VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärikoolituse
õppetool
Organisatsiooni arengustrateegia
pagariettevõtte
näitel
Kursusetöö
Juhendaja :
Henn Tarro
Väimela
2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Ettevõtte üldiseloomustus 4
1.1 Missioon 4
1.2 Visioon 4
2. Väliskeskkonna analüüs 5
2.1 Põhitegurid 5
2.2 Dünaamika 6
2.3 Ohud ja võimalused 7
2.4 Alternatiivsed tulevikud 8
3. Sisekeskkonna analüüs 9
3.1 Tugevad ja nõrgad küljed 10
3.2 Valmisolek muutusi algatada 10
3.3 Edaspidise edu tagamine 11
4. Strateegia 12
4.1 Eesmärgid 12
4.2 Vahendid 12
4.3 Tegevused 12
4.4 Vedurid ja pidurid 16
5. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine 17
5.1 Strateegia elluviimise jälgimine 17
5.2 Strateegia auditeerimine , strateegia dünaamiline muutmine 17
Kokkuvõte 18
Kasutatud allikad 19
Kuidas ta suurendab turuosa? Kuidas ta rahuldab tarbijate vajadusi? Kuidas sisenetakse välisturgudele? Kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid? Kuidas kaitstakse saavutatud konkurentsipositsiooni? Kuidas saavutatakse erinevaid finantsilisi ja strateegilisi eesmärke? Strateegia elluviimise osad Lühemate perioodide eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine Eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine Strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid Allüksuste juhid STRATEEGILISE JUHTIMISE AJALUGU
4.2 SIHTTURU (SEGMENDI) STRATEEGIA 4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMISED PLAANI TEOSTUSE ETAPID 7.0 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 7.1 JUHTKOND 7.2 PERSONALIPLAAN 8.0 FINANTSPLAAN 8.1 OLULISED EELDUSED JA FINANTSPROGNOOSIDE ANALÜÜS 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK OÜ Merilin Designs (edaspidi MD) asub Tallinnas, kus ettevõte müüb 2007.a. juulist rõivaid ning aksessuaare. Vaatamata sellele, et ettevõte tegutseb alles 2007.a. juulikuust on seniajani suudetud leida stabiilne kliendibaas ning on sellel perioodil täheldatav oluline tellimuste ja müügikäibe kasv.
Tellimuspartii suuruse piirangud Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud ( hulgipakend, kaubaalus, veoühik) Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused - piiratud tootmisvõimsused või laovarud, finantsriskid … Tellimise meetodid Ainult telefoni teel tellimisega kaasneb vääritimõistmist nii tellimuse sisu kui ka koguste kohta ( Viin , Kiiev, viimine- toomine jne.) Organisatsiooni kultuur Kes vastutab klienditeeninduse eest? Kas vastutavatele töötajatele on antud õigus teha muudatusi ja erandeid klientide teenindamisel? Kontaktisikud Enne koostöö alustamist tuleks selgeks teha, kes on kontaktisikud operatiivtöö tasandil, kes juhivad ja planeerivad klienditeenindust ja kes vastutab klientide teenindamise eest ettevõttes. Klienditeeninduse elemendid Info tellimuse kohta Kliendil peab olema võimalus saada teavet laosaldo, tellimuse
3. koostööle orienteeritud - kollaboratiivne (collaborational) CRM, mis parandab nii ettevõttesiseste üksuste kui ka ettevõtte ja tema partnerite koostööd ja infovahetust. Sisekommunikatsiooni toetav CRM võimaldab ettevõttel olemasoleva tarkvaraga teostada paremat suhtlemist kliendiga. Kollaboratiivne CRM: Info jagamine osakondade vahel Efektiivne kommunikatsioon igas kanalis Web-i väljund kulude vähendamiseks 10. Töötajate ja organisatsiooni roll kliendisuhete juhtimise elluviimisel. Kliendisuhete juhtimine põhineb järgmistel arusaamadel: · firmal on erineva vajadusega kliente, mistõttu ei saa kõiki kliente ühtemoodi käsitleda; · klientide kasumlikkus on erinev, mistõttu ei saa kõiki samal tasemel teenindada; · kasumit ei too tooted ega teenused, vaid kliendid; · ettevõtete kasumlikkuse määrab mitte toodete, vaid klientide kasumlikkus.
müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike vahetussuhete loomisele ning säilitamisele organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Turundus võib tugineda viiele erinevale juhtimisfilosoofiale / kontseptsioonile. Kontseptsioon (ld conceptio) tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et
Äriplaan on strateegiline dokument, milles näidatakse ära ettevõtte olemus, tegevussuunad ja eesmärgid ning see sisaldab finantsprognoose. Äriplaan on planeerimisvahend, mis asetab organisatsiooni juhtimisotsuseid laiemasse konteksti, näidates ära firma tegevussuunad funktsionaalsetes valdkondades (nt tootmises ja teeninduses, tootearenduses, inimressursside juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine
· Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu. · Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega. 14. Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita! · Leidur (disainer, kunstnik vms) nõudlust omava toote/teenuse autor. · Ettevõtja see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada. · Kasvava organisatsiooni juht juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. · Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 15. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. 16. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. · Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine).
x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised:
Kõik kommentaarid