juhtimisel. Ühendvägi ründas Türgi laagrit ja pärast mõnetunnist lahingut sundis türklased põgenema. Viin oli päästetud. Saadi suur sõjasaak, sealhulgas suurel hulgal kohvi, mida seni Euroopas vähe tunti. Algas kohvikultuuri levik. Viini all paistis väejuhina eriti silma Pariisis sündinud Savoia prints Eugene. Sõjas Türgi vastu, mida peeti põhiliselt Ungaris ja Tsehhis, said keisri väed prints Eugene'i juhtimisel uusi suuri võite. 1699.a
ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil · Austria osaleb Hispaania pärilussõjas (1701-1714), endale saadi Belgia ja Lombardia · Kurutsite (Austria võimu vastaste) ülestõus Ungaris, sõjalist abi ei saadud, alistuti · Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat)
Pagulasaastad 1849-1864 "Tristan ja Isolde" kõrval on pagulasaastate tähtsamaks loominguliseks saavutuseks veel ooperite "Reini kuld" (1854) ja "Valküürid" (1856) valmimine ning töö ooperite "Siegfried" ja "Jumalate hukk" kallal. Kõik neli ooperit ühendas Wagner hiljem ühtse pealkirja "Nibelungide sõrmus" alla. Taas kodumaal ja Sveitsis 1864-1883 Üheks Wagneri kunsti jumaldajaks oli äsja troonile asunud Baieri noor kuningas Ludvig II. Helilooja muusika oli psüühiliselt haigele valitsejale tagasihoidmatuks vajaduseks. Ta lasi Wagneri üles otsida ja enda juurde tuua. Helilooja asus elama kuninga poolt kingitud villasse Münchenis. Valitseja määras suuri summasid Wagneri võlgade tasumiseks ja elujärje sisseseadmiseks. Siin tõi Wagner 1865. aastal lavale oma ooperi "Tristan ja Isolde". Ent peagi algasid heliloojavastased intriigid. Mitmed õukonna kirjanikud kunstnikud ja
1870-1871 saavutati hiilgav võit. 1871 krooniti Wilhelm I Saksa keisriks, Bismarckist sai Reichskanzler. DEUTSCHES KAISERREICH 1871-1918 1871-1888 keiser Wilhelm I (Bismarcki poliitika) 1888 keiser Friedrich III (Bismarcki poliitika) 1888-1918 keiser Wilhelm II (suri 1941 Hollandis paguluses) Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased.
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8. Weser (433 km) 9. Saale (413 km) 10. Spree (382 km) Järved Suuremad järv on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg
Lassust võlus Madalmaade heliloojate jõuline, isikupärane, väljenduslik, tundeline ja julge väljenduslaad. Oma loomingus lähtus ta samadest suundadest muutes neid teksti piltlikumaks tegemise huvides veelgi impulsiivsemaks ja värvikamaks. Lassus kasutas kohati lausa atonaalsust, vähendatud ja suurendatud intervalle, ootamatuid kontraste Lassuse üle-euroopaline tuntus saabus seoses tema kogumike trükkimisega 1555-1556. 1556 läks Münchenisse Baieri hertsogi õukonda, algul tenorilauljaks, hiljem (1564) kapellmeistriks. Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a
XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana omandas nimekuju Felipe V. Ent Leopold I, Saksa-Rooma keiser, oleks soovinud Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia, Hollandi vabariik, Portugal ja Savoia hertsogkond. Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed. Seitsmeaastane sõda - Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa. Tegu oli 1748. aastal lõppenud Austria pärilussõja ajal lahendamata jäänud konfliktidega. Et ükski Euroopa suurvõimudest polnud vaekausi enda pole kallutamiseks piisavalt tugev, sõlmiti omavahel liitusid
a. Lahkumine algkodust: · Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast. · Elama jäädi Magna Hungariasse praeguse Baskiiria aladele. · Kujunes hõimuliit (juhtiva hõimu järgi nimetavad ungarlased end madjariteks). · Tegeldi karjakasvatuse ja põllundusega. b. Edasi liikudes jõudsid ungarlased 9. saj. Karpaatidesse: · Vürst Arpadi juhtimisel peeti esimesed riigipäevad. · Sooritati rüüsteretki Sakis, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse. · Ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a. · Pärast lüüa saamist jäädi paiksemaks. · Vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku. c. Ungari riigi alus: · Esimeseks tõeliselt kristlikuks sai Geza poeg Istvan. · Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi aluseks. Ristiusu kiriku kujunemine 1
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suu...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Weimari vabariigis olevad valitsused koosnesid enamasti sotsiaaldemokraatidest ja liberaalidest. Tervikuna kritiseerisid Weimari vabariiki nii kommunistid kui parempoolsed. Kommunistide meelest oleks pidanud Saksamaal olema nõukogude võim, parempoolsete meelest oli Weimari vabariik süüdi sõja kaoutamises ja rahulepingu tingimustes. Kommunistid üritasid ka paar korda võimu haarata. 1919 tegid nad võimuhaaramiskatse Berliinis. See kukkus läbi. 1919 kuulutati Baieris välja Baieri Nõukogude Vabariik, kuid selle eluiga jäi väga lühikeseks eksisteeris 3 nädalat ja 2 päeva, siis likvideeriti. 1923 tehti võimuhaaramiskatse Hamburgis. Võimu haaramist üritati teha just pärast I maailmasõda, sest majanduslik olukord oli väga kehv. Ka parempoolsed proovisid võimu haarata. 1920 toimus Berliinis kindral Kappi puts. Teine kord toimu 1923 aastal Baieris, Müncheni õllekeldriputs. Hitler kuulutas end Baieri valitususjuhiks, kuid
Kalmari unioon 1397-1521 Karl Knutsson võtab mõrvari oma kaitse alla. Enbelbrekt maetakse Örebro kirikusse, kus tema hauast kujunes palverännakukoht. Talurahvaülestõus surutakse maha. Kalmari unioon 1397-1521 1439. a. tõugatakse Pommeri Erik siiski lõplikult troonilt ja ta elab Gotlandil ning tegutseb Läänemerel mereröövlina. Rootsi riigi eestseisjaks on Karl Knutsson, kuid uueks kuningaks valitakse Pommeri Eriku õepoeg BAIERI KRISTOFFER, kes kroonitakse 1441. a. 1442. a. saab Baieri Kristoffer ka Norra kuningaks. Näiliselt on unioon taastatud. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots. Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad. Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat"Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas
water Wasser better besser leap laufen up auf break brechen speak sprechen book Buch ship Schiff ape Affe that dass 2) kpt sõna alguses, 2tk korraga või pärast konsonanti muutuvad vastavateks afrikaatideks two zwei ten zehn cat Katze set setzen apple Apfel pepper Pfeffer heart Herz 3) k>h eksisteerib ainult Baieri ja Allemand’i murretes 4) Helilised klusiilid b d g muutusid helituks deal Teil beard Bart round rund day Tag hard hart 6 word Wort God Gott 5) þ>d toimus tegelikult 8/9s sajand, kuid see kuulub samuti teise häälikunihke hulka that das earth Erde three drei leather Leder
vastuvõetamatu. 3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632 lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge, mida juhtis Wallenstein, kuid GA ise sai surma (olles jõudnud enne allkirjastada Acedemia Gustaviana/Tartu Ülikooli asutamisürikule). 1634 said rootslased aga Nördlingeni lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma.
Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. (4) President Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad veebruaris 2010. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega. (4)
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
Tema arvates kehastas Napoleon revolutsiooni ratsionaalseid ja moderniseerivaid printsiipe, ohjeldades samal ajal selle vägivaldsust. Sellegipoolest tähistas Napoleoni saabumine Hegeli karjääri lõppu Jenas, sest ülikool suleti ning tal tuli otsida uus ametikoht. Temast sai katoliikliku ajalehe Bamberg Gazette toimetaja. Kuigi jääb mulje, et Hegel nautis oma toimetajaametit poliitiliste murrangute ajal, ei olnud talle määratud kauaks sellele kohale jääda. Baieri haridussüsteemis oli tähtsaks tegelaseks tõusnud Hegeli sõber ja patroon Niethammer, kelle ülesandeks oli viia koolides sisse moodsad humanistlikud õppekavad ja kahandada katoliku kiriku võimupiire haridusküsimustes. 1808. aastal pakkus Niethammer Hegelile kohta Nürnbergi Grammatikakooli rektori kohta. Sellesse ametisse jäi Hegel aastani 1816. Sel perioodil valmis ,,Filosoofiline propedeutika'', mis kujutas endast tema Jenas välja töötatud süsteemi
7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis 6
sõda NSDAP-sse ja jäi Hitlerile silma tema koosolekute väsimatu külastajana. Nii võttis Hitler peale tema parteist vabastamist teenriametisse. Ja tänu oma ustavusele ja alandlikkusele osutus ta asendamatuks ning varsti punnitas ta end füreri ülemadjutandiks. Hr Schaub oli mõnes mõttes ka sekretäride ülemus. Endastmõistetavalt polnud võimalik ühtki kirjavahetust nii teele saata, nagu hr Scaub ette dikteeris enne tõlkis Traudl need baieri murdest saksa keelde. Varem oli Hitler koos oma lähimate kaastööliste ja kindralitega ikka kasiinos lõunatanud. Aga kuna talle ei meeldinud kindlast kellaajast kinni pidada, ja söögilauaski aina tööasju arutada, sõi ta juba mitmendat kuud üksi oma punkris. Kokkl oli berliinlane ja köögiuksel asetses silt ,,kes Krümelist lugu ei pea, see kooki maitsta ei saa!". Hitler oli taimetoitlane ja väga vähenõudlik ja kasin sööja. 30.jaanuaril 1943 dikteeris Hitler 10
Balti riigid, Ida-Poola, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina oleksid jäänud Nõukogude Liidule; Poola pidi saama kompensatsioone Saksamaa arvelt ning nihutama oma piiri lääne poole; Tsehhoslovakkia riik tuli taastada ning Sudeedimaa ja osa Ungarist temaga liita; Ungari pidi Rumeeniale tagastama Transilvaania. Stalini kava nägi ette veel Austria, Albaania ja Kreeka riikide taastamise, senini Itaaliale kuulunud Trieste piirkonna liitmise Jugoslaaviaga ning Reinimaa ja soovitavalt ka Baieri lahutamise Saksamaast. Salaprotokolli järgi oleks Euroopas tekitatud Nõukogude Liidu ja Suurbritannia mõjusfäärid. Nõukogude Liit saanuks õiguse rajada sõjaväebaasid Rumeeniasse ja Soome ning Suurbritannia Prantsusmaale ja Põhjamaadesse. Ettepanek käis risti vastu Atlandi harta põhimõtetele. Võtmeküsimuseks oli Kremli jaoks MRP-järgse Nõukogude Liidu piiri tunnustamine, mida Moskva pidas sedavõrd tähtsaks, et ähvardas
SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Samas kuulutas Hitler ka Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas enda uueks valitsusjuhiks. Kindral E. Ludendorffi (oli edukas armeekindral idarindel maailmasõja päevil) aga sõjaministriks, lootes sel moel armee toetusele. Ent armee jäi Weimari vabariigile truuks ja nn. õllekeldriputs suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat "Mein
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
kustunud. Kui Adam Smith majanduspoliitika uuele alusele rajas, mis eraalgatuses lahedat väljapääseteed igasugu majanduslikest kitsikustest nägi ja selleks riiklike varade, nende seas metsade realiseerimist eraomanduseks nõudis, siis olid suuremalt osalt tookordsed riigimehed ja majandusteadlased veendunud, et see on õige tee. Kui suuri lootusi siis selle majanduspoliitika suuna muutmisele pandi, näitab muu seas kujukalt Baieri valitsuse manifest 1801. a., mis proklameeris: "Vaba omandus, vaba kultuur on kaks vägevat nõiasõna, mis iga maa viletsast, metsikust seisukorrast nagu elektrilöögil paradiisiks muudab." Elu on näidanud, et selle pika aja peale vaatamata ükski nõiasõna veel paradiisi luua pole suutnud, küll aga lõi ta suurtel aladel metsade asemele kõlbmata maad ja tuiskliivaväljad, mille metsastamisel veel praegugi vaeva nähakse ja kulusid kantakse.
Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650.a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned
siiani. Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud juhtiva rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanisse, Afganistani ja Iraaki ning on pidanud ka luuresõda talibani vastu. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 17 Riik Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (vt lisad: saksamaa haldusjaotuse kaart) : · Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: Hannover (9) · Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart · Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München · Berliin (Berlin) (3) · Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam · Bremen (5) · Hamburg (6) · Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden · Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin · Nordrhein-Westfalen (10) - Pealinn: Düsseldorf · Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg
Riigipäev ei olnud valitud parlament. 1663 aastast istus koos alaline riigipäev, kus olid kohal võimukandjate saadikud. Vestfaali rahu vähendas riigipäeva tähtsust, sest sellega oli antud mitmetele riikidele suveräänsus. Riigid said sõlmida lepinguid teiste riikidega ja ajada oma välispoliitikat, teiseks said nad pidada oma sõjaväge. Suveräänsuse andmisega tõusid esile Saksimaa, Brandenburg ja Baieri. Brandenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm, kes on saanud endale hüüdnime Suur kuurvürst. Ta arendas põllmajandust ja sõjaväge(Fehrbellin). Järgmine kuurvürst krooniti kuningas, see oli Friedrich III, sellega muutus Brandenburgi kuurvürstiriik Preisi kuningriigiks, pealinnaks Berliin. Ta lõi õukonna ning asutas 1700a Preisi Teaduste Akadeemia. Keiser valiti Habsburgide seast. Domineerib preisi riik. Wilhelm I läks ajalukku kui sõdurkuningas
Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni. Prantsusmaa sai Rheinland-Pfalzi ja Baden-Württembergi lõunaosa. 5 Schäfer (sünd. 1921) kuulus Hitlerjugendisse, põgenes peale süüdistust pedofiilias Tsiilisse ja rajas seal põllumajandusliku radikaalparempoolse kommuuni, kus väidetavalt piinati ja tapeti Pinocheti ajal vasakpoolseid ja teisi reziimi vastaseid
keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli tooma 2/5 Saksamaa territooriumist, viimane aga keeldus ning seetõttu läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama. Et Lõvi oli sealsete feodaalide seas äärmiselt ebapopulaarne, ei olnud raske sealset rahvast tema vastu üles ässitada. Lõvi mõisteti pagendusse, tema valdused tükeldati ja jagati laiali. Hohenstaufenite (kelle soost oli Frederich) ja Welfide vaheline võitlus
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust.....................
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
rahva muusikaline olemus. Andekas helilooja toob ,,rahva vaimu" muusikalise olemuse päevavalgele ja vormib sellest kunstiteose. ,,Rahva vaimu" idee ühines 19. sajandil poliitilise rahvuslikkuse ideega. Poliitiline rahvuslikkus tähendas esmajoones seda, et kodanik peab olema kõigepealt lojaalne rahvusele, mitte usule, klassile või valitsevale dünastiale. Saksamaal, mis koosnes kuni 1871. aastani iseseisvatest vürstiriikidest kuningriigid nagu Preisi (Berliin), Saksi (Dresden)ja Baieri (München), hertsogkonnad jne. -- kujunes see mõte 19. sajandi alguses Napoleoni vastu võideldes ja oli killustatud maal ka edasi väga oluline, näit 1848.-1849. aasta revolutsioonilaines. Rahvusliku muusika idee tekkimisel on niisiis oluline poliitiline olukord, mil tekib vajadus teadvustada ja kindlustada oma rahvuslik identiteet muusikas sageli just siis, kui a) rahvus on teel iseseisvusele; b) mahasurutud, ähvardatud; c) teel ühendamisele (Saksamaa 19. sajandil), või d)
· Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. · Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555. aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e
silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana". Francois Villon Elas 1431-1465. Omapärane luuletaja, kelle temaatika oli värviline ja "erinev". Haritud, kuid seadusega pahuksis. Pärast riigist välja saatmist teda enam ei nähtud. Tema teosed: "Väike Testament" <- jagab laiali oma maise vara) ja "Suur Testament" <- (hästi palju juttu surmast). Suure Testamendi ta kirjutas ballaadina (keeruline, 3 riimi, 8+8+8+4 <-mitu värssi stroofis). 10. pilet Dante Elas 1265- 1321
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
