Lennundusinsener (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Karjääriõppe
Üleminekueksam
Lennundusinsener
Kristjan Kippar 10b
Tallinn 2008
Sisukord:

• Sissejuhatus
  
• Kutsestandard
  
• õppimisvõimalused
  
• Intervjuu
  
• Kokkuvõte
  

Sissejuhatus:

Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest , Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim.
Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinseneri kutsetunnistuse.

Kutsestandard:

EESSÕNA

Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim (vt IKS Lisa-3 - Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutsekvalifikatsiooni taseme ja vajadusel ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Inseneritegevuse valdkond on kutsekvalifikatsiooni süsteemis IV ja V tasemel. I - III tase puudutab oskustöötajaid ja neid käesolevas kutsestandardis ei käsitleta.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsekvalifikatsioonidele.
Kutsestandardi kavandi koostas Inseneride Kutsenõukogu moodustatud töörühm koosseisus:
Einari Bambus, Tallinna Lennujaam AS
Aleksander Dintsenko, Lennuamet
Jaanus Jakimenko, Tartu Lennukolledž
Räni Kruuse, Estonian Air AS
Eda Kõo, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Priit Lõuk, Lennuamet
Ardo Oras , Lennuliiklusteeninduse AS
Priit Part, Lennuamet
Kalju Peterson , Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Üllar Salumäe, Lennuliiklusteeninduse AS
Mati Tarlap, Lennuliiklusteeninduse AS
Jaak Umborg , Tartu Lennukolledž
Ajavahemikus 01.03. 2006.a – 01.mai. 2006.a. viidi läbi lennundusinseneri kutsestandardi kavandi tutvustamine, millesse olid kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet, lennundusettevõtted, Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Lennukolledž.
Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud kutsestandardi tutvustamisel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Inseneride Kutsenõukogu 25. jaanuaril 2006. a otsusega nr 10 kinnitatud inseneri kutsestandardi ja FEANI (Euroopa Rahvuslike Inseneriassotsiatsioonide Föderatsiooni) nõuetega.
Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt.
Käesolev lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsestandard on kinnitatud 16. veebruaril 2007. a Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr 12. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse.

1 KASUTUSALA

Kutsestandardite kasutusala on järgmine:

töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine;

õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine;

eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine;

aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.

2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori1 järgi kuulub lennundusinseneri tegevuse valdkond veonduse , laonduse, side tegevusalasse, kood: I 60 Ametite Klassifikaatoris2 kuulub lennundusinsener pearühma “Tippspetsialistid”, kood: 2145, lennundusinsenerid.

3 KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE

Eesti keeles: Lennundusinsener (Ins) – IV tase;
Diplomeeritud lennundusinsener (Dipl Ins) – V tase;
Volitatud lennundusinsener (Vol Ins) – V tase
Inglise keeles: Aviation Engineer (Eng);
Diploma Aviation Engineer (Dipl Eng);
Chartered Aviation Engineer (Chart Eng)
Vene keeles: Авиационный инженер (Инж);
Дипломированный авиационный инженер (Дипл Инж);
Уполномоченный авиационный инженер (Уполн Инж)

4 KUTSEKIRJELDUS

Lennundusinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, õhusõidukite ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning lennuliikluse korralduse ja -ohutuse inseneritegevuse valdkonnas.
Lennundusinsenerid mõistavad inseneritegevuse seotust sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna alaste ning eetiliste probleemide, ülesannete ja lahendusviisidega ning säilitavad kutsealast kompetentsi pideva erialase täiendusõppe kaudu. Nad on läbinud kutsekvalifikatsiooni omistamiseks nõutava koolituse ja omavad tööalast kogemust.
Lennundusinseneride põhilised tegevusalad on:

Õhusõidukite, nende mootorite ja komponentide hooldus ning remont .

Õhusõidukite hooldustööde juhtimine, planeerimine ja teised erialased inseneri tööd.

Õhusõidukite, nende süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis, juurutamine ning käitamine

Lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis, juurutamine ning käitamine.

Lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide hooldamine, remont ja käitamine.

Õhusõidukite juhtimine, standardsete käitamisprotseduuride väljatöötamine. Õhusõiduki juhtimisega seotud ekspertiiside läbiviimine, ohutus- ja turvaalaste analüüside koostamine.

Reisijate ja kaubaveo korraldamine lennutranspordis.

Lennuliikluse korraldamine (õhuruumi organiseerimine , lennuvoogude korraldamine ja lennuliikluse juhtimine)

Lennuliikluse riskijuhtimine, lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamine ja jälgimine.
Lennundusinseneride eeldatavad isikuomadused on eetiline käitumine, teaduslik-tehniline mõtlemisvõime, loov suhtumine töösse, iseseisvus , kõrgendatud vastutus- ja otsustusvõime, majandusanalüüsivõime, meeskonnatööoskus, inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele.
Kutsekvalifikatsiooni taotlemise eeldused
Võimalikud taotlemisteed on esitatud IKS Lisas -1
Täiendõppe miinimumnõuded on esitatud IKS Lisas-2
Lennundusinsener IV tase
Lennundusinseneri kutsekvalifikatsioon põhineb erialastel teadmistel, eriala teoreetiliste aluste tundmisel ja oskusel neid rakendada.
Lennundusinseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on:

• 4-aastane erialane kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane erialane inseneritöö kogemus ning täienduskoolitus,
  

või

• 3-aastane erialane kõrgharidus ja 3-aastane erialane inseneritöö kogemus ning täienduskoolitus.
  
• lennundustehnilistel töötajatel, kes väljastavad hooldustõendeid peab lisaks eelpool mainitud tingimustele haridusele olema vähemalt 3 aastane erialase töö kogemus õhusõidukite hooldustöödel.
  

Lennundusinseneri kutse on tähtajatu.
Diplomeeritud lennundusinsener V tase
Diplomeeritud lennundusinseneri kutsekvalifikatsioon põhineb erialastel teadmistel, teoreetiliste aluste põhjalikul tundmisel ja oskusel neid rakendada ning lennundusalaseid probleeme loominguliselt lahendada.
Diplomeeritud lennundusinseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on:

• 5-aastane erialane kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane erialane inseneri- või teadustöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ja täienduskoolitus;
  

või

• 4-aastane erialane kõrgharidus, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, täienduskoolitus ning vähemalt 2-aastane erialane inseneritöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist;
  

või

• lennundusinseneri IV taseme kutsekvalifikatsioon, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui lennundusinsener IV kutse omistamise aluseks oli 4-aastane tehnikaalane kõrgharidus või 60 AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui lennundusinsener IV kutse omistamise aluseks oli 3-aastane tehnikaalane kõrgharidus, täiendav 2-aastane erialane inseneritöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ning täienduskoolitus.
  
• lennundustehnilistel töötajatel, kes väljastavad hooldustõendeid peab lisaks eelpool mainitud tingimustele haridusele olema vähemalt 3 aastane erialase töö kogemus õhusõidukite hooldustöödel
  

Diplomeeritud lennundusinseneri kutse on tähtajatu.
Volitatud lennundusinsener V tase
Volitatud lennundusinsener on lennunduse valdkonnas erivolitustega kõrgema tasemega diplomeeritud lennundusinsener, tema kvalifikatsioon põhineb oskusel luua uusi konstruktsioone, seadmeid, süsteeme, lennutrasse ja/või kasutada teaduslikke mudeleid ja meetodeid eriala probleemide lahendamiseks. Ta peab olema võimeline juhtima projekte ja töögruppe.
Volitatud lennundusinseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on:

• diplomeeritud lennundusinseneri V taseme kutsekvalifikatsiooni omamine , vahetult enne kutse taotlemist täiendav 2-aastane iseseisva inseneritöö või teadus- ja arendustegevuse kogemus samal erialal, kus kutsekvalifikatsiooni taotletakse, ning jätkuv kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine. Taotleja on olnud vähemalt kaks aastat Eesti Inseneride Liidu liikmesorganisatsiooni liige.
  

Volitatud inseneri kutsekvalifikatsiooni võivad taotleda diplomeeritud inseneri V kutsetasemele vastavaks loetud (5 aastase diplomeeritud inseneride õppekava läbinud) isikud.
Seejuures peavad taotlejal olema täidetud kõik muud volitatud inseneri kutse taotlemise eeldused ja nõuded.
Volitatud lennundusinsener võib omada volitatud inseneri kutsekvalifikatsiooni mitmel eri- ja ametialal.
Volitatud lennundusinsener võib taotleda euroinseneri (Eur Eng) kutsenimetust.
Volitatud lennundusinseneri kutse kehtib 5 aastat.
Volitatud lennundusinseneri kutse pikendamise eelduseks on vahetult enne kutse pikendamise taotlemist vähemalt 2-aastane erialase inseneritöö või teadus- ja arendustegevuse kogemus eri- ja ametialal, kus kutsekvalifikatsiooni soovitakse pikendada ning jätkuv kutsealane täienduskoolitus.
Lennundusinseneri kutsekvalifikatsioonid eri- ja ametiala järgi ning taotlemise täpsustatud nõuded ja tingimused on kehtestatud „Transpordi ja teede valdkonna inseneride kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korras“ IKOK .
5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt IKS Lisa-4)
5.1 Üldoskused ja –teadmised (vt IKS Lisa-5), lennundusinsener IV- kesktase , V- kõrgtase

Majandustegevuse põhialused

Kutsealaga seonduv seadusandlus

Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse

Juhtimine ja töökorraldus

Suhtlemine ja suhtlemistehnikate valdamine

Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused

Kvaliteedijuhtimise alused

Säästva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arendustöö korraldus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused

Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6)

Keeleoskus (vt IKS Lisa-7)

eesti keel - C1

2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1

Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8)

Põhiteadmised
5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad

kõrgem matemaatika

füüsika

aerodünaamika

insenerigraafika

arvutiõpetus

materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid

rakendusmehhaanika

elektrotehnika

elektroonika alused

lennundusmeteoroloogia

õhusõiduki ehitus

tugevusõpetus

hüdro- ja aerodünaamika

juhtimise alused

mikro - ja makroökonoomika

Eriala valdkonnad

õhusõiduki ehitusmehaanika alused

insenerieetika

navigatsiooni ja lennundusteabeteenindus

lennuohutuse alused

lennundusõigus

lennunduspsühholoogia alused

projektijuhtimine

Kitsamad eri- ja kutsealased valdkonnad

õhusõidukid

side-, seire - ja navigatsioonisüsteemid

lennuväljade ja – jaamade tehnilised süsteemid ja, seadmed

keskkonnakaitse, lennuliikluse- ja ohutustehnika

lennundusettevõtte ohutusjuhtimise süsteem

Lennundusinseneri erioskused ja -teadmised spetsialiseerumisel

Lennuliiklusteenindus

lennuohutus: inimtegur lennujuhtimises, isiku töövõimet ja meeskonnatööd mõjutavad meditsiinilised ja psühholoogilised tegurid

lennutegevus: erinevate lennutegevuste liigid, erinevate operaatorite tegevus ja tegevuskeskkond . Erinevad õhusõidukikategooriad ja tüübid, nendega opereerimine

lennundusseadusandlus

lennunavigatsiooniteeninduse seadmed ja süsteemid: raadioseadmed ja -süsteemid, nende tööpõhimõte ja kasutamine. Side- ,seire- ja navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, nende arengusuunad

lennundusmeteoroloogia

lennuliikluse korraldamine

navigatsioon , lennunduse raadioside , lennundusteabeteenindus

Õhusõidukid ja mootorid

lennuteooria alused

plaaneri konstruktsioon

mõõdikud ja avioonikasüsteemid

plaaneri elektrisüsteemid

turbiin ja kolbmootorid

hooldustööde planeerimine ja korraldamine

Avioonikaseadmed

lennuteooria alused

plaaneri konstruktsioon

mootori näidikusüsteemide ehitus

side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus

mõõdikud ja avioonikasüsteemid

avioonikaseadmete testimisseadmed

automaatjuhtimise seadmete hooldus

plaaneri elektrisüsteemid

hooldustööde planeerimine ja korraldamine

Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed

sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus

analoog - ja digitaalsignaalide töötlemine

raadiosaate -ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk

raadionavigatsioon

primaar- ja sekundaarradarid

maandumisseadmed

andmeedastus ja kommunikatsioon

Lennunduse andmeside- ja infotöötlus

programmeerimine : programmeerimise alused ja põhimõtted

tööjaamade tarkvara

arvutikommunikatsiooni tehnoloogiad

andmebaasid , andmeturve

side (andmeedastus)

diskreetse matemaatika elemendid

arvutiriistvara alused

arvutivõrgud

süsteemihaldus: arvutivõrkude haldamine, ülevaade arvutisüsteemide komponentidest; arvutisüsteemi planeerimine, juurutamine, hooldus

lennundusside võrk: side-, navigatsiooni-, seire- ja lennujuhtimissüsteemid

Õhusõiduki juhtimine

lend ja plaan: õhusõiduki tehnilised võimalused lennu teostamiseks ja lennu planeerimine

navigatsioon, navigatsiooni seadmed ja süsteemid

õhusõidukite käitamisprotseduurid

kolbmootorid ja propellerid, reaktiivmootorid

logistika, transpordi geograafia

tööohutus lennunduses

lennujaama tehnika tundmine

lennutegevuse kvaliteedijuhtimissüteem

Isikuomadused ja -võimed

vastutustunne ;

täpsus;

pingetaluvus ;

suhtlemisoskus;

loogiline mõtlemine ja üldistusvõime;

kiire otsustusvõime;

järjekindlus;

orienteeritus tulemusele;

paindlikkus;

saavutusvajadus .

KEHTIVUSAEG
Kutsestandard kehtib 5 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne kehtivusaja lõppu.
Inseneri täiendõppe arvestus
1. Täiendõppe sisu
Pidev erialane täiendõpe, mille ingliskeelne vaste on “continuous professional development” ja mis tähendab inseneri enda initsiatiivil kavandatud ning läbi viidud teadmiste, kogemuste ja oskuste täiendamist kutse-, eri- ja ametialaga seotud ülesannete paremaks täitmiseks kogu insenerikarjääri jooksul. See hõlmab nii tehnilist kui ka mittetehnilist ainestikku.
Täiendõppes on põhimõtteliselt kaks teed - koolitus ja iseseisev õpe
Täiendõpe koolituse kaudu
- loengute kuulamine
- osalemine seminaridel ja praktilistel õppustel
- osalemine teaduslikel ja praktilise kallakuga konverentsidel
- “konstruktiivne” lugemine, st et loetud materjali kohta sooritatakse eksam või test
- ettekanne konverentsil , seminaril, kursusel
- erialased publikatsioonid
- üliõpilaste koolitamine või inseneride väljaõppe juhendamine
- osalemine uute erialaste ideede ja initsiatiivide väljatöötamise ja juurutamisega seotud komiteede ja töögruppide töös
Täiendõpe iseseisva õppe kaudu
- tööga seotud spetsiifilise probleemi selgitamine ja lahenduse esitamine
- erialase või muu tehnilise kirjanduse lugemine
- audiovisuaalsete programmide kuulamine-vaatamine
3. Kutsekvalifikatsiooni taotlejale esitatavad miinimumnõuded
Erinevate kutsekvalifikatsioonide omistamise eelduseks olevate täiendõppe punktide miinimummaht on toodud käesoleva standardi lisas IKS-2 „Inseneri kutsekvalifikatsioonide taotlemise eeldused“.
Inseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemisel, kui taotleja on läbinud 3aastase bakalaureuseõppe või 3 aastase rakenduskõrgharidusõppe, peab olema läbitud täiendõpe koolituse kaudu Y0 = 60 TP ulatuses.
Diplomeeritud inseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemisel, kui taotlejal on eelnevalt inseneri kutsekvalifikatsioon, tuleb koolituse osas lisaks akadeemilise õppe nõuetele hankida täiendõppe punkte koolituse kaudu Y1 = 30 TP ulatuses.
Eesti volitatud inseneri kutse taotlemisel, kui spetsialist on inseneriharidust või täiendavat haridust andva kõrgkooli lõpetanud rohkem kui 5 aastat tagasi, samuti Eesti volitatud inseneri kutse pikendamisel peab:
1. kandidaadi viimase 5 aasta täiendõppe punktide kogusumma olema vähemalt 120 TP.
2. kandidaadi viimase 5 aasta täiendõppe punktide kogusumma täiendkoolituse kaudu olema vähemalt 80 TP.
3. vähemalt 75% koolitusel saadud punktide mahust ja punktide kogumahust olema omandatud erialal või siduserialal, millel kutset või selle pikendamist taotletakse.
KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID
Kutsestandard - dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele , oskustele, vilumustele, kogemustele , väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon - antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
I tase - töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
II tase - töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
III tase - töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
IV tase - töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
V tase - töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
KUTSEOSKUSNÕUDED
Üldoskused ja -teadmised - tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised - kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised - nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised - soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed - nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.
KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED
Algtase - mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.
Kesktase - mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase - seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine.
ÜLDOSKUSED JA -TEADMISED (lahtikirjutatult)
Majandustegevuse põhialused

majanduse põhimõisted ja toimemehhanismid

organisatsiooni struktuur ja juhtimine, organisatsiooni psühholoogia

majandusvaldkondade vahelised seosed

finantssüsteemi põhialused

majandusmatemaatika kasutusvõimalused

ettevõtluse põhialused

turunduse, maksunduse ja tollinduse põhialused

intellektuaalse- ja tööstusomandi kaitse, patendindus

tootearendus ja innovatsioon

tasuvusarvutuste põhimeetodid.
Kutsealaga seonduv seadusandlus

kutsealaga seonduvad õigusaktid

lepinguõiguse põhiseisukohad

tööõiguse põhiseisukohad.
Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse

töötervishoid ja –hügieen

elektriohutus ja tuleohutus

jäätmekäitlus

esmaabi.
Juhtimine ja töökorraldus

üldorganiseerimine ja töö korraldamine

töötajate tegevuse ja ressursside planeerimine ja organiseerimine

töötulemuste ja töötajate hindamine, stimuleerimine ja motiveerimine

projektijuhtimine ja meeskonnatööoskus.
Suhtlemistehnika valdamine

suhtlemisteooria põhimõisted

suhtlemistehnikad – erinevate suhtlemistehnikate valdamine, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, sh efektiivne kuulamine ja kehakeel

probleemide lahendamise ja konfliktideta toimetuleku oskused

kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju

läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused

insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine.
Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused

Eesti keskkonnastrateegia, -juhtimissüsteem ja keskkonnaprogrammid ning
rakenduskorraldus transpordi majandussektori (veondusliikide) arengutöödes

keskkonnastandardid – keskkonnakorralduse ning kvaliteedi- ja jäätmestandardid
Kvaliteedijuhtimise alused

organisatsiooni, ettevõtte kvalifikatsioonisüsteem

kvaliteedikorralduse (töökindluse) standardite väljatöötamine ja rakendamine.
Säästva transpordi ja jätkusuutlik arendustöö korraldus
1) teadus- ja rakendusuuringute ning arendustöö metoodikad ja korraldus
2) erialane konsultatsioon , nõustamine ja inseneride koolituse, täiendõppe ning
spetsialistide kutsearenduse korraldus.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused

transpordiorganisatsiooni, ettevõtte side-, infosüsteem, vahendid ja andmebaasid

arvutustehnika kasutamine, andmeside- ja arvutisüsteemid.
ARVUTI KASUTAMISE OSKUS
Arvutikasutaja oskustunnistus - AO (ECDL/ICDL - The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)
7 moodulit:
AO1 - Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
AO2 - Arvuti kasutamine ja failihaldus
AO3 - Tekstitöötlus
AO4 - Tabelitöötlus
AO5 - Andmebaasid
AO6 - Esitlus
AO7 - Informatsioon ja kommunikatsioon
AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND
1. Põhimõisted
2. Riistvara
3. Mälu
4. Tarkvara
5. Arvutivõrgud
6. Arvutid igapäevaelus
7. Infotehnoloogia ja ühiskond
8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
9. Infotehnoloogia ja Eesti
AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1. Elementaaroskused
2. Töölaud
3. Failihaldus
4. Failide lihtne redigeerimine
5. Prindihaldus
AO3 TEKSTITÖÖTLUS
1. Alustamine
2. Põhioperatsioonid
3. Kujundamine (vormindamine)
4. Dokumendi viimistlemine
5. Printimine
6. Muud oskused
AO4 TABELITÖÖTLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhioperatsioonid
3. Valemid ja funktsioonid
4. Kujundamine (vormindamine)
5. Diagrammid ja objektid
6. Printimine
AO5 ANDMEBAASID
1. Alustamine
2. Andmebaasi loomine
3. Vormi kasutamine
4. Informatsiooni otsimine
5. Aruanded
AO6 ESITLUS
1. Elementaaroskused
2. Põhitegevused
3. Vormindamine
4. Graafika ja diagrammid
5. Printimine ja levitamine
6. Slaidiseansi efektid
7. Slaidiseansi vaatamine
AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON
1. Veebi kasutamise elementaaroskused
2. Veebis navigeerimine
3. Otsing veebis
4. Järjehoidjad (bookmarks)
5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused
KUTSE- EETIKA JA INSENERI EETIKA KOODEKS
1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees.
2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele.
Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest.
I Isiklik eetika
1. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi.
2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse.
3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud.
4. Ta peab olema pühendunud inseneritööle ja võtma osa oma erialale vastavatest EIL liikmesorganisatsioonide ja teiste inseneriühingute tööst, eriti nendest üritustest, mis propageerivad inseneri elukutset ja aitavad kaasa jätkuvale kutsealasele täiendõppele.
5. Ta kasutab ainult tiitleid ja nimetusi, milledele tal on õigus.
II Tööalane eetika
1. Insener võib tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. Kui tööülesanne nõuab tema kompetentsist välja jäävaid oskusi ja teadmisi, peab ta kasutama vastava ala eksperdi abi.
2. Ta on kohustatud tagama endale võetud tööülesannete täitmise.
3. Ta peab välja selgitama temalt oodatavate teenuste ja tööde täpse kirjelduse.
4. Ta peab tegema kõik inimlikult võimaliku tööülesannete täitmist segavate tegurite kõrvaldamiseks, kindlustades samal ajal tööga seotud isikute, vara ja keskkonna ohutuse.
5. Ta peab võtma töö eest tasu ranges vastavuses tema poolt osutatud teenuste hulgale ja kvaliteedile ning teenustega seotud vastutusele. Ta ei võta vastu mingeid ebaseaduslikke makse.
6. Ta peab ka oma kolleegide ja abiliste töötasu hoidma vastavuses nende poolt osutatud teenustele ja neile langenud vastutusele.
7. Ta püüab kasutada kaasaegset töömetoodikat ja töövahendeid, soodustades sel teel heatasemelist tööd ning tagades kolleegidele ja alluvatele meeldiva töökeskkonna.
III Inseneri ühiskondlik vastutus
1. Insener austab oma kaastöötajaid, nende isiklikke õigusi ning arvestab oma töös nende nõudmisi ja püüdlusi tingimusel, et need on kooskõlas seaduse ja tööeetikaga
2. Ta jälgib looduse, keskkonna ja inimeste ohutust ning tervist ja töötab inimkonna kasu ja jõukuse ning keskkonda säästva arengu nimel;
3. Ta annab oma eriala saavutuste, võimaluste ja plaanide kohta avalikkusele ühemõttelist informatsiooni, mis võimaldab avalikkusel õigesti hinnata teaduse ja tehnikaga seotud otsuste mõju ühiskonnale
4. Ta suhtub austusega oma töökohamaa traditsioonidesse
Õppimisvõimalused:
Õppida saab Eestis lennundusinseneriks Tartu lennukolledźis. See on riiklik rakenduskõrgkool, mis asutati 13.04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledži õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd läbi viia kesk- ja kõrgemas astmes. Vastavalt vajadusele teostatakse tegevspetsialistide täiend- ja ümberõpet.
1 Statistical classification of economics activities in the European Community ( NACE ) eestistatud versioon
2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon