Viljandi turismisihtkoha analüüs ja turismipuu (0)

TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED
Viljandi turismisihtkohana
Pärnu 2015
Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen

Sissejuhatus

Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis , turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale.
Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded , Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid.
Viljandi üldinfo
Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruutkilomeetrise pindalaga ühtne, rahulik, looduskaunis ja ajalooliselt rikas keskkond. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linna liigendamisel on suur osa looduslikel veekogudel ja neid ümbritsevatel rohealadel. Viljandi lõunapiiriks on Viljandi järv, linna poolitab põhjast lõunasse järve suubuv ja osaliselt tiikideks paisutatud Valuojaoja, linna kirdeosa läbib Kösti oja. Linna territooriumi ajalooline kujunemine on saanud alguse Lossimägedest ja seal asunud muinas-ja ordulinnusest. Tinglikult võib territooriumi jagada järgmisteks linnaosadeks: Kesklinn, Kivistiku, Kantreküla, Uueveski, Paalalinna, Männimäe, Peetrimõisa ja Kantremaa. Viljandi linna pindalast 29% moodustavad rohealad. Elanike arv Viljandis on 18 257 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2015). (Viljandi linna arengukava 2013)

Viljandi maakonna ressursid turismi valdkonnas

Esmalt on huvitav teada Viljandi maakonna paiknemist maailma turismisektoris. Esialgse ülevaate annab sellest välisreiside arv maht maailmas ning Eestis ja Viljandis, mida kirjeldab järgnev tabel.
Tabel. 1 Maailmas ja Euroopa riikidesse tehtud välisreiside koguarv ning Eestis ööbinud välis-ja siseturistide arv 2011. aastal. Allikas: EAS 2012:1
Piirkond
Turistide arv, mln/tuh
Osakaal, %
Maailma välisreiside arv
980 mln
100
Euroopa riikidesse tehtud reiside arv
503 mln
51
Eestis ööbinud välisturistide arv
2.46 mln
0,25
Eestis ööbinud siseturistide arv
0,92 mln
0,09
Viljandimaal ööbinud välisturistide arv
39 tuh
0,04
Viljandimaal ööbinud siseturistide arv
32 tuh
0,03
Tabelist on näha, et kogu maailma välisreiside arv on 980 miljonit. Eestis ööbinud välisturistide arv on 0,25% maailma välisreiside arvust, sealhulgas on 0,004% Viljandimaal ööbinud. Tabelist järeldub, et Euroopasse tehtavaid reise on palju arvestades Euroopa suurust. Eesti kohta nii öelda ei saa. Viljandisse jõuab turiste veel vähem, mille tõttu peab turismivaldkonnaga tegeledes pühendama palju aega ja vaeva, et leida omapära, mis turiste Viljandisse meelitaks.
Turismivaldkonnaga tegeledes on oluline ka teadmine, milliste riikide seas on Eestisse ja Viljandisse reisimine eriti populaarne . Külastajaid liigub Viljandisse väga paljudest erinevatest riikidest. Alljärgnevas tabelis on toodud 2011 aastal Viljandis reisinud turistid kodukoha riigi järgi.
Tabel. 2 Viljandimaal ööbinud turistid elukohariigi alusel 2011. aastal. Allikas: Statistikaamet 2012
Elukohariik
Osakaal, %
Eesti
81,4
Soome
10,0
Rootsi
1,3
Saksamaa
1,2
Läti
1,0
Muud Euroopa riigid
4,6
Muud maailma riigid
0,5
Tabelist joonistub välja väga hästi milline on Viljandi turismitrend. Põhilise osakaalu moodustavad Eesti turistid, mis on tervelt 81,4%. Samuti järeldub, et turismivaldkonna ettevõtjana ei tasu rõhku panna väljaspool Euroopat asuvate riikide teenindamiseks , sest nende osakaal on vaid 0,5% kogu turistidest, kes on Vijandit külastanud 2011 aastal. Ülejäänud osakaalu moodustavad Euroopa riigid.
Arvutused näitavad, et 2012. aastal töötas Viljandi maakonna turismi valdkonna 142 ettevõttes 273 inimest, ettevõtete müügitulu kokku oli 7 mln eurot, teenuste eksport moodustas kokku 0,13 mln eurot ja ärikasum kokku oli 0,17 mln eurot. Valdkonna ettevõtted moodustasid 7% maakonna kõigist ettevõtetest, nende töötajad 3,2% maakonna töötajatest, nad andsid 0,81% maakonna müügitulust, 0,07% ekspordist ja 0,25% ärikasumist ning nende rentaablus oli 2,6 % tasemel. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012)
Viljandi maakondade iseloomustab mitme tõmbekeskuse olemasolu. Neist suurim on Viljandi linn. Vaadates aga tervet Viljandi maakonda , siis võrreldes teiste maakondadega on Viljandimaal suhteliselt halvasti turistide majutused tasakaalustatud. Ehk siis väljaspool Viljandi linna on vähe väljasõidukohti, kus turistid saaksid ööbida,eriti Põhja-Viljandimaal.
Kui vaadata ööbimiste arvu 1000 elaniku kohta, siis Viljandimaa on üks 11 maakonnast, kus antud näitaja on vahemikus 0,2-4,9 inimest. Siiski on edasistes analüüsides vajalik uurida, kuidas on võimalik Viljandimaal ära kasutada lähedal asuvate keskuste nagu Pärnumaaja Tartumaa ning laiemalt Lõuna-Eesti suurt turistide arvu. (Viljandi turismivaldkonnauuring 2012)
Turismitooted, -teenused ja sündmused
Pärimusmuusika festival toob linnale kõige enam tuntust. 2015 aastal osales festivalil üle 23 000 külastaja. Linnale on lisandunud lisandunud rida teisi sündmusi, mis ettevõtjate arvates toovad linna enim turiste. Sealhulgas näiteks: Kuldkala , Bash, Viljandi jõuluhansa, Vanamuusika festival, Notafe, Viljandi Music Walk, Kitarrifestival, Hansapäevad jne. Üldiselt võib öelda, et Viljandi on kultuuripärimuslinn ja paljud üritused ongi seotud just pärimusega.
Linna haldusalas töötab kolm kultuuriasutust (Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Nukuteater , Sakala Keskus). Sakala Keskuse koosseisu kuulub ka Kondase Keskus, kus on võimalik tutvuda erinevate näitustega. Viljandis asub kolm riiklikku kultuuriasutust (Viljandi muuseum , Teater Ugala , Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ). Viljandi muuseumis on võimalik näha Viljandi ajalooga seotud väljapanekut. Kaunist vaadet Viljandi linnale on võimalik oma silmaga imetleda Viljandi veetornist, mis on turistidele avatud. Kultuurielamusi annavad sihtkohas edasi Viljandi Pärimusmuusika ait ja Bonifatiuse Gild. Linnas tegutseb seitse erinevat kogudust. Erinevad muusikaüritused toimuvad äsja renoveeritud Viljandi lauluväljakul. Samuti on Viljandisse lisatud erinevaid ajaloolisi monumente. Kunstilisust annavad linnale juurde betoonist valmistatud 8 maasikat, mis on valminud Paul Kondase maali „Maasikasööjad“ põhjal. Maasikate kõrval on peaaegu iga turist teinud oma reisifoto.
Viljandi on looduskaunis linn. Rohked rohealad, käänulised vanalinna tänavad ja rõõmsailmelised aedlinnakud annavad linnale koduse ja meeldiva ilme. Lossimäed oma kaunis eraldatuses pakuvad avastamisrõõmu nii ajaloohuvilistele kui ka loodusesõpradele. Koos Loodi looduspargi, Võrtsjärve, Viljandi järve ja Soomaa Rahvuspargiga tekib väga atraktiivne looduskeskkond , mis on meeldivaks peatuspaigaks loodusesõbrale ja kultuuripärandist huvitatule. Viljandi järve rannas on ohtralt aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Samuti on võimalik matkata ümber järve kulgeval matkarajal, mängida korv-ja jalgpalli ja tennist. Järve ääres asuv trepimägi on samuti turistidele huvi pakkuv. Talvisel hooajal pakub jääväljak Männimäel ja Viljandi järvel olev uisurada võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013)
Majutusstatisika
Turismisihtkoha uurimisel on oluline teada, et millised võimalused on sihtkohal majutuskohtade näol ja kui palju on nendest ressurssidest kasutatud. Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta.
Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015
2010
2011
2012
2013
2014
Majutuskohad
46
49
60
65
62
Toad
481
498
630
720
682
Voodid
1247
1266
1834
2146
2052
Tubade täitumus, %
22
24
25
20
18
Voodikohtade täitumus %
17
18
17
15
12
Majutatud
31712
39369
41356
44734
40524
Puhkusereisil, %
39
43
40
56
51
Tööreisil, %
33
30
29
28
27
Ööbimised
50149
60655
64271
71241
64375
Eesti elanikud
39177
47778
51261
56635
48791
Tabelist on selgelt näha, et Viljandi turismisektoris tuleb midagi ette võtta. Tubade täitumisprotsent on väga väike ja majutatute arv on kahanenud. Samuti selgub tabelist, et enamus majutatud inimestest on Eesti siseturistid. Järgevas diagrammis näeme, milline on tubade täitumine kuude lõikes.
Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015.
Jooniselt selgub, et madalhooaegadeks on Viljandi maakonnas uue aasta alguses ehk jaanuarist kuni märsini. Kõige paremini läheb majutusettevõtetel juuli kuus, kui tubade täitumus on üle 30 protsendi. Seda võib mõjutada mitmete ürituste toimumine selles kuus (näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg .
Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad , Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv , Mulgimaa , Põhja-Viljandimaa ja Viljandi lähiümbrus) on rikkaliku ajaloo-ja kultuuripärandi ja mitmekülgse looduskeskkonnaga. Viljandi turismipiirkonna tunnuslause „Ürgses rütmis“väljendab kohalike arenguressursside olemuslikku sisu. 2008. aastal omistati Viljandi linnale Eesti parima pärandturismi sihtkoha staatus ja Viljandi linn kuulub Euroopa parimate arenevate pärandturismisihtkohtade võrgustikku. (Viljandi linna arengukava 2013)
Turismiettevõtlus Viljandis
Puhkaeestis.ee portaali on lisatud Viljandi maakonnas 59 majutuskohta, 1 spaa , 104 atraktsiooni, 16 seminariruumi, 49 tegevusvõimalust ja 36 toitlustusettevõtet. Viljandi linnas pakkus majutusteenust 2013. aasta turismihooaja seisuga linnas 16 majutusasutust, sh 4 hotelli, 2 hostelit, 1 puhkemaja , 4 külalistemaja, 4 kodumajutust ja üks külaliskorter , kokku 500 voodikohaga.
Tuntuim toitlustsettevõtte Viljandis on Fellinn kohvik , mis on Viljandi linnale toonud väga palju head mainet ning saanud oma väikese lahtioleku aja jooksul palju erinevaid tunnustusi üle Euroopa. Kohvik pakub peamiselt kaasaegset eesti kööki tutvustavat toitu ning on eriline oma Eesti pärimust edasi andva interjööri, teeninduse ning kultuuriürituste poolest. Tuntuim hotell Viljandis on Grand Hotel Viljandi. Hoone valmis aastal 1938 ja sai endale nimeks siis Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE. (Hotell Eve 2015). Viljandi linnast väjas asub hetkel vaid üks spaa, milleks on Energia Öko-Spa Suure-Jaanis. Vähese külastatavuse tõttu on spaa avatud vaid ette tellimisel.
Turismiettevõtete juures on oluline esmajärgus just sihtgrupi kirjeldamine ja sellest lähtuvalt turundustegevuse kordineerimine. Alljärgneval diagrammil on välja toodud Viljandi maakonnas asuvate majutusasutuste sihtgrupid protsentides 2012 aastal.
Joonis 2.Turismiettevõttete sihtgrupid. Allikas: Viljandimaa turismivaldkonna uuring 2012
Diagrammist võib järeldada, et Viljandi puuduseks on Ettevõtjate teatmatus, millisele sihtgrupile peaksid nad oma ettevõtet suunama. Tervelt 32% vastanutest ei osanud kirjeldada oma sihtgruppi. Selle tõttu võib tekkida neil raskusi turundus- ja arenguplaanide tegemisel. Samuti on väga vähe peredele ja reisigruppidele suunatud tegevust ja ettevõtlust. Peaagu poole moodustavad ettevõtetele mõeldud turismisihtkohad. Arvestades teadmisega, et Viljandis on olulisel kohal pärimsmuusika festival ja muud üritused, kus kõik majutusasutused on broneeritud, siis peredele ja reisigruppidele mõeldud majutusasutuste lisamine annab lisandväärtust Viljandi turismile.
2012 aastal koostatud Viljandimaa turismivaldkonna uuringus küsitleti Viljandis asuvaid majutusettevõtteid ja nende edasisi arengusoove. Küsitluses selgus, et ligikaudu 7% Viljandis asuvatest majutusasutustest soovis oma tegevust lõpetada. Nendest 39% tõi põhjuseks majandusliku ebastabiilsuse. Järgmiseks probleemiks oli tööjõupuudus , mille osakaal oli tervelt 31%. Samuti selgus küsitluses, et väga paljud ettevõtjad sooviksid koostööd teha teiste samas maakonnas asuvate ettevõtetega, et luua koos ühtseid süsteeme. Viljandi linna turismiettevõtted tõid oma kõige peamiseks konkurendieeliseks ettevõtte asukohta . Seda pidas eeliseks tervelt 51% vastanutest. Viimasena küsiti, kui paljud turismiettevõtted panustaksid linna arengus. Selgus, et enamus ettevõtteid on valmis panustama või juba panustavad sellele, et linn areneks. (Viljandi turidmivaldkonna uuring 2012)
Turismi eelised ja puudused Viljandis
Põhiliseks eeliseks Viljandis turismi edendamiseks on rahvarohked üritused, mis meelitavad ligi tuhandeid erinevaid turiste üle Euroopa. Samuti on eeliseks Viljandi linna asumine Viljandi järve lähedal ning Sakala kõrgustikul. Lisada võib veel ka ajaloolise väärtusega lossivaremete olemasolu. Paljude suurlinnadest tulnud turistide jaoks võib eeliseks lugeda ka rahulikku linna-ja maakeskkonda, kus on neil võimalik eemale saada linnamürast. Viljandi suureks eeliseks on veel paljude rabade, metsade ja looduskaunite paikade olemasolu. Rolli mängib ka paljud sihtkoha kultuuri edasikandmise võimalused.
Viljandis on ka mõningaid puudusi turismivaldkonnas. Suureks puuduseks on tegevusvähesus lastele. Mänguväljakuid on loodud palju, kuid puudu jääb omapärastest lastele suunatud turismikohtadest. Samuti on märkimisväärseks saanud teede ning viitade seisukord ja puudus. Paljudes maal asuvatest turismisihtkohtades on puudu tolmuvaba teekate ja üldine seisukord pole kiita. Ka Viljandi linna teede seisukord ei ole muljet avaldav. Lisaks teedeke on puudus välja koolitatud tööjõust turismivaldkonnas. See on probleem nii ettevõtjate kui turistide jaoks. Tööjõupuuduse tõttu ei saa tagada kvaliteetse teeninduse olemasolu. Puuduseks on ka see, et Viljandi asub Eesti mastaabis üsna kaugel pealinnast, mille tõttu paljud turistid, kes saabuvad Tallinnasse, ei jõua antud turismisihtkohta. Lisada võib ka linna paiknemise Eesti keskel, kus pole mereäärset ala. Enamus turiste eelistab mere äärset sihtkohta, et nautida puhkust rannas.
Turismi mõjud
Turismi areng toob Viljandile nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Positiivsete mõjudena saab välja tuua töökohtade loomise. Samas on turismivaldkonna töötajaid saada raske, sest tihti on töö hooajaline ning selle tõttu on keeruline leida pädevat töötajat. Positiivseks mõjuks on ka turisti poolt jäetav raha, mis läheb uuesti ringlusesse Viljandi arendamiseks (näiteks infrastruktuuri loomisele) ja täiendab eelarvet. Muidugi täiendab ja ühendub turism ka teisi majandusharusid. Hea ning läbimõeldud turismisihtkoht annab mainet Viljandile. Turismi mõjul väheneb keele, sotsiaal-kultuurilisi- ja klassi-, rassismist, poliitikast ja religioonist tulenevaid barjääre. Turismi areng toetab toitlustus, Ugala teatri ja teiste kultuuri- ja meelelahutuskohtade mitmekesisust. Turismi mõjul eraldatakse eelarvest erinevate ajalooliste hoonete ja mälestuste restaureerimist. Näiteks on hiljuti parandatud lossimägede seisukorda. Turismi tõttu luuakse ka erinevaid parke ja arendatakse ning hooldatakse infrastruktuuri ja looduslike kohti (RMK puhke -ja matkakohad).
Turismil on ka mõned negatiivsed mõjud. Näiteks võib ülerahvastatus olla linnale ebameeldiv. Pärimusmuusika festivali ajal on linnas palju külalisi ning selle tõttu suureneb prügi maha viskamine ja keskonnareostamine. Vajalikud on ka lisajõud korravalves, et tagada korda ja rahulolu. Turism toob kaasa ka hindade tõusu. Näiteks on pärimusmuusikafestivali ajaks kõik majutusasutused tõstnud majutushindasid, sest nõudlus on suur ja tihti on kõik voodikohad broneeritud juba pool aastat enne festivali toimumist. Hinda lisavad ka selleks ajaks paljud muud teenuse ja kauba pakkujad . Viljandi juures on negatiivse poolena oluline see, et Viljandit kui kultuurpärandilist linna ei hoita enam nii palju pärandina. Vaikselt hakkab see muutuma kommertsiks, mis kaotab algupärase mõtte. Negatiivse poolena on ka märgata, kuidas kultuuripärandeid lõhutakse turistide poolt. Muidugi on ka märgata üldtuntud negatiivsed mõjud Viljandis. Sealhulgas näiteks uute ehitiste kerkimine turismisurvel, liikluse tihenemine ja ummikud ürituste aal, omavoliliste lõkete tegemine, konfliktid turistidega seoses kultuurierinevustega jne.
Viljandi tulevikuvaated turismisihtkohana
Tänast Viljandit iseloomustab enim ühepäevakülastajate linnas viibimine ning kõrghooaeg on suvel. Vajalik on kokku panna Viljandi turismipiirkonna arendamise strateegilisi suunad, põhimõtted ja prioriteedid . Viimase Viljandi linna arengukava järgi, võetakse mitmeid eesmärke turismisihtkoha arendamiseks.
Põhieesmärgiks ja visiooniks on see, et Viljandi oleks kui sisemaakuurort, mis on aastaringselt külastatav pärandturismi sihtkoht Eestis ja üks peamisi turismitõmbekeskusi Lõuna–Eestis. Peamisteks tegevuteks selle eesmärgi poole püüeldes on: Viljandi turismipiirkondade (Põhja-Viljandimaa, Viljandi linn, Soomaa, Heimtali, Lõuna-Viljandimaa/Mulgimaa ja Võrtsjärv) jätkamine ning koostöö tõhustamine Lõuna-Eesti puhkemajandussektori, avaliku sektori ning kultuurikorraldajate ja ettevõtjate vahel; Turundusstrateegia väljatöötamine ning Ühisturunduse ja mainekujunduse tõhus ning koordineeritud korraldamine Viljandi linna eestvedamisel. (Viljandi linna arengukava 2013)
Auorite arvamus ühtib Viljandi arengukavaga– Et Viljandi areneks turismisihtkohana on olulina teede ning viitade korrastamine ja arendamine. Samuti maakonnas asuvate töötajate koolitamine parema ja kvaliteetsema teenuse jaoks. Kuna turistide arv on viimaste aastatega kahanenud on oluline linna sekkumine turismi arendusse, et Viljandi suudaks olla jätkusuutlik. Käesoleval hetkel on väikesed ettevõtted sunnitud uksi järjest kinni panema , samas kui suuremad ettevõtted otsivad toetusvõimalusi ettevõtete arendamiseks. Rohkem rõhku peab pöörama väikeettevõtjatele, et nad saaksid olla samamoodi jätkusuutlikud nagu suuremad ettevõtted. Arenemise poole pealt on oluline kultuuriürituste uuendamine, et mitte jääda samale tasemele . Kui uuendusi sisse ei tooda, võib juhtuda et ürituste külastatavus väheneb. Suur probleem on ka majutuskohtade täitvus talveperioodil. Selleks, et tõsta turistide külastatavust talveperioodil, kavandatakse võimalusel Huntaugul asuva jääväljaku ehitamist aasta ringi kasutatavaks jäähalliks.
Kokkuvõte
Käesolevas aruandes analüüsiti Viljandit kui turismisihtkohta. Viljandi on mitmekülgne ja rahulik turismisihtkoht. Peamine turisti siiameelitaja Viljandis on kultuuripärand. Samas on Viljandis ka palju muid ajaloolisi ja looduslikke väärtusi (näiteks Soomaa ja lossimäed). Asukohana on Viljandil nii negatiivseis kui positiivseid külgi. Sama on ka turismi mõjudega – Osaliselt toob turism maakonnale kaasa negatiivseid tagajärgi, kuid enamuses on siiski positiivne. Peamine on see, et turism aitab palju kaasa linna arengule. Maakonda iseloomustab mitme tõmbekeskuse olemasolu. Linna ja maakonda külstavad turistid on enamus Eestist ja Euroopast. Viimase kahe aastaga on langenud nii turistide arv, kui ka majutuskohtade arv. Kui jätkub sama turismitrend nagu eelnevatel aastatel, siis kahjuks ei ole tulevikuvaated turismisihtkohana head. Ettevõtjad ja avalik sektor peavad tegema koostööd, et seda trendi muuta. Linna arengukavas on toodud juba mitmeid lahendusi turismi arendamiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et Viljandi on turismisihtkohana huvitav ja pakub erinevaid võmalusi, kuid selle arendamiseks on vaja näha palju vaeva.
Allikad

Viljandi linna arengukava 2013. Viljandi linnavalitsus ( https://www.viljandi.ee/documents/36926/488500/Viljandi+linna+arengukava+13-20.pdf/25c363fd-925e-47f3-9ce6-11becb46018b ) 14.11.2015

EAS, Eesti ja maailma turism 2011, 2012, 11p. ( http://static1.visitestonia.com/docs/276771_eesti-turism2011.pdf ) 14.11.2015

Statistikaamet. Majutatud maakonna ja elukoha järgi. ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JAELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2 ) 14.11.2015

Statistikaamet. Välisturistid majutusettevõtetes 2011. ( http://www.stat.ee/ppe-46951 ) 14.11.2015

Viljandi turismivaldkonnauuring 2012. Viljandi linnavalitsus ( http://viljandi.maavalitsus.ee/documents/37192/8821943/Viljandimaa+turismivaldkonna+uuring+2012.pdf/76456e04-858e-4d55-a422-8c90f6e175e8 ) 14.11.2015

Statistikaamet. Majutus 2015. ( http://www.stat.ee/ppe-46923 ) 14.11.2015

Statistikaamet. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014 ( http://www.stat.ee/ppe-49693 ) 14.11.2015

Hotell EVE 2015 ( http://www.ghv.ee/et/hotel/hotell-eve ) 14.11.2015
Lisa 1. Viljandi turismipuu