Keskonna nõue transpordile (0)

1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord
Sisukord..........................................................................................................................3 1.1 Seletuskiri .................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid ................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7 1.2 Riiklikud projektid , eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13
Lisad:
Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate projektitaotluste tabel Lisa 2. Esitatud projektitaotluste hindamistabel Lisa 3. Rahastamisettepaneku tabel Lisa 4. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi hindamistöörühma koosoleku protokoll koos lisadega Lisa 5. Kirjade koopiad 1.1 Seletuskiri
2006. a Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi I vooru koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri 02. detsembri 2005. a nr 1665 käskkirjast, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud koostöölepingust nr M-20-1- 2005/99, KIK Keskkonnaprojektide finantseerimise korrast ja 2006. aasta keskkonnaprogrammi koostamise üldnõuded, mis on kinnitatud 18.10.2005 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul
1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid
18.10.2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus kinnitatud 2006. aasta alamprogrammide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid :
VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu. Vähendada keskkonnamüra reostust. Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine Eesmärk: Säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine ( sihtgrupp : ettevõtted, välja arvatud energiaettevõtted); 2) Kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 3) Osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine (sihtgrupp: järele- valvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid, mittetulundusühingud); 4) Välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 5) Meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine (sihtgrupp: meteoroloogiliste vaat- lustega tegelevad riiklikud institutsioonid ja teadusasutused, kõik meteoroloogiaand- mete kasutajad); 6) Suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 7) Kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvali - teediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkon- dadest ülevaate andmine avalikkusele (sihtgrupp: riigiasutused , teadusasutused).
Prioriteet 2: Transpordisaaste vähendamine Eesmärk: Transpordi kui peamise linnade välisõhusaastaja osatähtsuse vähendamine summaarsest välisõhusaastest, sh ühistranspordi osa ja mobiilsuse tõstmine ning elekt- ri- ja raudteetranspordi jm alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ja propageerimine. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sh ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liiklu - se ohjamine (sihtgrupp: kohalikud omavalitsused , ettevõtted); 2) Rakendusuuringud keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele maksude jm soo- dustuste tegemise võimalikkusest ja raskete veoautode ja autorongide teekasutusmak- su kehtestamise otstarbekusest (sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused); 3) Rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis (sihtgrupp: transpordiettevõtted, teadusasutused, kohalikud omavalitsused); 4) Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasu- tamise propageerimine (sihtgrupp: kõik liiklejad). Prioriteet 3: Kiirgusohu vähendamine Eesmärk: Tagada elanikkonna tõhus kaitse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ja elanikkonna õigeaegne teavitamine kiirgusohust. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Radioaktiivsete jäätmete nõuetelevastava käitlemise tagamine (sihtgrupp: radioak- tiivseid jäätmeid tekitavad asutused ja ettevõtted); 2) Elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sh raken- duslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele (sihtgrupp: jä- relevalvega tegelevad riiklikud institutsioonid, üldsus); 3) Radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad riiklikud institutsioonid, üld- sus); 4) Kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine (sihtgrupp: kiirgus- mõõtmisi tegevad teadusasutused, ettevõtted ja riiklikud institutsioonid).
Prioriteet 4: Keskkonnamüra reostuse vähendamine Eesmärk: Meetmete rakendamine, mis tagab mürataseme vastavuse lubatud piirväär- tustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sh parima võimaliku teh- nika rakendamine (sihtgrupp: IPPC käitised); 2) Mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade koostamine, mürataseme vähendamist käsitlevad rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmi- ne avalikkusele (sihtgrupp: ettevõtted, kohalikud omavalitused, järelevalvega tegele- vad riiklikud institutsioonid, üldsus).
ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi üldised eesmärgid: Vähendada energeetika negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile. Tõhustada energiasäästu. Laiendada taastuvate energiaallikate kasutamist.
Prioriteet 1: Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine Eesmärk: Energeetika kui Eesti peamise välisõhusaaste põhjustaja osatähtsuse vähen- damine summaarsest välisõhu saastest, sh kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoone- gaaside heitkoguste vähendamine ja välisõhu saasteainete kauglevi piiramine energee- tika sektoris. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine (sihtgrupp: energiaettevõtted). 2) Elektri ja soojuse koostootmise arendamine (sihtgrupp: energiaettevõtted). 3) Säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahendamine (siht- grupp: energiat tootvad ja kasutavad ettevõtted, väiketarbijad).
1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes
2006. a. I voorus esitati kokku 22 taotlust kogusummas 34 532 180,25 krooni (Lisa 1): 1. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi esitati 3 taotlust kogusummas 6 527 163 krooni. 2. Välisõhukaitse alamprogrammi esitati 19 taotlust kogusummas 28 005 017,25 krooni.
Ülevaade eelarve eelnõu taotlustest: Prioriteedid Taotlusi Summa Välisõhu kvaliteedi parandamine 15 24 053 577,25 Prioriteedid Taotlusi Summa Transpordisaaste vähendamine 1 370 799 Kiirgusohu vähendamine 1 99 964 Keskkonnamüra reostuse vähendamine 1 500 000 Energeetika negatiivse keskkonnamõju 3 6 527 163 vähendamine Mittevastavad taotlused 1 2 980 677,00
1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu poolt kinnitati keskkonnakorralduse programmi 2006. a I vooru eelarveks 25,5 miljonit krooni. Arvestades energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise ja välisõhukaitse alamprogrammide töörühma hindamistulemusi jäi I vooru eelarveks 14 985 342.- (mis sisaldab 2 500 000 krooni 2005. a II vooru projekti ,,Riikliku mootorikütuse kvaliteedi ja koguste seireprogrammi" kasutamata jäänud vahenditest). 17. jaanuaril 2006. a. peetud alamprogrammide töörühma nõupidamisel moodustas töörühm hindamise tulemusel taotluste pingerea , jaotades taotlused:
· Riiklike kohustuste ja prioriteetide hulka kuuluvad keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvad taotlused; · 2006. a. välisõhukaitse alamprogramm; · 2006. a. välisõhukaitse alamprogrammist väljajäänud taotlused. · 2006. a reserv .
Projektide pingerea moodustamisel määras töörühm taotlustele antud punktide piiriks 50, millest rohkem punkte saanud taotlusi rahastatakse esimeses voorus või mis suunatakse ootel projektide nimekirja ning millest vähem saanud taotlused jäävad alamprogrammidest välja. Kuna on ette näha riiklike kohustuste kasvu 2006. aastal (uue välisõhu kvaliteedi direktiiviga eelnõu nõuded eeldavad välisõhu kvaliteedi seiresüsteemi täiustamist ja laiendamist. Seadmete hind (beeta-absorptsiooni määramismeetod) on ca 25 000­30 000 EUR. Kui kasutada gravimeetrilisi meetodeid , siis lisandub seadmete hinnale ca 15 000­20 000 EUR, samuti analüüsikulu ja investeeringud kaalulabori seadmete täiendamiseks, et viia analüüsid vastavusse standardnõuetega. Seega on vajalikud lisainvesteeringud tagasihoidlikult hinnates ca 150 000­200 000 EUR analüüsiseadmetele ja 30 000 EUR kaalulabori sisustamiseks (mõõtmised kõigis neljas piirkonnas: Tallinn, Kohtla-Järve, Põhja-piirkond ja Lõuna-piirkond), lisaks konteinerid ­ minimaalselt 10 000­20 000 EUR mõõtepunkti kohta (sõltub konteineri suurusest ja selle tootjast). Aastane analüüsikulu oleks ca 2 500 EUR ja hoolduskulud ning varuosad orienteerivalt 5 000 EUR. Investeeringuid saab jagada kahe aasta peale ­ 2006 ja 2007.) ja otsustas 17.01.2006. a toimunud alamprogrammi hindamisrühm moodustada programmi vabadest vahenditest 2006. a välisõhu kaitse alamprogrammi reserv mahus 4 764 658.- krooni. Eelarve tabel on antud lisas 3
Alamprogrammide projektide arv ja taotletav rahaliste vahendite maht on: Alamprogramm Rahastamiseks esitatud Summa taotlusi Riiklikud kohustused ja 12 14 177 769 prioriteedid, keskkonnaministeeriumi haldusala Energeetika negatiivse 0 0 keskkonnamõju vähendamise alamprogramm Välisõhu alamprogramm 7 10 846 571 Ei vasta prioriteetidele 3 6 527 163
Alamprogrammide taotluste hindamistulemused on esitatud lisana töörühma 17.01.2006. a nõupidamise protokollile ja taotluste pingerida koos märkuste ja alamprogrammist väljajäänud taotluste loeteluga on esitatud lisas 3.
1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud
2006. aasta esimese vooru välisõhukaitse alamprogrammist on ettepanek finantseerida järgmisi riiklike kohustuste ja prioriteetide hulka kuuluvaid projekte:
1. 2004. a Riigikogus vastu võetud kiirgusseadus sätestab, et kiirgusohutuse arengukava tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kiirgusseaduse vastuvõtmist. Ettevalmistusi selle dokumendi valmimiseks on tehtud, kuid hetkeolukorda kajastav ning reaalseid eesmärke lähitulevikus püstitava kiirgusohutuse arengukava valmimiseks on vaja kaasata lisaks erinevate ministeeriumite esindajatele ka erinevaid kiirgusohutuse valdkonnas töötavaid eksperte: meditsiinilist kuni radioaktiivsete jäätmete käitlejateni, sest arengukavas tuleb vaadelda väga erinevaid valdkondi. Arengukava koostamisel on vajalik eelnevalt teostada uuringud ja analüüsid arengukavas käsitlevatest probleemidest. Uuringute tulemused on sisendiks arengukava koostavale töögrupile. Taotletav summa 99 964.- krooni.
2. Välisõhu kaitse seaduse (RT I 2004, 43, 298) § 34 lõike 4 alusel kasutatakse lõhnaaine esinemise määramiseks välisõhus rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid. Välisõhu kaitse seaduse § 34 lõike 5 põhjal sätestab kasutatava meetodi keskkonnaminister määrusega. Keskkonnaministri määrus ,,Lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu" (RTL, 2004, 133, 2048) jõustus 17.10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Projekti eesmärgiks on tutvustada ja koolitada lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma liikmeid lõhnaaine määramise praktilise kasutamise osas. Koolitus sisaldab järgmiste meetodite tutvustamist: olfaktomeetria, välimõõtmised, elanikkonna paneelid , küsimustikud, modelleerimine . Lisaks testitakse ekspertrühma liikmete haistmise vastavust standardile EVS:EN 13725:2005 (n-butanooliga), et oleks tõestatud ekspertrühma liikme nõuetekohane haistmine . Antud projekt on esimene etapp kavandatavas koostöös VTT-ga. Järgmise projektina oleme ette näinud koolituse Eestis, kus toimuks Eesti ja Soome vaheline kogemuste vahetamine. Taotletav summa 197 000.- krooni.
3. Keskkonnaministri määrus ,,Lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu" (RTL, 2004, 133, 2048) jõustus 17.10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Hetkel kasutab ekspertrühm lõhnaaine esinemise määramiseks hajumissuuna meetodit. 2006. a algusest hakkab kehtima uus lõhnaaine esinemise määramiseks kasutatavate meetodite määrus, mille hulgas on ka lubatud kasutada dünaamilist olfaktomeetrit. Vastava standardi (EVS-EN 13725:2005) on üle võtnud ka Eesti Standardikeskus. Dünaamiline olfaktomeeter on vajalik määramaks lõhnaühikute arvu proovis ning aparaadiga on võimalik määrata ka inimese lõhnatundlikkust. Lisaks on lõhnaühikud olulised sisendandmed lõhnaainete leviku modelleerimisel. Projekti raames ostetakse dünaamiline olfaktomeeter ja kohandatakse proovide analüüsimiseks vajalikud ruumid. Taotletav summa 1 080 000.- krooni.
4. Projekti riiklik vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seireprogrammi täitmise eesmärgiks on Euroopa Liidu direktiivide 93/12/EÜ, 98/70/EÜ, 99/32/EÜ, 2003/17/EÜ, 2003/30/EÜ ja 2005/33/EÜ nõuete täitmine, mis seisneb Eesti turul müüdavate ja siin tarbitavate vedelkütuste keskkonnaparameetrite kvaliteedist ning tarbitud vedelkütuste kogustest ülevaate saamises ning meetmete rakendamises tagamaks ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eesti turul. Nimetatud direktiivide täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium , kellel lasub muuhulgas kohustus esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2006. a. aruanded 2005. a. Eestis müüdud ja tarbitud vedelkütuste keskkonnaparameetrite ja koguste osas. Aruandluskohustus kehtib järgnevate vedelkütuste osas: 1) bensiin ja diislikütus (mootorsõidukid); 2) kerged ja rasked kütteõlid ( katlamajad ); 3) biokütused (mootorsõidukid); 4) nn. merekütused (laevad). 2006. aastal võetavate kütuseproovide analüüsitulemused ja tarbitavate kütuste koguste andmed esitatakse Euroopa Komisjonile 30. juuniks 2007. a. Taotletav summa 6 245 570.- + 2 500 000 (2005. a II vooru vahenditest) = 8745000 krooni.
5. ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni Piiriülese Õhusaaste Kauglevi Konventsiooni alusel tehtava rahvusvahelise materjalide, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestiste korrosiooni programmi töö eesmärgiks on õhusaaste ja kliimafaktorite mõju uurimine tähtsamatele materjalidele. Programm käivitus 1985 aastal ning käesolev programm on arvult neljas, millistest kõigist on Eesti Lahemaa jaam osalenud. Käesolevaks ajaks oleme välja Lahemaa jaama pannud Rootsi IVL instituudist saadud passiivsed proovivõtjad (tahketele osakestele ja lämmastikhappe mõõtmiseks) Lisaks eeltoodule ka prooviplaadid, tsinkplaadid Tsehhist ja Austriast , tsement-kiviplaadid Inglismaalt ja kaasaegne klaas Prantsusmaalt. Osa passiivseid proovivõtjaid vahetame välja kahe kuu tagant, osa jäävad välja aastaks. Analüüs tehakse kõikidele jaamadele IVL instituudis Rootsis. Taotletav summa 70 000.- krooni.
6. Välisõhu kvaliteedi kohustusliku hindamisega Eesti territooriumil kehtestatud tsoonides ja linnastutes alustati 2001 aastal. Iga järgnev hindamine on keskendunud uute tütardirektiivide saasteainetele. Näiteks 2005 aasta tsoneerimise peamiseks eesmärgiks olid raskmetallid (2004/17/EC). Käesolev õhukvaliteedi hindamine tsoonides keskendub siiani katmata saasteainetele: osooni eeldusaineteks olevad lenduvad orgaanilised ühendid (2002/3/EC) ja polüaromaatsed süsivesinikud (2004/107/EC). Projekti eesmärgiks on anda hinnang välisõhu kvaliteedile Eesti territooriumil ja kasutada saadud tulemusi lähteandmetena Phare abiprojekti "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames tarnitud mudelisüsteemi tarbeks. Töö väljundiks oleks Eesti territooriumi katvate saastekaartide koostamine ja kasutamine Euroopa Liidu aruandluskohustuste täitmiseks. Pikemas perspektiivis aitab projekt kaasa välisõhu kvaliteedi parandamisele ja/või olemasoleva kvaliteedi säilitamisele. Projekti sihtgruppideks on suuremate linnade, maakondade ning keskkonnaministeeriumi vastava valdkonna spetsialistid . Projekti tulemuste põhjal koostatud aruanne esitatakse Euroopa Liidu komisjonile. Lisaks on PM2.5 mõõtetulemused aluseks Eestile kehtestatava piirväärtuse määramisel ja vähendamismeetmete ulatuse kinnitamisel. Taotletav summa 854 476.- krooni.
7. Seoses kõrgete välisõhu saastetasemete esinemisega Ida-Virumaal ja eelkõige Kohtla-Järvel on plaanis koostööprojektina Keskkonnainspektsiooni, Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel jätkata süvendatud õhusaaste uuringuid nimetatud piirkonnas. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada välisõhu halva kvaliteedi põhjused, kaardistada saastetasemed ning pakkuda välja meetmeid olukorra parandamiseks. Projekti esimese etapi käigus teostatud mõõtmised näitasid, et väga oluline osa vesiniksulfiidi saastest pärineb heitveepuhastusjaamast. Kuna heitveepuhastusjaama jooksevad kokku erinevatest tööstusettevõtetest pärinevad heitveed, mis põhjustavad vesiniksulfiidi teket heitveepuhastusjaamas või heitveetorustikes endis, siis tuleb paralleelselt välisõhu mõõtmistega teostada heitveepuhastusjaama sissevoolude põhjalikku seiret. Saadud tulemused annavad teavet väävliühendite päritolu kohta ja võimaldavad võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid. Projekti käigus teostatakse neli ühenädalase kestusega passiivsete proovivõtjate kampaaniat, mille käigus määratakse Kohtla-Järve piirkonnas vesiniksulfiidi, formaldehüüdi, fenooli ja vääveldioksiidi kontsentratsiooni välisõhus. Samal ajal teostatakse vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi mõõtmisi liikuva õhulaboriga. Samal ajal võetakse sõltuvalt pidevseire seadmete (Kalevi tn seirejaam ja liikuv õhulabor) mõõtmistulemustest laborianalüüside tarbeks potentsiaalsete saastajate ümbruses proovivõtukottidesse õhuproove. Seejärel analüüsitakse saadud tulemusi ja pakutakse välja lahendusi olukorra parandamiseks. Taotletav summa 1 554 629.- krooni.
8. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud taotluse "Järelevalvesüsteemide arendamine välisõhu kaitseks" teatame, et Eesti Keskkonnauuringute Keskus on juba aastaid koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega arendanud ühtset õhukvaliteedi mõõtelaborit, mis suudaks teostada kõiki riiklike kohustusi proovide võtu ja analüüsi valdkonnas. Laboratoorne analüüs nõuab ühelt poolt kvalifitseeritud kaadrit, pidevat täiendõpet ning sügavaid teadmisi erinevates valdkondades proovivõtu tehnikatest kuni tulemuste interpreteerimiseni ning teiselt poolt pidevaid investeeringuid seadmete hooldusele ja perioodilistele seadmete kalibreerimisele. Vajalik on osa võtta nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest interkalibreerimistest. Tulenedes eespool toodust peame märkima, et Keskkonnainspektsiooni soov soetada keerulist analüütilist aparatuuri ei saa piirduda ainult seadmete soetamisega vaid tuleb luua akrediteeritud kvaliteedisüsteem, mis võimaldab saada kõikidele kvaliteedinõuetele vastavaid tulemusi. Sellega kaasneb vajadus pädevate spetsialiste ja töötava kvaliteedisüsteemi rakendamiseks ning arendamiseks. Iga analüsaator nõuab pidevat hooldust, erinevate sõlmede vahetust ja perioodilist kalibreerimist, millega kaasneb kalibreerimisgaaside ja lahjendusseadmete vajadus. Samuti tuleb osaleda interkalibreerimistes ning teostada palju muid vajalikke toiminguid. Välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ettepanek: projekti mitte rahastada.
9. 2006. a standardimiskavva on esitatud standardid , mis sätestavad suurtest põletusseadmetest (nominaalvõimusega üle 100 MW) saasteainete pidevseire nõuded. Hetkel olemas ISO standardid (kokku 6 tk, CEN-is väljatöötamisel). Tööplaanis on veel kolm värvide, lakkide standardit (standarditele viidatud 30.10.2005. a kehtima hakkavas keskkonnaministri määruses ,,Värvide, lakkide ning sõidukite taasviimistlusmaterjalide lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirnormid , nende normide rakendamise tähtajad ning normidele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid"). Lisaks välisõhu termineid sätestav standard (ISO 4225:1994 - Air quality -- General aspects ­ Vocabulary) ning üks Saksa Inseneride Liidu (VDI) standard, mis käsitleb saasteainete mõõtmisi pindsaasteallikatelt. Standarditele viitamisel kehtib nõue, et viitaja peab tagama standardite kättesaadavuse eesti keeles. Hetkel see tingimus nimetatud standardite osas puudub. Taotletav summa 156 170.- krooni.
10. Projekt ,, Broneering saasteainete piirnormide ja määramismeetodite väljatöötamiseks" peab tagama korrektselt Euroopa Liidu direktiivide nõuete ülevõtmise Eesti seadusandlusesse, mis seisneb välisõhukaitses ning müratõrjes vajalike piirmäärade ja mõõtmismeetodite väljatöötamises ning kinnitamises. Selleks on aga eelnevalt vaja sageli läbi viia täiendavaid analüüse ja uuringuid. Arvestades selliste õigusaktide väljatöötamise kiiret vajadust ja riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite ebapiisavust ja mõningatel juhtudel ettenägemise võimaluse puudumist, taotletaksegi käesolevaga analüüside ja uuringute läbiviimist välisõhukaitse programmist. Riigieelarveliste vahendite nappus on varasemalt sageli tinginud olukorra, kus õigusaktid tehakse valmis nn. otse - Euroopa Liidu direktiividest jms. materjalidest lähtuvalt (kehtestatavate nõuete kohta pole tehtud analüüse ja uuringuid või katselisi reaalseid mõõtmisi). Pärast aga ilmnevad mitmed eksimused, nagu näiteks lihtvead (numbrilised, ühikulised jne.), kehtestatud nõuete ebareaalsus, nõuete rakendamise tähtaegade ebareaalsus (liiga karmid , liiga leebed), nõuete puudulikus jms. Taotletav summa 200 000.- krooni.
11. Projekti ,,EMEP strateegiale vastava mõõtmistaseme tagamine" eesmärgiks on tagada EMEP programmi täitmine Eesti Vabariigi poolt. EMEP programmi eesmärgiks on koguda informatsiooni õhusaaste riikidevahelise kaugkande kohta. EMEP seirestrateegia 2004-2009 kohaselt pööratakse suuremat rõhku välisõhus sisalduvate aerosoolide keemilistele uuringutele. See eeldab õhuproovide täpsemat ja kogumist ja täiustatud hilisemat analüüsi. Metoodikad näevad ette ranged nõuded nii proovivõtule kui ruumidele ja aparatuurile, kus toimub proovide analüüs. Proovivõtuks kasutatavaid filtreid tuleb 48 tundi enne ja peale proovivõttu hoida puhta filtreeritud õhuga ja ülerõhuga ruumis temperatuuril 200C +/-10 ning õhuniiskusel 50% +/-5%. Samadel tingimustel tuleb läbi viia kaalumine . Nii täpse reziimi hoidmine eeldab eriseadmeid, mis ostetakse käesoleva projekti raames. Samas vajab uuendamist taustaseirejaamade piirde- ja signalisatsioonisüsteem. Taotletav summa 769 960.- krooni.
12. SA REC Estonia uuringu ,,Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas" eesmärgiks on kaasa aidata linnakeskkonna parendamisele, saavutamaks inimeste rahulolu kasvu oma elukeskkonnaga. Üldise eesmärgi saavutamiseks on plaanis läbi viia uuring, mille käigus uuritakse inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud keskkonnaprobleemide osas, uuritakse Tallinna elanike informeeritust ja teadlikkust keskkonnaseisundi kohta. Projekti eesmärgiks on seiresüsteemi väljatöötamine Tallinna transpordikasutamise arengutrendide jälgimiseks. Taotletav summa 370 799.- krooni.
13. MTÜ Keskkonnakorraldus projekti ,,Üldplaneeringute keskkonnamõju käsitluse analüüs" eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millisel määral lähtutakse üldplaneeringute koostamisel seaduses toodud nõudest hinnata looduskeskkonnale avalduvat mõju. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele.
14. Kohtla-Järve Tööstusala Arendus SA poolt esitatud projekti "Kohtla-Järve tööstusalade pidevseiresüsteem" eesmärgiks on Kohtla-Järve tööstusaladelt pärineva õhusaaste fikseerimine ning erinevate saasteallikate rolli väljaselgitamine saasteataseme moodustumisel. Projekti käigus on kavas paigaldada Kohtla-Järve tööstusala piiridele 2 pidevseirejaama õhusaaste mõõtmiseks. Välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjon leidis, et tulenevalt välisõhu kaitse seaduse § 91 lg 1 korraldab saasteainete heitkoguste seiret saasteallika valdaja omal kulul. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada.
15. MMN Tehase AS projekti 050701 48A: Aspiratsioonisüsteemi rekonstrueerimine , eesmärgiks on rekonstrueerida ettevõtte aspiratsioonisüsteem, vähendamaks peente osakeste (PM10) kandumist välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada.
16. Tallinna Keskkonnaameti projekti ,,Lasnamäe elupiirkonna välisõhu kvaliteedi seire" eesmärgiks on Lasnamäe elukeskkonna välisõhu kvaliteedi (tolm, saasteained , müra) hindamine sõltuvalt piirkonnas asuvate tootmisettevõtete heitmete ja transpordi võimalikust mõjust. Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni.
Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus Jõgeva gaasijaotusjaamast läbi asulate Siimusti, Saduküla, Lustivere, Paustvere Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele.
17. AS Wermo projekti ,,AS Wermo tootmisprotsessi vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega" eesmärgiks on AS Wermo mööblivabrikusse uue viimistlusliini paigaldus, tänu millele vähenevad LOÜ-de heitkogused välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada.
18. MTÜ Balti Keskkonnafoorum osales sügisel 2005 koos koostööpartneri Baltijas Vides Forums'iga ürituse ,,Air quality in the Baltic States: reduction of odour nuisance from agriculture & industrial sources " korraldamisel 13.-14. oktoobril 2005 Lätis, Jurmalas. Selle ürituse raames anti välja ka lätikeelse publikatsiooni lõhnaainete teemal, mille vastu kohalikul sihtrühmal oli suur huvi. Samas oli üritusel Eesti delegaatide arv piiratud, samuti ei publitseeritud selle projekti käigus inglise- või eestikeelseid kirjalikke materjale. Üritusel osalenud Eesti sihtgrupi esindajate huvi on suur samalaadse projekti korraldamiseks ka Eestis. MTÜ Balti Keskkonnafoorumil on olemas laialdane kogemus nii sarnaste ürituste korraldamisel kui ka publikatsioonide väljaandmisel. Projektil on kaks peamist tulemust. - Sihtrühmale on kättesaadav emakeelne publikatsioon, mis koondab endas põhilist informatsiooni, mis on vajalik lõhnaainete esinemise regulatsiooni mõistmiseks ja ellurakendamiseks. - On toimunud seminar, kus sihtrühm on saanud informatsiooni valdkonna kohta, samuti planeerida koostööd ja mõtteid vahetada. Taotletav summa 268 574.- krooni.
19. Scandinaval Boats OÜ projekti ,,Lamineerimistsehhi ventilatsiooni- ja filtrisüsteemi väljaehitamine" eesmärgiks on minimeerida välisõhku lenduva stüreeni heitkoguseid. Projekti tulemusena väheneb stüreeni sisaldus välisõhus. Taotletav summa 118 200.- krooni.
20. Säästva Eesti Instituudi projekti ,,Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikast Eestis aastatel 2001-2005" eesmärgiks on publitseerida 2005. a Keskkonnaministeeriumi tellitud töö ,,Keskkonnamõju hindamise praktika analüüs" tulemused. Kuna ülevaade on olemas elektroonselt ning see on kõigile vabalt kättesaadav, siis ei ole otstarbekas seda trükkida. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele.
1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes
Alamprogrammide projektid on enamuses seotud Euroopa Liidu nõuete täitmisega, mis käsitlevad välisõhu kvaliteedi seiret ja välisõhu saastajate järelevalvet samuti ka aruandlust EL ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Seetõttu paraneb alamprogrammide täitmisel oluliselt vedelkütuste kvaliteedi juhtimissüsteem ning välisõhu kvaliteedi seiresüsteem (eelkõige lenduvate orgaaniliste ühendite, vääveldioksiidi, tahkete osakeste ja raskmetallide osas) ning täiustub keskkonnajärelevalve, mis esmajärjekorras on suunatud Eesti probleemsete piirkondade ja ettevõtete kontrolli efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmisele.