Pähklid (0)

TSIRGULIINA KESKKOOL

Pähklid

Ester Kaasik

SISUKORD

Pähklid 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD 4
MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL 5
KREEKA PÄHKEL 6
SARAPUUPÄHKEL 7
PARAPÄHKEL ehk BRASIILIA PÄHKEL 9
PISTAATSIAPÄHKEL 10
INDIA PÄHKEL 11
SEEDERMÄNNI PÄHKEL 12
MANDEL 13
MAKADAAMIAPÄHKEL 14
PEKAANIPÄHKEL 16
KOOKOSPÄHKEL 17
KASTAN 20
GINKOPÄHKEL 22
KASUTATUD KIRJANDUS 24

SISSEJUHATUS

Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili , mille viljasein on nahkjas või puitunud , kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium , magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust.
Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid , aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis.
Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis.
Pähkleid on hea süüa pärast väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit .

PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD

• Sugukond pöögilised (Fagaceae)
  

• Perekond pöök (Fagus)
  
• Perekond kastanipuu (Castanea)
  
• Perekond tamm ( Quercus ) – viljaks on üheseemneline pähkel ehk nn tõru[1]
  
• Perekond kiviviljak (Lithocarpus)
  

• Sugukond sarapuulised (Betulaceae)
  

• Perekond sarapuu (Corylus) – sarapuupähkel
  
• Perekond valgepöök (Carpinus)
  
• 
  

MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL

Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Samuti on maapähklites märkimisväärne hulk kaltsiumi, fosforit , kaaliumi, rauda ja magneesiumi. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas . Väidetavalt annavad klaasitäis piima ja kaks maapähklivõi võileiba 83% kasvava lapse päevasest valguvajadusest.
Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini.
Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset.
Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam.
Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand kõikidele liha- ja köögiviljaroogadele.

KREEKA PÄHKEL

Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani , Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India.
100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal /2,919 kJ.
Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi.
100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid.
Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist oleksid - riboflaviin (B2) e. elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks.
Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet, millel on rahustav toime ja ühtlasi ka vähki tõkestavad omadused.
Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks.

SARAPUUPÄHKEL

Umbes 70% maailma sarapuupähkli toodangust tuleb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% pärineb Itaalia rannikualadelt ja ülejäänud 3% toodetakse Ühendriikide edelaosas Vaikse ookeani rannikul.
100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g.
Energeetiline väärtus:679 kcal/2,837 kJ.
Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid vastupidava energiahulga ja tagavad soolte normaalse tegevuse. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet.
B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). 100 g kohta 0,43 mg. Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Niisiis vajavad naised ööpäevas 1-1,1 mg, raseduse ajal 1,5 mg ning rinnaga toitmise ajal 1,6 mg tiamiini. Mehed vajavad seda olenevalt energiatarbimisest 1,2-1,5 mg.
Sarapuupähklid sisaldavad ka koliini (B4). Igapäevane koliinivajadus on 3-4 g. Pidevalt stressi all kannatavad isikud peaksid aju ja närvisüsteemi töövõime tagamiseks seda annust kahekordistama. Koliin aktiviseerib aju tööd. Koliini on vaja rasvade omastamiseks, maksa ja sapipõie normaalseks funktsioneerimiseks, vere kolesteroolitaseme alandamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, südametegevuse stimuleerimiseks, närvisüsteemi stabiliseerimiseks ja vananemise pidurdamiseks. Sarapuupähklid sisaldavad ka mitmeid mineraalaineid. Suhteliselt enam rauda, ka magneesiumi, vaske.
Pakume Teile jaekaubanduses sarapuupähkli 70 g, 200 g, 400 g pakendeid. Hulgikaubanduses pakume 5 kg vaakumpakendit ja 80 kg kotti .

PARAPÄHKEL ehk BRASIILIA PÄHKEL

Kasvab Lõuna-Ameerika Amazonase madaliku metsades. Eristub teistest pähklitest suuruse poolest (5-6 cm pikk).
100 g parapähklit sisaldab 66,9 g rasva, 14,3 g proteiini, 7,8 g karbohüdraate, 3,3 g mineraale, 1,6 g vitamiine. Energeetiline väärtus: 703 kcal/2,938 kJ.
Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist pidurdavateks aineteks . 100 g parapähkleid sisaldab ligi 1500 mikrogrammi seleeni . Inimene vajab päevas 300-350 mikrogrammi seleeni, seega piisab tema seleenivajaduse katmiseks ühest parapähklist päevas.
Parapähkleid süüakse vahetult või näksitakse segus teiste pähklite ja kuivatatud puuviljadega.

PISTAATSIAPÄHKEL

Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan ).
100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ.
Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu.
Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale.

INDIA PÄHKEL

India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India.
100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Energeetiline väärtus: 572 kcal/2,420 kJ.
Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi.
India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks.

SEEDERMÄNNI PÄHKEL

Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika; ka Itaalia, Hispaania ja Šveits.
100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg.
Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad.

MANDEL

Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik. Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid. Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast.
100g mandleid sisaldab rasvu 54,2 g, proteiini 18,6 g, karbohüdraate 16,9 g, mineraale 3,0 g, vitamiine 6,2 mg, süsivesikuid 13,8 g. Energeetiline väärtus: 640 kcal/2,676 kJ.
Mandlid on eriti kõrgelt hinnatud pähklilised. Nad on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest. Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses. Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise vastu.
Mandlid sisaldavad ka H vitamiini ehk biotiini. 100 g mandlites on seda 17 mg. Biotiin vastutab ilu eest, seda tänu väävlisisaldusele, mis muudab naha siledaks ja ilusaks, juuksed tihedaks ja siidiseks ning küüned tugevaks . Täiskasvanud inimene peaks saama biotiini päevas 0,15-0,3 mg.
B rühma vitamiinidest sisaldavad mandlid riboflaviini (B2). 100 g kohta 0,78 mg. Riboflaviin on organismi mootor, mis stimuleerib väsimatult rakuenergia tootmist. Mandleid kasutatakse üsna palju kondiitritööstuses.

MAKADAAMIAPÄHKEL

Makadaamiapähkel ehk Austraalia pähkel (Macadamia intergrifolia), inglise keeles Macadamia nut
Makadaamiapähkel on pärit Austraalia idaosa vihmametsadest. Makadaamiapuu vilju on iidsed Austraalia aborigeenid söönud iidsetest aegadest alates. Euroopa asunikud Austraalias võtsid need pähklid kiiresti omaks, kuid kaubanduslikku väärtust omasid need alles alates 20. saj algusest Havail. Havaile viidi makadaamiapähkel 19. saj lõpus.
Makadaamiapuid on kuus liiki. Need kasvavad väga niisketes tingimustes, on tundlikud külma ja temperatuurimuutuste suhtes. Makadaamiapuu võib kasvada kuni 20 m kõrguseks ja sellel on tumerohelised igihaljad lehed. 2,5 cm pähklid kasvavad 20 kaupa koos ning kukuvad küpsenult maha.
Makadaamiapähkel koosneb valkjast tuumast, mis on pruunis, sildas, paksus ja väga kõvas koores . Viimasel ajal on aretatud pehmema koorega sorte . Koor ise paikneb õhukeses lihavas rohelises kestas , mis lõheneb kui pähkel on küps. Kestad tuleb enne koorimist täielikult eemaldada. Küpsed makadaamiapähklid on krõmpsuvad ja aromaatsed, meenutavad maitselt sarapuupähklit. Suure õlisisalduse tõttu tunduvad need pähklid hamba all pigem pehmed kui kõvad. Küpsed pähklid taluvad töötlemist paremini kui küpsemata pähklid.
Makadaamiapähklid on tavaliselt rasvased, mahedad, magusad ja aromaatsed. Erinevatel liikidel ei pruugi olla ühesuguse rasvasisalduse ja maitseomadustega pähklid. Mida suurem rasvasisaldus, seda aromaatsem pähkel. Pähklid on ümarad, siledad ja suhteliselt kahvatud. Pähkleid sorteeritakse vees, seejärel lastakse neil õues kuivada. Pähklid kooritakse ja töödeldakse sõltuvalt rasvasisaldusest kahel viisil. Suurema rasvasisaldusega pähklid röstitakse kuivalt . Väiksema rasvasisaldusega pähklid kuumutatakse õlis. See parandab nende välimust, kuid suurendab rasvasisaldust.
Makadaamiapähkleid lisatakse toitudele krõmpsuva alatooni saamiseks. Neid lisatakse karriga maitsestatud roogadele, salatitele, hautistele, köögiviljadele, riisile, küpsistele, kookidele, šokolaadile, jäätisele, magustoitudele. Neid võib kasutada parapähklite asemel. Makdaamiapähkleid jahvatatakse kreemjaks massiks ehk võiks, mida kasutatakse nagu maapähklivõid.
Levinud on makadaamiapähklite glasuurimine siirupis, mees aga ka šokolaadis.
Makadaamiapähklist valmistatakse peaaegu värvitut ja väga maitsvat õli. Õli sobib hästi toiduvalmistamiseks kuna kannatab kõrgemat kuumust. Tuntud on ka makadaamiahalvaa.
Kooritud, röstitud makdaamiapähklit säilita suletud pakendis külmikus kuni 2 kuud. Koorega pähklid võivad seista toatemperatuuril kuni 1 aasta.

PEKAANIPÄHKEL

Pekanipähkleid süüakse tervelt, jahvatatud või purustatud kujul. Pähklid maitsevad hästi naturaalselt, soolatult, magustatult või vürtsitatult. Neid kasutatakse nii põhiroogade kui magustoitude valmistamisel. Põhja-Ameerikas on pekanipirukas traditsiooniline magustoit. Pekanipähkleid lisatakse küpsistele, jäätisele, kookidele ja maiustustele. Pähkleid glasuuritakse šokolaadiga. Veel kasutatakse neid ulukiliha ja kodulinnu täidistes. Pähklijahuga paneeritakse liha ja kala.
Pekanipähklitest pressitakse läbipaistvat ja õrna maitsega õli, mis sarnaneb oliivõlile. Õli valmistamine on väga kallis, seda kasutatakse peamiselt salatites.
Pekanipähklid Mn, Zn, Fe, Cu, Mg, K, P, B1 (tiamiin), B5 (pantoteenhape), B9 (foolhape) ja B6 -vitamiin, B3 (niatsiin), E-vitamiin
sisaldavad 100 g kohta:

• 7,8 g valku
  
• 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped)
  
• 18,2 g süsivesikuid
  
• 6,6 g kiudaineid
  
• 4,8% vett
  
• 699 kcal toiduenergiat
  

Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist.

KOOKOSPÄHKEL

Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades. Need sirguvad metsikult , kuid neid ka kasvatatakse.
Kookospalmil on väga palju kasutusviise. Puitu kasutatakse mööbliks ja nikerdamiseks, pikkades lehtedes olevatest kiududest valmistatakse köit, korve, pintsleid, vaipu ja kangast. Koort kasutatakse anumatena, kookosemahlast tehakse alkohoolset jooki ning piim ja säsi on väga hinnatud toiduained.
Kookospalm võib kasvada kuni 30 m kõrguseks, mille tipus on tohututest lehtedest kroon. 2,5 kg viljad kasvavad viies või kuues kimbus, millest igaüks sisaldab kuni 12 pähklit. Seega üks palm võib anda kuni 60 pähklit, millest saadakse 5-30 kg viljaliha ehk koprat.. Puu otsas kaitseb kookospähkleid kiuline veekindel kest (perikarp), mis on 5-15 cm paks. Kiuline kest eemaldatakse kohe peale koristamist. Selle kiulise kesta all on 0,5 cm paksune väga kõva õhuke pruunikas luukest, mis tuleb lõhkuda, et kätte saada viljaliha (pähkel), mis kinnitub koore siseküljele. Vilja tipuosas on kolm iseloomulikku süvendit ehk iduauku, millest kaks on kinnikasvanud ja üks kaetud õhukese kestaga, kust idu seemnest välja kasvab. Luukesta all on 1 cm paksune punakaspruun toitekiht. Valget viljaliha kutsutakse kopraks. Vilja keskel olev õõnsus on täidetud magusa, värskendava ja sirava valge vedelikuga. Seda tuntakse kui kookospähkli vett, mitte segamini ajada kookospiimaga, mis saadakse viljaliha purustamisel. Kõige enam on kookospähklivett 6-7 kuu vanustes pähklites. Valgurikas kookospähklivesi muutub pähkli küpsedes elevandiluuvärvi viljalihaks. Kookospähkli söödavad osad on viljaliha (kookospähkel) ja vilja õõnsuses olev kookospähklivesi.
Kookospähkli ettevalmistamine, kasutamine ja säilitamine:
Kookospähkli ettevalmistamine (avamine):
Kookospähkli avamiseks alusta aukude torkamisest koore tipus asuvatesse pehmetesse kohtadesse . Kalla pähkli sees olev kookospähklivesi anumasse. Purusta koor kaheks, pöörates pähklit aeglaselt ning lüües seda haamri või raske noaga umbes kolmandiku kõrguse kohal (silmadest allpool). Eemalda valge viljaliha, mida küpsem on pähkel, seda kergem see on. Kookospähkli võid panna pärast kookospähklivee eraldamist +180° C ahju 30 minutiks. Kuumutamise tulemusel koor puruneb ning viljaliha on kergem eemaldada.
Kookospähkli kasutamine:
Kookospähkel on levinud toiduaine Aasia, Aafrika, India, Indoneesia ja Lõuna-Ameerika köökides. Värsket või kuivatatud viljaliha, piima ja kreemi kasutatakse toitudes sagedasti. Küpsemata kookospähkli viljaliha võib samuti värskelt süüa, läbistades koore noaga ning süües seda otse lusikaga.
Kuivatatud kookospähklit kasutatakse paljudes eelroogades, suppides, praadides kui ka magustoitudes ja jookides. Riivitud kookospähklit kasutatakse paneerimiseks, dekoreerimiseks, seda on võimalik toiduvärvidega värvida.
Nagu lehmapiima, kasutatakse ka kookospiima mitmel eri viisil. India köögis kasutatakse kookospiima karriga maitsestatud toitude , kastmete ja riisi valmistamisel. Samuti lisatakse kookospiima marinaadidele, hautistele, pudingutele. Kasutatakse kanaliha, kala ja mereandide valmistamisel.
Kääritatud kookospähkliveest valmistatakse veine, likööre ( Pina Colada) ja äädikat.
Kookospiima valmistamine:

• sega 115 g riivitud kookospähklit (kookoshelbed) 250 ml kuuma vee või piimaga
  
• kuumuta segu kaetult kastrulis tasasel tulel umbes 30 min
  

• kurna, pressides välja kogu vedelik
  
• kui piima väheseks ajaks seisma jätad, koguneb pinnale "koor"
  

Kookospähkli viljalihast pressitakse välja kookosõli ehk kopraõli ehk kookosrasva. Kookosõli sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja on toatemperatuuril tahke. Kookosrasva kasutatakse küpsetamisel, praadimisel, maiustuste valmistamisel. Veel kasutatakse seda seepide, šampoonide, kreemide ja pesupulbrite tootmisel.
Kookospähkli säilitamine:
Avamata kookospähklit võib säilitada toatemperatuuril 2-4 kuud. Avatud pähklit võid hoida külmikus 1 nädala. Värske kookospiim- ja koor säilita kaetult külmikus.

KASTAN

Kastan on pärit Vahemere äärest ja Väike-Aasiast. Kastani vilja on söödud eelajaloolistest aegadest alates nii nendes maades kui ka Hiinas. Vahemeremaades kasvatakse kastanit 3000 aastat, Hiinas 2000 aastat. Kastan on väga toitev ning armastatud toiduaine ka Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Kastanipuu on suguluses tammega ja võib elada kuni 500 aastaseks. Kastanipuu tavaline kõrgus on 15 m, kuid võib kasvada ka 30 m kõrguseks, tüve läbimõõduga kuni 1 m. Kastanipuu lehed on pikad, soonilised, sakiliste servadega ja sügavrohelised.
Kastanipuu kõva ja tiheda tekstuuriga puit on kõrgelt hinnatud parketi ja mööbli valmistamisel. Kastanipuus leiduvaid tanniine kasutatakse naha parkimiseks.
Kastanipuid on rohkem kui 100 liiki. Mõned liigid kasvatavad lehevarte kõrval kahest või kolmest kastanist koosneva kobara. Üksik kastanipuu hakkab vilja kandma 25-30 aasta vanuselt, üksteise lähedale istutatud puudel võib see aga võtta 40-60 aastat aega.
Kastanid paiknevad ogalises viljakestas ehk kastanikoores, milles on tavaliselt 3 kolmnurkset kastanit. Igal kastanil on krimpsus koorekarva tuum, mida katab õhuke pruun kest. Kastanit katab tugev, mittesöödav punakaspruun kest. Aretatud kastanisortidel on kastanikoore sees ainult üks tuum (mitte 3 nagu tavalistel), see on mahlasem ja maitsvam. Prantsuse keeles on nende suurte ja maitsvate kastanite nimetus marron, tavaliste kastanite nimetus châtaigne. Eestis kasvab hobukastan , mille viljad söögiks ei kõlba. Söögi- ehk vääriskastan ei ole hobukastaniga suguluses.
Kastani kasutamine ja säilitamine:
Kastanite koorimise 3 viisi:
1. Lõika toore kastani koor lahti terava noaga. Eemalda koor koos õhukese pruuni kestaga, mis kastanit katab.
2. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja rösti kuni need lähevad lõhki (15 min). Eemalda koor koos pruuni kestaga.
3. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja keeda 2 min. Koori kuumalt. Keeda veel 5 min, kuni need on pehmed.
Igal juhul tuleb koorimisel eemaldada kastanit ümbritsev õhuke pruun kest, kuna see on kibedamaitseline.
Kastaneid tavaliselt röstitakse, keedetakse , aurutatakse ja hautatakse. Kuivatatud kastaneid jahvatatakse. Ettevalmistatud kastanid lisatakse suppidele, hautistele, vormiroogadele, täidistele ja salatitele. Kooritud terveid kastaneid konserveeritakse vesi-, suhkrulahuses või alkoholis. Kastaneid suhkrustatakse, kasutatakse magustatud või magustamata mooside ja püreede valmistamisel.
Kastanijahust valmistatakse kooke, leiba, küpsiseid, pastatainast, vahvleid või kastanijahuputru.
Kastanipüreed kasutatakse jäätise, pudingute, kondiitrikreemide, püreesuppide, Baieri kreemi ja pirukate täidiste valmistamisel.
Euroopas serveeritakse kastaneid tavapäraselt uluki- ja linnuliha juurde, eriti jõulude ja aastavahetuse ajal. Prantsusmaal ja Itaalias pakutakse kastaneid prae kõrvale nt. kartulite asemel.
Magusa kastani maitse sobib hästi kokku kalkuniliha, köögiviljade, seente, šokolaadi, vahukoore ja vaniljega.
Säilita koorega kastaneid jahedas, kuivas kohas, toatemperatuuril 1 nädal, külmikus 1 kuu. Kooritud ja keedetud kastanid säilivad külmikus paar päeva.

GINKOPÄHKEL

Ginkopähkel kasvab dekoratiivsetel, kuni 50 meetri kõrgustel puudel Aasias. Tegemist on miljoneid aastaid vana liigi viimaste esindajate -hõlmikpuudega. Metsik hõlmikpuu kasvab tänapäeval veel ainult Hiinas. Püha puuna istutatakse seda parkidesse ja Budda templite lähedusse nii Hiinas kui Jaapanis . Hõlmikpuu märkimisväärset pikka iga seletab aeganõudev paljunemistsükkel, mis kestab üle 1000 aasta. Lisaks veel asjaolu, et puu on vastupanuvõimeline putukatele, bakteritele ja viirustele. Tänapäeval kasvatatakse hõlmikpuid USA-s ja Austraalias. Et ginkopähklid on läänemaailmas harva saadaval, pole need seal kuigi tuntud.
Ginkopähkleid ümbritseb lihav oranžikaskollane membraan , mis eemaldatakse valminud pähklitelt. Välimise kesta all on väga kõva ja sile, kreemja tooniga ovaalne kest, milles paikneb kollakasroheline, umbes oliivi suurune tuum. Ginkopähklit katab õhuke pruun kest. Pähklil on kergelt vaigune maitse.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hkel
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/makadaamiaphkel_ehk_austraalia_phkel.html
http://www.ttk.ee/~laine/esmavajalikud_toiduained/phklid_seemned.html
http://www.germundkaup.ee/pahkel.html
http://www.mahekauplus.eu/orgaaniline-makadaamiapahkel-80g/
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/pekaniphkel.html
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/kookosphkel.html
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/kastan.html
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/ginkophkel.html
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pahklidseemned/pekaniphkel.html