turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruutkilomeetrise pindalaga ühtne, rahulik, looduskaunis ja ajalooliselt rikas keskkond. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linna liigendamisel on suur osa looduslikel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohealadel. Viljandi lõunapiiriks on Viljandi järv, linna
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: ...
uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele, see tunnus aga toimingul puudub. Toiminguteks on näiteks arvamused, teadaanded, hoiatused, aruanded, maksuselgitused, õiendid asjade juriidilise või faktilise olukorra kohta, mitmesugused aktid, samuti kinnitused, heakskiidud, kooskõlastused, aga ka näiteks palga väljamaksmine, maja lammutamine, haldushoone rajamine jne. (Merusk 2001: 520) Haldusorgani poolt õigusaktide andmise ja toimingute sooritamise ning sellega orgaaniliselt seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine
Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid Raamatupidamiseõiend Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. 2.5 Dokumendite säilitamine Raamatupidamise algdokumente säilitatakse 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil
tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust.
5 Pangaülekanded 1+6aastat HUNT 6 Raamatupidamise 7aastat Juhatus HUNT sise-eeskiri kehtivuse kaotamises t 7 Raamatupidamis DHS 7aastat Arhiiv HUNT 7aastat registrid 8 Raamatupidamise 7aastat Arhiiv HUNT lepingu aruanded tähtaja lõppemises t 9 Asutamis- ja Alatine Arhiiv registreerimisdoku mendid 1 Tooteinfo Alatine Arhiiv Ärisaladus 0 dokumendid 1 Juhatuse ja Alatine Arhiiv 1 üldkoosolekute protokollid 14 1 Töölepingud 10
oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; 5) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; 6) teabe sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; 7) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi; 8) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta; 9) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 10) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS Seaduse eesmärgiks on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Nimeta delikaatseid isikuandmeid! Delikaatsed isikuandmed on:
lähteinfo usaldusväärne. Selleks peab ta sooritama vajalikud kontolli protseduurid ja veenduma, et aruande perioodi näitajad on võrreldavad eelmise perioodi näitajatega. Auditi tulemusena peab audiitor veenduma, et finantsaruanded kajastavad firma majanduslikku seisu õigesti ja õiglaselt, kuna audit on pistelise või väljavõttelise iseloomuga, säilib alati võimalus, et olulisi vigu jääb avastamata. Auditeerimise eesmärk on jõuda jaatava tulemuseni, st. kinnitada, et aruanded on koostatud korrektselt. Auditi välistest funktsioonidest on vastavalt rahvusvahelistele standarditele võimalik sooritada: a) finantsinformatsiooni vaade, b) kokkuleppelised toimingud, c) raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsinformatsiooni ülevaate puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine ja eesmärgiks on jõuda negatiivse otsuseni, ehk väiteni, et antud
moodustamine arendamine laiali saatmine • Töötajate palkamine Infovahetus • Infovahetuse • Info • Tegevus • Arhiveerimine planeerimine levitamine aruanded 12 Riskid • Riskijuhtimise • Riskide planeerimine jälgimine ja • Riskide kontroll määratlemine • Analüüs • Vältimise
Nt, majapidamine, ramatupidamine, personali juhtimine, hooldus ja parandustööd. Majapidamisosakond- maja perenaine-alluvad: toateenijad, üldkoristajad, saunakoristajad, töömees, varustaja. Vastutab külaliste tubade ning üldkasutatavate ruumide korrashoiu eest. Vastuvõtu- ja majapidamisosakonna tihe koostöö on väga oluline, sest info tubade kohta peab olema väga operatiivne, millised vabad ja müügiks, mis hõivatud, remondis või vabad, kuid koristamata. raamatupidamine, arved, aruanded, sisemine kontroll. Vastutab hotelli kõigi rahaliste tegevuste järelvalve eest. Osakonna ülessanne on kassatsekkide kontrollimine ja hoiustamine, palgaraha arvestamine ja töögraafikute kontrollimine, sisemiste aruannete ettevalmistamine, finantsülevaadete koostamine, finantsvoogude prognoosimine jne. Tegeleb teenuste hinnakujundusega koos teiste osakondadega. Mõned hotellid kasutavad raamatupidamise korraldamisel profesionaalsete firmade abi, teised loovad vastava
0: majanduskriisi mõjusi oli tunda, kuid mõned ütlesid, et on ka hullemaid aegu olnud. Suurte tegevuste ja väikese eelarve koosmõju võib halvendada pikemas perspektiivis III sektori jätkusuutlikkust. Kuid majanduskriisi ajal suurenes inimeste aktiivsus ning avalikus elus osalejate arv kasvas. 2) Juriidiline keskkond 1,7: soodustab KÜ tegevust, ei sea ebademokraatlikke piiranguid. Mittetulunduslike ühingute aruanded tekitavad III sektori läbipaistvust ja usaldust. Siiski on III sektor arenenud kiiremini kui seaduslik keskkond: rahastamine pole selge ja seadused kohasti segased. 3) Organisatsioonide liikmeskond 2,3: majanduskriisi ajal tuli liikmeskonda vähendada. Samal ajal aga on vabatahtlike arv kasvanud. 4) Majanduslik võimelisus 2,4: hasartmängumaks kui peamine III sektori rahastamise allikas, kuid see vähenes majanduskriisi ajal ligi 30%
tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs, suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks
2. Töölaud 3. Failihaldus 4. Failide lihtne redigeerimine 5. Prindihaldus AO3 TEKSTITÖÖTLUS 1. Alustamine 2. Põhioperatsioonid 3. Kujundamine (vormindamine) 4. Dokumendi viimistlemine 5. Printimine 6. Muud oskused AO4 TABELITÖÖTLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhioperatsioonid 3. Valemid ja funktsioonid 4. Kujundamine (vormindamine) 5. Diagrammid ja objektid 6. Printimine AO5 ANDMEBAASID 1. Alustamine 2. Andmebaasi loomine 3. Vormi kasutamine 4. Informatsiooni otsimine 5. Aruanded AO6 ESITLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhitegevused 3. Vormindamine 4. Graafika ja diagrammid 5. Printimine ja levitamine 6. Slaidiseansi efektid 7. Slaidiseansi vaatamine AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON 1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused KUTSE-EETIKA JA INSENERI EETIKA KOODEKS 1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe.
oskamatus arvuti ressursse ära kasutada - mis kõik tähendavad raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus. 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. 23. Millega tegeleb IKT juht? · Tippjuhtkonna kaasamine! IT juht peaks osalema otse tippjuhtkonnas (Chief Information Officer) , või alluma haldus- või infoosakonnale (Chief Knowledge Officer); · Iganädalased (kuised) aruanded juhtkonnale ; · IT arengukava, kasutajareeglid, regulatsioonid, IT personali töökirjeldused ja juhtimine, (RISO Soovitused (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/soovitused); · Turvakontseptsiooni, talitluspidevuse, taasteplaanide jms koostamine; · Projektid/pakkumised, hanked, standardid, garantii jms; 24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? Tegeleb ettevõttele vajalike spetsiifiliste infosüsteemide projekteerimise ning
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................
andmine. Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele? Registreerida tuleb: õigusaktid protokollid aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad dokumendid õigusaktide eelnõud kirjad avaldused, märgukirjad, taotlused teabenõuded suulised teabenõuded (kui ei täideta kohe) aruanded, seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks muud õigusaktides ettenähtud dokumendid arved 6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele? suulised pöördumised Reklaam Kirjad märgiga „isiklik“ perioodika rämmpost 7. Loetlege dokumendi elukäigu kestel dokumendiga tehtavad dokumendihalduse tegevused (Rahvusarhiivi juhise järgi) Loomine Saamine
Loodud Amsterdami leppega 1998- EL institutsiooniks sai Lissaboni leppega Asukoht: Frankfurt Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega Seotus poliitikaga: Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama Euroopa Kontrollikoda Euroopa Liidu audiitorid Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt- Ei ole kinnitanud kunagi!!! Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid- Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes- Tööd tõlkidele! Lissaboni muutused Rohkem selgust nõukogu töös Konsensus -> kvalifitseeritud häälteenamus: Võimaldab kiiremaid otsuseid, Võimaldab otsuseid Uued institutsioonid ja ametid: Euroopa Keskpank ja Euroopa Ülemkogu, Nõukogu President, Komisjoni esimene asepresident välissuhete teemal Catherine Ashton, Riigiparlamentidel roll Muudatused ei kehti eriti hästi COREPER
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on ol...
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt ...
majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Jätkuvuse printsiip- raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades.
ettevalmistus. Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded, artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise, edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab olema selgitus, mille alusel see on koostatud (viide, eeskuju jne), kes selle koostamisel osalesid, 6 milline oli töö autori panus sisuliselt ja ajaliselt. Need selgitused moodustavad osa eneseanalüüsist.
Majandustulemuste esitamise ja analüüsi aluseks on ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem Koostatavas aruandluses peab olema võimalik integreerida tulemusi. Aruandlus peab võimaldama tulemusi esitada erinevate perioodide lõikes või võrrelduna planeerituga. Aruandlussüsteem peab tagama info majandusanalüüsi teostamiseks. Aruandluse koostamise ja esitamise korra 2 taset: Allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile esitatavad aruanded. Finantsjuhi poolt ettevalmistatud koondaruanded juhatusele ja nõukogule. Hästitoimiv aruandlussüsteem peab võimaldama: Integreerida tulemusi. Liigendada aruandlussüsteemi perioodide lõikes Luua ühtset planeerimis ja aruandlussüsteemi Näha dünaamikat ja tuua välja peamised hälbed võrdlusbaasidega Ettevõttes aruandluse analüüsimisel eristatavad võtted: Allüksuste majandustulemuste dünaamika analüüs Plaanihälvete analüüs
Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: · KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne: · TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK Rahakäibe aruanne: · RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Soetusmaksumuse printsiip Monetaarsuse printsiip Tekkepõhine arvestusprintsiip
SISEKONTROLL JA -AUDIT Viktor Arhipov · Audiitortegevuse seadus SISSEJUHATUS Sisekontroll muutus vajalikuks kui ettevõtted hakkasid globaliseeruma (laienema) ja kadus geograafiliselt eraldunud struktuuriüksuste kontroll. Need üksused aga hakkavad tegema oma siseseid eesmärke, strateegiaid jne. Selle tõttu on vaja kontrollisüsteemi. Selleks palgatakse sellised töötajad, kes kontrollivad keskastme juhte, et kõik aruanded oleksid ikka õiged (et ei ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus
(taustmuutujad). ELEKTROONILINE TEABEOTSING Kõige kergem on infot otsida elektrooniliselt, internetist, mille puhul ei pea kodust lahkumagi. Teabeotsing keskendub primaarsetele, sekundaarsetele ja tertsiaarsetele infoallikatele. Primaarallikais antakse täielik või esmakordne seletus uurimuse või selle läbiviimise kohta. Primaarallikad on nii trükitud kui elektroonilises vormis avaldatud monograafiad, aruanded, uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud
maksmine eelnevatel perioodidel. Autor püüab töö lõpuks jõuda valikuni, milline neist kolmest oleks kõige kindlam investeering kasutades finantsanalüüsi meetodeid: bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi ja finantssuhtarvude analüüsi näitamaks valitud ettevõtete likviidsust ja maksejõulisust ning rentaablust ja jätkusuutlikku kasvu. Analüüsi aluseks on valitud aastate 2013-2015 majandusaasta aruanded ja võrdlusmeetodid on valitud, et muuta erinevate tegevusalade ettevõtete finantsandmed võrreldavalt analüüsitavateks. Töö lõpus annab autor omapoolse hinnangu. 6 7 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED 1.1 Tallinna Vesi AS Ettevõtte nimi on AS Tallinna Vesi ning ettevõtte eelkäija asutati 1967. aastal Tallinna Veevarustuse ja kanalisatsiooni Valitsusena. Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis
finantsaruannete konsolideerimiseks ning selle tulemusena saadud aruannet konsolideeritud finantsaruandeks." (Linnaks 1996:7) Konsolideeritud aruande osad: 12 1) konsolideeritud bilanss; 2) konsolideeritud kasumiaruanne; 3) konsolideeritud rahavoogude aruanne; 4) konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne; 5) konsolideeritud aruande lisad sh emaettevõtte individuaalsed aruanded. Konsolideeritud aruandeid tuleb koostada juhul, kui seda nõuab raamatupidamise seadus. Emaettevõte võib koostada ja avalikustada konsolideeritud aruandeid ka siis, kui seadus seda ei nõua selleks võib olla omanike huvi käsitleda kontserni ühe ühtse majandusüksusena või omanike ja investeerijate huvist saada informatsiooni kontserni kui terviku reaalsetest finantstulemustest ja finantsseisukorrast. Konsolideerimise peamised raamatupidamisprotseduurid on järgmised:
seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: · võtta tööle raamatupidaja; · kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks; · kasutada raamatupidamisfirma teenuseid. Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on: · maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks) · majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. 4.3. Töötajate arvele võtmine Haigekassas Tööandjal on kohustus võtta oma töötajad Haigekassas arvele
Pärnu Mai 27-45 Telefon, faks: 58001668 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; laenatud vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) Antud äriplaanis kirjeldatakse OÜ Klaasimaailm missiooni, visiooni, ettevõtluskeskkonda, turustamist ning samuti esitatakse finantsplaneerimise aruanded ja arvutused. Äriideeks on PVC akende müük. OÜ Klaasimaailm on ettevõte, mille osanike hulka kuulub 4 inimest: üks on tegevjuht, üks on raamatupidaja ja ülejäänud kaks on müügijuhid. Ettevõte vajab äriplaani käivitamiseks laenu. Pangalaen võetakse kuuekuulise maksepuhkusega (esimesed 6 kuud). Annuiteetlaen võetakse 100 000 EEK-i, kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast.
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................
2003/17/EÜ, 2003/30/EÜ ja 2005/33/EÜ nõuete täitmine, mis seisneb Eesti turul müüdavate ja siin tarbitavate vedelkütuste keskkonnaparameetrite kvaliteedist ning tarbitud vedelkütuste kogustest ülevaate saamises ning meetmete rakendamises tagamaks ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eesti turul. Nimetatud direktiivide täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kellel lasub muuhulgas kohustus esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2006. a. aruanded 2005. a. Eestis müüdud ja tarbitud vedelkütuste keskkonnaparameetrite ja koguste osas. Aruandluskohustus kehtib järgnevate vedelkütuste osas: 1) bensiin ja diislikütus (mootorsõidukid); 2) kerged ja rasked kütteõlid (katlamajad); 3) biokütused (mootorsõidukid); 4) nn. merekütused (laevad). 2006. aastal võetavate kütuseproovide analüüsitulemused ja tarbitavate kütuste koguste andmed esitatakse Euroopa Komisjonile 30. juuniks 2007. a. Taotletav summa 6 245 570
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
numbrid. Näide: Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tööpuudust. Ärielu, 7, 38–40. Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupäev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupäev, artikli lehekülg. Näide: Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mõõta. Äripäev, 31. jaanuar, 12. 3.2.3. Aruanded, arhiivimaterjalid Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (koos ettevõtte nimetusega), dokumendi väljaandmise aeg (aasta või kuupäev). Näide: Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a. OÜ Trükikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005). Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada järgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Näide:
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsan...
Asukoht: Frankfurt. Tegeleb eurotsooniga ning rahandusega. Annab aru teistele institutsioonidele. Üldine rahanduspoliitika on oluline. Seotus poliitikaga (Annab aru teistele institutsioonidele, Mõnede (Sarkozy) arvates peaks rahandusest kaugemale vaatama) Euroopa Kontrollkoda: Euroopa Liidu audiitorid. Kinnitavad eelarve täituvuse sendipealt. Ei ole kinnitanud kunagi. Kontrollivad üldist rahakasutust, annavad nõu ja kirjutavad raporteid. Ülesanne on kogu rahandusel silma peal hoida. Paljud aruanded jne esitatakse kõikides ametlikes keeltes (Tööd tõlkidele!) MAJANDUS EUROOPA LIIDUS Mis mõjutab EL majandust? Kaubandus, tööstus ja tootmine, majandusregulatsioonid-sh. maksundus jne. Rahandus, põllumjaandus-kalandus, energia teemad ja poliitika. 5 Euroopa majanduse + maine, võimas osalemine kaubanduses, omavaheline aktiivne kauplemine, osalemine otsustuses, Euro
? Tulu- mida võidame?? Kulu- mida kaotame?? Ajastamine- kui kiiresti saavutame tulemuse?? Vastuvõetavus- kuidas sobib org'i eesmärkide ja kultuuriga?? 5. Aja- ja tegevuskava koostamine ja realiseerimine. Kommunikatsioon (teavitamine, kaasamine) 6. Kas valitud lahendus on viinud probleem lahendamiseni/võimaluse realiseerimiseni? Tagasiside süsteemi väljatöötamine, küsitlused, raportid, aruanded jmt... Coheni prügikastimudel: Eraldab üksteisest probleemid, lahendused, valikud ja osalejad. Miks otsustada grupis? Legitiimsus, kvaliteet (sünergia), uudsus, info hulk, üksikisiku motivatsioon. Tuleb arvestada: grupi normid ja ühtsus, grupimõtlemine, grupiliikmete rollid. Grupi kujunemine: Forming, Storming, Norming, Performing (Tuckman)
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
Toodete järgi (toode A, toode B); Tegevuste järgi (müügitegevus, materjalide sisseost jm). MIS ON KULUDE JUHTIMINE? Kulude juhtimist on defineeritud mitmeti:2 Kulude juhtimine on andmete kogumise, analüüsi ja esitamise meetodite ning juhtimisarvestus e põhimõtete rakendamine, et tagada kulude planeerimiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks vajalik informatsioon; Kulude juhtimine eristab, kogub, liigitab ja koostab aruanded infost, mis on juhtidele vajalikud kulude kindlaks tegemiseks, planeerimiseks, controllinguks ja otsustamiseks; Kulude juhtimine on tegevus, mis keskendub kulude vähendamisele ning pidevale täiustamisele mitte ainult kulude kontrolli all hoidmisele. Kulude juhtimises ei pea lähtuma ainult raamatupidamise põhimõtetest. Kulude juhtimises kasutatakse nii raamatupidamisest saadavat infot kui ka mitteraamatupidamislikku infot;
, kui tuleb esitada eelneva aruandekuu TSD, 20., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu KMD ning 31.12, kui peab hakkama valmistuma majandusaasta aruande koostamiseks. Midagi hirmsat nendes tegevustes ei olnud ja interneti teel Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel deklaratsioonide esitamine lihtsustab raamatupidaja elu, sest kaob vajadus ise Maksu- ja Tolliametisse kohale minna. Kuna Tulutee OÜ kontoris trükitakse majandusaasta aruanded arvuti Exceli tabelis, sai kasutada minu teadmisi sellest programmist. Mind rõõmustas, et Exceli oskusi kiideti ja sain ka ise kõrvalt vaadata, mida see tähtis aruanne endast kujutab. Üleüldse paistis välja, et Excelit kasutatakse ka muudel puhkudel ohtrasti ja arvutuste ning erilaadiliste tabelite pidamiseks on ta parim abivahend. 29 LISAD Lisa 1 Kontoplaani näidis
§ 18. Registreerimisele kuuluvad dokumendid Registreerimisele kuuluvad: 1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; 2) asutuses koostatud protokollid ja aktid; 3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; 6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid. § 19. Ühekordse registreerimise nõue Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita. 6. Kirjeldage detsentraliseeritud asjaajamist.
kajastatakse; 4) kaasaegseks võimaluseks organisatsiooni tegevuste kajastamiseks on kodulehekülg internetis. Avalikkusega suhtlemisel tuleb arvestada, et üritusel on kaks sihtrühma ühelt poolt ajakirjanikud ja teiselt poolt tavainimesed, kes vajavad informatsiooni. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE Projekti eri valdkondade kontrollandmed fikseeritakse erinevates projektiaruannetes. Kirjalikud aruanded pole vaid projektorganisatsiooni huvides. Segeli on projektorganisatsioonil otsene aruandluskohustus ka võtmesidurühmade ees. Tavaliselt on nendeks tellija, rahastajad jm toetajad, kuid sageli ka sihtgrupi esindajad. Kirjelik aruanne on soovitav esitada ka siis kui seda otseslt ei ole nõutud see jätab võtmesidusrühmadele projekti käigust korrektse ja usaldusväärse mulje. Projekti aruanded jagunevad järgmiselt: · Lähtearuanne koostatud algfaasis.
Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme: bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis. Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus, publitsistika, poliitika, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
Erinevused 1. Eesmärk Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele
XIX sajandi esimesel kolmel aastakümnel toimus matemaatikas oluline muutus, võrreldes Newtoni - järgse heroilise perioodiga XVIII sajandil. Pärast laiaulatuslikku avardumist ja avastamisvabadust saabus tõestuselt suurema ranguse nõudmise aeg. Midagi taolist võib märgata ka tänapäeval. Oleks aga ennatlik püüda ennustada, missugune saab matemaatika olema järgmisel sajandil. Umbes 200 aastat tagasi aimas ainult Gauss, millise kuju matemaatika peatselt omandab. Nagu Newtongi oli ta aga liiga tagasihoidlik, et oma mõtteid Lagrange'ile, Laplace'ile ja Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist aren...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
