Turu-uuringud (0)

Q: Millal te viimati ostsite kapi oma koju?

Vastus leiad õppematerjalist: Turu-uuringud

Q: Kus te oma ostu sooritasite?

Vastus leiad õppematerjalist: Turu-uuringud

Majandus - Ettevõtlus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal te viimati ostsite kapi oma koju?
Kus te oma ostu sooritasite?

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool

Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus
Turu-uuringud
Baaskonspekt
Õppejõud: MA Eva Vahtramäe
Mõdriku 2008

TURU-UURING

Turu-uuringu olemus

Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega ( Pride ). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani).
Nagu eelnevalt juba mainitud on oluline, et firmas oleks võimalik kasutada tõepärast informatsiooni otsuste langetamisel igas tänapäevases firmas peaks olema loodud informatsiooni vajaduse kiireks vajaduseks turunduseinfosüsteem (TIS). Turunduse infosüsteemist saaksid juhid abi otsuste langetamisel. TIS (turunduse infosüsteem) tegeleb informatsiooni igapäevase kogumise, struktureerimise ja talletamisega (Pride). Informatsiooni ja andmeid saab koguda nii firmast endast kui ka firma väliskeskkonnast. Informatsiooni läheb eelkõige vaja turunduse planeerimisel kui on vaja leida vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. Siin tulebki välja turu-uuringu tähtis roll firmas – tarbijate eelistuste teada saamine, tarbijate reaktsioonid firma turunduse strateegiatele. Tähtis ja samas ka kõige keerulisem on leida just need küsimused, mille abil me saaksime leida vastuseid meid huvitavatele küsimustele. Küsimused tuleb koostada nii, et nad oleksid üheselt arusaadavad ja et firmal oleks saadud vastusest abi tegelikule küsimusele vastuse otsimisele (Dillon).
Tuntakse mitmeid erinevaid turu—uuringute liike. Üldiselt saab uuringud jagada kolmeks: uurimuslik , kirjeldav ja põhjuslik uuring (Oliver).

Uurimuslik uuring on seotud probleemi defineerimisega. See ei ole standardiseeritud protseduur. Uurimuslik uuring võib seisneda näiteks sisemise info töötlemises või avalike publikatsioonidega tutvumises. Sellise tegevuse eesmärk on mõista probleemi sisu uurides turu-käitureid.

Kirjeldav uuring tegeleb prooviga kirjeldada turu-käitureid. See uuring eeldab põhjaliku andmebaasi olemasolu, mis sisaldaks turu suurust, toote osa turul, tarbija profiili, samuti reklaamiagentuuride nimekirja, müügitoetust ja eelnevaid uuringuid . Kirjeldavad uuringud on rohkem struktureeritud ja ettevalmistatud kui teised uuringud. Kirjeldav uuring toetub paljuski teisesele infole ja küsitlusele. Kirjeldava uuringuga leitakse vastused küsimustele, kes, mis, millal, kus ja kuidas. Uurijad mõõdavad suurust, kogust, sagedust ja erinevuste ulatust.

Põhjuslik uuring püüab seletada seoseid erinevate mõjurite vahel. Põhjusliku uuringu käigus uuritakse, kas turu olukorra muutuse kutsus esile meie poolt muudetud mõjur või ei avaldanud mõjuri muutmine turule mingit mõju. See uuring on paindlik ja dünaamiline . Erinevaid mõjureid varieerides püütakse leida seaduspärasusi turul.
Erinevate probleemide lahendamiseks on võimalik kasutada erinevaid uuringuid ei ole olemas sellist uuringut , mis aitaks igas olukorras. Seega on oluline endale selgeks teha, mida me teada soovime saada ja leida sellele vastavalt sobivaim uuringu meetod.

1.2. Turu-uuringu protsess

Turu.uuring aitab leida vastust küsimustele, mida on vajalik teada turundusotsuste langetamisel. Turu-uuringute planeerimisel ja läbiviimisel on olulised ka turu uurijate enda kogemused ja arvamused. Isiklikku kogemust läheb vaja, et saada teada milline on informatsiooni vajalikkus ning millised on selle hankimised ja võimalused ja allikad. Kogemuste põhjal leitakse ka tõenäoline tulemus. Samas peab tegelik turu-uuring põhinema ikkagi teaduslikul meetodil, süstemaatilisel andmete kogumisel, korrastamisel ja objektiivsel analüüsimisel.
Uuuring on turunduse instrument, mille võimalustest ja piirangutest peavad aru saama kõik huvitatud pooled. Seega tuleb enne uuringu läbiviimist endale selgeks teha, kas turu-uuring on meile tõesti vajalik ja kasulik. Turu-uuringu sissejuhatuseks on vajalik mõista kolme lähtepunkti (Oliver): 1. Vajadus defineerida probleem õigesti;
2.Tõlkida probleem küsimustikuks, mis võimaldaks koguda andmeid;
3. Hinnata uuringut tervikuna ja arvestama selle mõju.
Kui on selge, et uuring on meile vajalik, siis järgmise etapina peame defineerima probleemi. Probleemist lähtuvalt tuleb koostada küsimustik selliselt, mille abil oleks võimalik vajalik infot koguda. Kui probleem on defineeritud valesti või pole üldse defineeritud, siis võib juhtuda et uuringul pole mingit väärtust otsuste langetamisel. Probleemi defineerimine hõlmab endas turunduse probleemi selgitamiseks informatsiooni allikate valikut ja vajamineva informatsiooni täpsustamiseks.
Pärast probleemi defineerimist võib asuda tegeliku turu-uuringu kavandamiseni. Turu-uuringu kavandamisel on oluline jälgida, et uuring viidaks läbi korraliku ettevalmistusega.
Selleks tuleb läbida mitmeid erinevaid etappe. Sirkli järgi on turu-uuringu kavandamise etapid jaotatud järgmiselt ( Sirkel ):

Probleemi defineerimine ja eesmärkide püstitus

Situatsiooni analüüs, hüpoteesi püstitus, infovajaduste määramine

Teabeallikate määramine
On teiseseid andmeid piisavalt
EI JAH
4. Esmaste andmete kogumismeetodi valik Teiseste andmete kogumine
5. Valimi määramine

Andmete kogumine

Andmetöötlus ja analüüs

Tulemuste tõlgendamine ja presentatsioon
Joonis 1.1. Turundusuuringu protsessi etapid
Toodud etappide järjekord ei ole nende täitmisel kohustuslik. Tavaliselt toimuvad erinevad etapid samaaegselt. Loomulikult võivad mõned etapid ka vahelt ära jääda, aga see eeldab kogemust samalaadsete probleemide lahendamisel. Kogemuste rikkus uuringute kavandamisel aitab suuresti kaasa etappide kiiremale läbiviimisele.

Andmete kogumise allikad

Turu-uuringute käigus kogutakse andmeid meid huvitava probleemi lahendamiseks. Tuntakse ja kasutatakse mitmeid erinevaid andmete kogumise viise. Andmete päritolu järgi saab jagada nad firma sisesteks ja firma välisteks andmeteks . Alljärgnevas tabelis 1 on toodud firma sisemised ja välised informatsiooni allikad (Oliver).
Tabel 1. Firma sisemine ja välimine informatsioon
Sisemine informatsioon
Väline informatsioon

Müügiaruanded

Laoseisud

Hinnad ja kogused

Müügitoetus

Reklaamikulud

Müüjate raportid

Eelnevad turu-uuringud
Esmane:

Uuringud

Tarbija paneelid

Eksperimendid

Konkurentsi positsioon
Teisesed :

Riigi statistika

Tehingute andmed

Rahvusvaheline statistika

Turu-uuringute firmade poolt avaldatud uuringud

Hulgimüüjate laoseis
Sisesed andmed on firmale peaaegu kohe kättesaadavad. Väliste andmete kogumiseks peab aga tavaliselt rohkem aega ja raha kulutama. Samas ei tähenda see seda, et sisene info on vähem tähtsam kui väline info. Üllatav on see, et isegi suured firmad oma kogemuste rohkusega, ei arvesta sisemise informatsiooni tähtsusega. Tihti piisab turundusotsuste tegemiseks ainult sisemisest informatsioonist. Samuti on sisemise informatsiooni hankimine tunduvalt kiirem ja lihtsam kui välise informatsiooni hankimine. Seda muidugi juhul, kui firmas on loodud turunduse infosüsteem. Samas on hea kui firmal on kasutada ka erinevatest allikatest saadud välist informatsiooni (Pride).
Firma välise informatsiooni allikad jagunevad teisesteks ja esmasteks uuringuteks.
Teisene uuring tegeleb juba olemesolevate andmetega. Teisesed andmed on reeglina meedias avaldatud või spetsiaalsetes statistika raamatutes avaldatud informatsioon. Siia kuuluvad valitsuse statistika, valitsuse teadaanded, kauplemise statistikad, ajakirjanduse poolt läbiviidud uuringud, turu-uuringute firma poolt avaldatud informatsioon. Sageli nimetatakse teiseste andmete kogumist, kas “kirjutuslaua-“ või “raamatukogu uuringuks” (Oliver). Tihti saab probleemile leida lahenduse, kui uuritakse ainult teiseseid andmeid.
Esmaseid andmeid kogutakse spetsiaalselt käesoleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu meetodiga ( Vihalem 2001). Sellest lähtudes saab öelda, et esmaste andmete kogumiseks tuleb aega ja raha rohkem kulutada kui teisesele uuringule. Seega, kui firmas on otsustatud, et vajatakse firma välist informatsiooni tuleb järgnevalt otsustada, kas vajalikku informatsioni saab teisesest uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne esmase uuringu kasuks otsustamist, tuleks hoolikalt läbi uurida teisesed andmed ja kui sealt vajalikku informatsiooni ei leia, siis tuleb korraldada esmane uuring.

MEETODID JA TEHNIKAD

Andmete kogumise meetodid ja tehnikad

Esmase info põhilisteks kogumisviisideks on ( Vihalem):

Meetodi valik sõltub probleemi iseloomust, uuringu eesmärgist, firma ajalistest ja rahalistest võimalustest jm teguritest. Tavaliselt kõiki kolme ühes projektis ei kasutata, kuid mõnikord ühendatakse küsitlus vaatlusega või eksperimendiga (Vihalem 2001). Tänapäeval on kõige laialdasemalt kasutatav andmete kogumise meetod küsitlus. Edaspidi tulebki lähemalt juttu küsitlusmeetodist. Teistest meetoditest järgneb lühiülevaade.
Andmete allikate jaotus toodud joonisel 2.1 järgneval lehel. Nagu jooniselt näha saab andmete allikad jagada nende päritolu järgi kaheks, esmasteks ja teisesteks. Esmased andmed jagunevad omakorda küsitluseks ja vaatluseks. Teisesed andmed jaotatakse firma sisesteks ja firma välisteks andmeteks. Firma sisesteks andmeteks on näiteks raamatupidamise andmed, erinevad müüjate aruanded, ostjatelt saadud tagasiside. Firma väliseid saadakse raamatukogudest, valitsuse statistikatest, kaubandusasutustest ja ülikoolidest.
Andmete allikad
Küsitlus:

Fookus
Posti
Telefoni
Isiklik
paneel

Esmased andmed
Teisesed andmed
Vaatlus:

Mehaaniline
Isiklik

Firma sisene:

Raamatupidamine
Müüjate aruanded
Ostjate tagasiside

Firma väline:

Raamatukogud
Valitsuse statistika
Kaubandusasutused
ülikoolid

Joonis 2.1. Andmete allikad (McCarthy)
Järgnevalt vaadeldakse lühidalt vaatlusmeetodid ja eksperimenti.
Vaatlus Informatsiooni on võimalik saada ka vaatlemisega. Vaatlus võib olla isiklik või mehaaniline. Isilkiku vaatluse korral on vaatlejaks ja huvipakkuvate andmete fikseerijaks inimene. Mehaanilise vaatluse korral teostab vaatlust masin. Näiteks saab masina abil loendada kauplust külastanud klientide arvu või ostu sooritanud inimeste arvu (Stanton). Kui otsustatakse, et vajalikk on kolme kriteeriumi täitmine. Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, siis kindlasti kahaneb vaatlusega saadud informatsiooni usaldusväärsus. Vaatluse kriteeriumid on järgmised (Bovee):
1) info peab olema kättesaadav vaatluse teel;
2) jälgitav toiming peab olema mingil määral etteaimatav;
3) jälgitav toiming peab olema sagedane ja lühiajaline.
Turu-uurijatele meeldib see meetod seetõttu, et selle meetodi abil on võimalik fikseerida tegelikult toimunud tegevusi või nähtusi. Ära jääb uuritava inimese endapoolne subjektiivne arvamus oma käitumisele või tegevusele. Arvestades sellega, et vaatlus peaks olema lühiajaline ja saadav informatsioon kergesti töödeldav , saab väita, et teatud olukordades on vaatlusmeetod kõige otstarbekam, seda just tänu oma kiirusele .
Eksperimendi eesmärgiks on uurida muutujate põhjuslikke seoseid. Valitakse tarbimisrühm ja selgitatakse selle reageeringud mitmesugustele mõjuritele. Eksperimendi raames võib andmete fikseerimiseks kasutada ka vaatlus- ja küsitlusmeetodit. Sellisel juhul on tegemist mitme meetodi sidumise ja samaaegse kasutamisega. Eksperimendi käigus varieeritakse teadlikult ühte või mitut sõltumatut muutujat ning registreeritakse meile huvipakkunud muutuja väärtus. Sõltumatud muutujad on reeglina seotud turunduse meetmetega. Varieeritakse näiteks hinda, müügikohta jne. Sõltuvad muutujad on näiteks käive, kaubatuntus, poolehoid kaubale (Bonne). Neid muutujaid varieerides võib saada huvitavaid tulemusi. Näiteks võib uurida, mis juhtub turul, kui meie tegutseme järgnevalt. Seda meetodit on huvitav ja ahvatlev kasutada, kuid samas tuleb arvesse võtta ka selle meetodi puuduseid. Kui teoreetiliselt peaks turul midagi muutuma vastavalt meie tegutsemisele, siis tegelikult ei pruugi turul midagi juhtuda või juhtub midagi muud. See on seletatav mitmesuguste lisateguritega, mida eksperimendi käigus ei ole võimalik mudelis arvestada.

Küsitlus ja selle tüübid

Küsitlusuuringut saab jagada kaheks, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud. Kvalitatiivne uuring seisneb teadlike inimeste või inimeste grupi küsitlemises. Tavaliselt on fookusgrupi suurus kuni kümme inimest. Arutelud on enamasti vabas vormis ning puudub kindel struktuur. Kvantitatiivne uuring seisneb meile huvi pakkuva segmendi küsitluses, et saada vajalikku informatsiooni. Andmete kogumise viisid on järgmised ( Vihalem):

posti teel

telefonitsi küsitlemine

isiklik küsitlemine

vaatlus
Posti teel küsitlemist on küll tänaseks päevaks jäänud väheseks. Üldistatuna võib öelda, et posti teel küsitlemise puhul on oluline julgustada vastajaid ankeete täitma ja tagasi saatma . Kui indiviidid on suuremal maa-alal laiali ja raha on vähe, siis on otstarbekas valida just seda liiki andmete kogumise meetod. See on odavaim meetod, arvestades vajaduste suurt hulka. Miinuseks on vastajate madal aktiivsus ja andmete võimalik vähene usaldusväärsus. Samas on võimalik erinevate meetoditega suurendada vastajate hulka. Kõige tavalisem on selleks kasutada mitmesuguseid rahaliste preemiate jagamisi vastajate vahel. Abi on ka meeldetuletuskirjade saatmisest. Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused.
Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens)
Plussid
Miinused

vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega)
vastajal on rohkem aega vastuste välja mõtlemiseks
anonüümsus
hõlmab suurt geograafilist piirkonda
küsitleja ei saa mõjutada küsitletavat

info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde küsida, küsimust laiendada)
keeruline saada värskeid andmeid
paindamatus
suur aja kulu
küsimuste hulk piiratud
madal vastajate protsent

Postiküsitluse osa tarbija uuringus on väiksem kui ettevõtte uuringus. Probleem on madal vastajate aktiivsus. Plussiks on see, et saab haarata väga suure geograafilise piirkonna uuringusse. Küsitluse läbiviijad ei pea aega reisimisele raiskama, nad saavad tulemusi töödelda endale sobival ajal ja kohas (Crask).
Võib juhtuda, et vastajate protsent on kõrge, kuid vastajateks ainult kindla vaatega inimesed. Sellisel juhul tuleb uuringusse viga sisse. See on ka põhjus, miks suurtest firmadest kasutab seda uuringut ainult 2% ja selle osakaal väheneb järjest enam (Oliver). Vastajate protsent on suurem, kui küsitletakse korduvalt samu inimesi. Kasulik on kasutada seda uuringut, kui soovitakse tulla turule uue tootega ja tahetakse teada üldist infot toote kohta.
Telefoniküsitlus: kõrge vastajate protsent, sest vastamisel pole vaja eriti pingutada. See meetod on kiire, mille abil saadakse teada kohest reaktsiooni. Samuti on võimalus täpsustsada küsimusi . Eeliseks on ka kiirus, samuti on see odavam kui “paberi-pastaka küsitlus”. Puuduseks on silmside puudumine. Samas on viimasel ajal selle uurimismeetodi osatähtsus pidevalt suurenenud ( Pride). Tabelis 2.2 on ära toodud järgnevalt telefoniküsitluse plussid ja miinused.
Tabel 2.2. Telefoniküsitluse plussid ja miinused. (Vihalem)
Plussid
Miinused

kiireim meetod
vähe kulutusi
paindlik
võimalus salvestada vestlust
kõrgem vastamis protsent kui postiküsitlusel
võimalus oma küsimusi täpsustada

küsimuste arv piiratud
lühike vastamis aeg
ebaausate vastuste oht

Elektrooniline küsitlus (nt maili teel): arvestades interneti ülemaailmset kiiret arengut saab väita, et seda liiki andmete kogumise meetod on leidnud järjest suuremat kasutamist. Interaktiivne andmekogumise viis täieneb pidevalt ja pole välisatud, et see hakkab välja tõrjuma erinevaid traditsioonilisi küsitluse meetodeid Interneti areng on sellele igatahes tugeva tõuke juba andnud . Alljärgnevas tabelis 2.3 on toodud elektroonilise uuringu eelised ja puudused.

Tabel 2.3 Online uuringute eelised võrreldes teiste uurimis-meetoditega

Plussid

Miinused

kiirus
odavus

vastajate anonüümsus
vastused ei pruugi olla ausad
saadud info väärtusetus
vastaja emotsioonide teadmatus

Selle uuringu puhul on oluline just andmete laekumise kiirus. Vastajate arv on suur ja andmeid on piisavalt juba mõne päeva jooksul. Ära jäävad mitmed kulud, mis tavalise uuringu korral vältimatud. Ära jääb näiteks kulu, mis tehakse vastajatele küsimustiku saatmisel (nt posti teel) või nendega suhtlemisel. Kulud on väiksemad 10%-80%, eriti kui tegu on suurte uuringutega. Tõenäoliselt hoitakse kulutusi kokku seda rohkem, mida suurem on uuring.
Kuna vastajad jäävad anonüümseks, siis uurijad ei saa kunagi teada, kas valimisse sattusid/ vastasid just õiged inimesed. Sellepärast eelistatakse seda liiki uuringutes kindla paneeli väljavalimist ja nendele elektronposti saatmist. Kui küsimustik on sobiv, siis toimub kiire vastustele laekumine. Silmside ja kehakeel on kaks olulist asja, mida Online uuringu puhul ei esine (Murphy).
Seda liiki uuring sobib paremini arvamusküsitlusteks ja spetsiaalselt just seda liiki inimeste arvamuste uurimiseks. Põhjalike uuringute jaoks peaks valima siiski mingi sobivama uuringu liigi.
Vahetu intervjuu : see on eelistatuim uurimismeetod tänu oma paindlikkusele. Selle uuringu puhul saab kasutada audiovisuaalseid lisavahendeid – pildid, tooted, diagrammid , reklaamiklipid jne. Selle uuringu läbiviimine võtab kõige rohkem aega ja sellepärast peetakse vahetut intervjuud kõige põhjalikumaks uurimise meetodiks . Vastajad saavad hoolikalt valida ja põhjalikumalt järele mõelda, seega väheneb ka mitte vastajate osakaal. Järgenvalt on tabelis 2.4 toodud vahetu intervjuu eelised ja puudused.

Tabel 2.4

Vahetu intervjuu plussida ja miinused. (Parens)
Plussid
Miinused

Paindlik
Küsitluse temaatika piiramatu
Võimalik küsimuste suur hulk
Võialik taktikat muuta vastavalt inimesele

Kulukas
Küsitleja võib tahtmatult küsitletavat mõjutada
Suure küsimuste hulga puhul kulub palju aega

Järgnevalt vahetu intervjuu erinevaid võimalusi ( Pride):
Poeküsitlus – viiakse läbi kaupluses. Valimisse sattuvad ainult inimesed, kes mingil põhjusel pakuvad meiele huvi. Plussiks on võimalus uurida reaktsiooni tootele, reklaamile jne. Näiteks toote maitsmisel, saab teada proovija reaktsiooni. Plussiks on ka suhteliselt madalad kulud, hea kontroll uuringu üle ja lisaseadmete kasutamise võimalused. Viimane ongi selle uuringu populaarsuse põhjustaja. Lisaks on seda tüüpi uuringu korral vastajad ausamad kui näiteks telefoni küsitluse korral.
Fookusgrupi intervjuu – uuritakse reaktsioone pärast tootetega tutvustamist. Selle uuringu korral ei ole küsimustik rangelt paigas. Selliselt saab põhjalikult vastajat tundma õppida, saab teada tema harjumusi, hoiakuid ja eluviisi. Tavaliselt on küsimused lõputa, st. vastaja saab oma sõnadega vastata nagu heaks ja õigeks arvab.
Kodu-uuringud – Selle uuringu eeliseks on grupimõjust tulenevate moonutuste välistamine. Tavaliselt kestab seda tüüpi uuring 45 kuni 90 minutit. Samas on kodu-uuring piisavalt põhjalik, mille käigus on võimalik selgitada vastajate emotsioone põhjustavaid tegureid.
Järgneval leheküljel tabelis 2.5 on ära toodud erinevate küsimustehnikate võrdlus. Võrreldakse posti, telefoni ja vahetut küsitlustehnikat.
Tabel 2.5 Küsitlustehnikate võrdlus (Pride)
Kriteerium
Vahetu küsitlus
postiküsitlus
Telefoniküsitlus
Paindlikus
Kõige paindlikum. Saab aidata vastamisel, visuaalne külg olemas. Täpseim.
Ei ole. Küsimused peavad olema lühikesed ja kergesti vastatavad.
Paindlik, saab küsida täpsustavaid küsimusi, julgustada vastamisel. Andmeid saab, kuid jälgimise võimalus.
Majanduslikkus
Kalleim. Poes või fookusgruppiga on odavam.
Odavaim, kui vastajaid on piisaval hulgal.
Reisimise kulusid pole, odavam kui isiklik küsitlemine.
Küsitletavatest tulenev moonutus
Keeldujaid vähem, moonutus olemas.
Väike, võimalik saada vastuseid tagasi anonüümselt.
Mõningane moonutus, ja anonüümsus, raskused tõe selgitamisel .
Valimi koostamine
Pole kodus, Poes küsitlemine välistab selle probleemi.
Täieliku nimekirja koostamine raske.
Valim piiratud: neil kellel on telefon; kelle nimi on telefoniraamatus; kinnine toon; ei võta toru ei vasta.
Vahetu intervjuu on kõige paindlikum ja kõige laialdasemalt kasutatav uuringuliik. Populaarsuse põhjus on kõrge vastajate protsent, vaid vähesed inimesed keelduvad vastamast. Uuringu läbiviimise kiirus sõltub suuresti ka väljaõpetatud küsitlejate kogemustest ja professionaalsusest. Eeliseks on ka küsitleja võimalik sekkumine vastamisprotsessi käigus, näiteks kui vastajal on tekkinud raskusi küsimusest arusaamisega (Bovee).
Küsimuste küsimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ja mooduseid. Samamoodi on võimalik kasutada erinevaid mooduseid küsimuste vormistamiseks. Küsimused võivad olla otsesed või kaudsed . Otsesed küsimused on, kui soovitakse teada saada tarbija käitumist või mingit kindlat arvu. Näiteks: millal te viimati ostsite kapi oma koju? Kus te oma ostu sooritasite? Jne. Kaudne on küsimus siis, kui küsitakse inimeselt tema arvamust millegi üldise kohta, et luua omale pilti vastaja arvamusest ja tõekspidamisest. Näiteks: Kas teie arvates on inimesed tänapäeval rohkem või vähem seotud perekonnaga? ( Perens).
Küsimused võivad olla kinnise või lahtise lõpuga. Kinnise lõpuga küsimused on ette antud vastuste variantidega ( jah/ei ). Lahtise lõpuga küsimustele vastatakse oma sõnadega
(Parens ).
Neid nelja kombinatsiooni varieerides koostataksegi küsimustikud. Otsesed küsimused kinnise lõpuga on küll andmete töötlejatele lihtsalt töödeldavad , kuid probleem seisneb just otsestes ja kinnise lõpuga küsimustes enestes. Seepärast on igati soovitav enne testida neid küsimusi, et leida ettekerkivaid probleeme enne tegeliku uuringu läbiviimist.

Järgnevalt on ära toodud küsitlusvormide võrdlused Tabelis 2.6

Tabel 2.6. Küsitlusvormide võrdlus (Perens)

Küsitlusvorm
Tugevad küljed
Nõrgad küljed
Kirjalik küsitlus

Ei vaja spetsiaalset organisatsiooni
Väikesed kulud
Küsitletavat ei mõjutata
Võimalik hõlmata väga suurt piirkonda

Küsitluslehti tagastatakse vähe
Küsimuste arv piiratud
Küsitluse situatsioon teadmata
Läbiviimiseks pikk ajavahemik

Telefoni küsitlus

Kiirelt läbiviidav
Väikesed kulud

Küsitletavate arv piiratud
Küsimuste arv piiratud
Küsitluse temaatika piiratud
Ebaausate vastuste oht

Suuline küsitlus

Temaatika piiratud
Kõik taktikalised võtted võimalikud
Küsitluse situatsioon kontrollitud
Võimalik küsimuste arv suur
Edukus tagatud

Suured kulud
Vajalik spetsiaalne organisatsioon
Küsitleja võib tahtmatult vastuseid mõjutada, vastused puudulikult kirja panna, küsimusi vahele jätta
Mittevastamisvead (valitud vastajat pole võimalik kätte saada või valitu keeldub vastamisest

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 25 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geiro1 Õppematerjali autor

Turu uuringu alused ning näited.

vastaja küsitluse vaatlus turu uuring Turu-uuringud

Sarnased õppematerjalid

pdf

Turundusuuringud

2.2.2 Turundusuuringute liigitus uurimistüübi ja teema järgi. 1. Tarbijauuringud (brändide eelistus, rahulolu tootega, ostukäitumine, ostukavatsused) 4 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 2. Turu-uuringud (turupotentsiaali mõõtmine, turuosa hindamine, turu karakteristikute määramine, olemasolevate toodete nõudluse prognoosimine, turgude arengutrendide analüüs, turgude segmentimine), 3. Tooteuuringud (toote idee leidmine, uue toote testimine, toote tuntuse ja maine uuring, brändi nime genereerimine ja testimine, prooviturundus, konkureerivate toodete uuring, pakendiuuringud), 4. Hinnauuringud (hinna elastsus, alternatiivsete hinnastrateegiate testimine,

Turundus

doc

Turundusuuring.Referaat

MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu.

Turunduse alused

doc

Turunduse eksam

hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid

Turundus

docx

Personaliuuringud

Personaliuuringud Tallinn 2015 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Organisatsiooniuuringud ja nende eesmärgid.........................................................3 1.1 Uuringu protsess............................................................................................... 5 1.2 Uurimismeetodid............................................................................................... 6 1.3 Professionaalse uuringupartneri vajadus...........................................................8 1.4 Uuringu tulemuste rakendamine.......................................................................9 1.5 Enimlevinud vead uuringute läbiviimisel.........................................................10 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11

Personalitöö

docx

KÜSITLUS

KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek

Andme-ja tekstitöötlus

docx

UUIRMISTÖÖALUSED

• Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad

Uurimistöö alused

doc

Uurimustöö alused

Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts

Uurimistöö alused ja metoodika

doc

Turunduseuuringute läbiviimise käik ja tulemuste kasutamine

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3. Eriuurimus 5 1.4. Andmetöötlus ja analüü

Turunduse alused

Rohkem sarnaseid