1. ENERGEETIKA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU
VÄHENDAMISE ALAMPROGRAMM JA VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Sisukord
Sisukord..........................................................................................................................3
1.1 Seletuskiri .................................................................................................................4 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid ................................4 1.1.2. Esitatud taotluste ülevaade prioriteetide lõikes................................................6 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel.....................................................7
1.2 Riiklikud projektid , eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8
1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13
Lisad:
Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate projektitaotluste
tabel
Lisa 2. Esitatud projektitaotluste hindamistabel
Lisa 3. Rahastamisettepaneku tabel
Lisa 4. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja
välisõhukaitse alamprogrammi hindamistöörühma koosoleku protokoll koos
lisadega
Lisa 5. Kirjade koopiad 1.1 Seletuskiri
2006. a Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja
välisõhukaitse alamprogrammi I vooru koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri
02. detsembri 2005. a nr 1665 käskkirjast, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse
(KIK) ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud koostöölepingust nr M-20-1-
2005/99, KIK Keskkonnaprojektide finantseerimise korrast ja 2006. aasta
keskkonnaprogrammi koostamise üldnõuded, mis on kinnitatud 18.10.2005 SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul
1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid
18.10.2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus kinnitatud 2006.
aasta alamprogrammide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid :
VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM
Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu. Vähendada keskkonnamüra reostust. Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisukohast peab k?
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), mil
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
Nimelt tahetakse aastaks 2010 jõuda Euroopas 66% paberi ja papi taaskasutuseni.Teised tootmisharud on mures, kuna arvavad, et jäätmete taaskasutuse kulud võivad halvata nende äri. Arvutitootjad peavad näiteks palkama lisatööjõudu, kes demonteeriks vanu arvuteid. See on aeganõudev töö. Ainuüksi ühe liitiumpatarei arvuti küljest lahtivõtmisel võib olla vajalik lahti keerata üle 30 kruvi (Chabrow, 2005). On selge, et oma toodangu taaskasutamise nõue on sellistele tootjatele ebatõhus ja kallis. Seetõttu arvavad mõned inimesed, et on ebaõige nõuda tootjatelt nende poolt toodetu taaskasutust ilma seda neile kuidagi kompenseerimata. Mõned kiireltareneva elektroonikatööstuse jäätmete ehk nn e-rämpsu kohustusliku taaskasutuse vastased teevad ettepanekuid panna selle valdkonna jäätmete taaskasutuse kohustus tarbijatele. Üheks viisiks oleks "taastusmaksu süsteem". Näiteks kui
1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
EL õiguses keskkonnanormatiivide kehtestamine väga olulisel kohal - põhjuseks vältida konkurentsimoonutusi riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis (e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud). Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Heitenormatiivid Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta. Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak- endatakse sagedamini tootenormatiive. Ettevõtja poolt heitenormatiivi täitmine ei anna alust kvaliteedinormatiivi rikkumiseks! Tehnoloogianormatiivid
Kõik kommentaarid