Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infosüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on metaandmed?
  • Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis?
  • Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele?
  • Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele?
  • Mis on e-teenus?
  • Millised tasemed on e-teenustel?
  • Mis on Eesti teabevärav?
  • Mis on avalik teenus?
  • Millised on probleemid e-teenuste arendamisel?
  • Mis on ID-kaart?
  • Mis on Mobiil-ID?
  • Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust?
  • Mis on ja milleks on vaja dokumendi krüpteerimist?
  • Mis on DVK ja milleks seda vaja on?
  • Mis on ADIT ja milleks seda vaja on?
  • Millised võimalused on dokumendi digitaalseks allkirjastamiseks?
  • Mis on digitempel?
  • Milliseid info avalikustamise põhimõtteid rikuvad avaliku sektori organisatsioonid ?
  • Kes jälgib ja kontrollib Isikuandmete kaitse seaduse ja Avaliku teabe seaduse täitmist?
  • Mis on X-tee ja milleks seda vaja on?
  • Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti kinnistuste ja kinnistuomanike kohta?
  • Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti etevõtete kohta?
  • Mis ja millises formaadis on e-arve?
  • Mis kasu on e-arvete kasutamisest?
  • Millised dokumendid peavad olema avalikus dokumendiregistris nähtavad?
  • Mida tähendab hübriiddokument?
  • Millised dokumendi liigid saavad olla hübriidsed?

  • Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7)
    Arhiiviseadus
    Arhiivieeskiri
    Avaliku teabe seadus
    Digitaalallkirja seadus
    Asjaajamiskorra ühtsed alused
    Isikuandmete kaitse seadus
    Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus
                                       
    2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6)
    Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas
    (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11
    installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse,
    mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks
    kasutamiseks.
    DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu
    asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti
    võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid
    süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest
    standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud
    Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook ).
    Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist
    lihtsustav abivahend . Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,
    luua ühiselt kasutatavaid dokumendi- ning kontaktibaase, projektiplaane jms, samuti
    optimeerida info liikumise viisi organisatsioonis.
    DHS Windream - Võimalused: dokumentide klassifitseerimine, otsingumootor ,
    dokumentide ajalugu ja versioonid, dokumenditüüpide elutsüklite defineerimine , Checkin/
    check -out protseduur , töövoo juhtimine, kasutaja õiguste määramine, Interneti liides ja
    muud.
    DME – ( Document Management Extension on MS Exchange) - Sobib keskmistele ja
    suurtele ettevõtetele; ühildub täielikult Microsofti toodetega (tegemist on
    dokumendihalduse laiendiga Exchange serverile); inglisekeelne; täielik dokumendihalduse
    funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti.
    Domino.Doc - IBM Lotuse dokumendihaldussüsteem, täielik dokumendihalduse
    funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti.
    IBM GoPro - Peale dokumendihalduse sisaldab võimalusi kliendihalduseks; kasutatav ka üle interneti
    Domino.Doc - IBM Lotuse dokumendihaldussüsteem, täielik dokumendihalduse
    funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti.
    IBM GoPro - Peale dokumendihalduse sisaldab võimalusi kliendihalduseks; kasutatav ka
    üle interneti.
    Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja
    võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi
    konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega.
    Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri
    funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus ; grupitöövahend.
    Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris.
    Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine
    dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva
    dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid , avaldused , käskkirjad, jne.) haldamiseks ,
    hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni.
    3. Mis on metaandmed ?
    Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta.
    Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta. Failide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees.
    4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis?
    Registreerimise eesmärgiks süsteemides on tõestada dokumendi loomist või hõlmamist
    Registreerimine – hõlmatud dokumendi või teaviku andmete terviklikkuse kontrollimine ja viida andmine.
    Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida.
    5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele?
    Registreerida tuleb:
    õigusaktid
    protokollid
    aktid
    lepingud
    saabunud ja väljasaadetavad dokumendid
    õigusaktide eelnõud
    kirjad
    avaldused, märgukirjad, taotlused
    teabenõuded
    suulised teabenõuded (kui ei täideta kohe)
    aruanded , seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks
    muud õigusaktides ettenähtud dokumendid
    arved
    6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele?
    suulised pöördumised
    Reklaam
    Kirjad märgiga „isiklik“
    perioodika
    rämmpost
    7. Loetlege dokumendi elukäigu kestel dokumendiga tehtavad dokumendihalduse tegevused (Rahvusarhiivi juhise järgi)
    Loomine
    Saamine
    Registreerimine
    Hoidmine ja kasutamine
    Eraldamine
    Hävitamine
    Üleandmine
    8. Mis on e-teenus?
    E-teenusteks nimetatakse kõikvõimalikke teenuseid ja kasutajale lisaväärtust loovaid toiminguid elektroonses keskkonnas.
    9. Millised tasemed on e-teenustel?
    I.  E-teenuse taseme hindamise skaala  ( Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus p.3 §70)
    E-teenuste hindamiseks kasutatakse e-teenuste keerukuse hindamise skaalat, millel eristatakse järgmisi tasemeid:
    1) informatsioonitase;
    2) ühesuunaline tase;
    3) kahesuunaline tase;
    4) veebivormi tase;
    5) täisautomaatne e-teenuse tase
    II.
    Tase
    Nimetus
    Tähendus
    0
    Puuduv e olematu
    Info teenuse kohta ei ole elektrooniliselt kättesaadav
    1
    Informatsioon
    Info teenuse on elektroonilises kanalis kättesaadav
    2
    Ühesuunaline suhtlus
    Teenuse osutamiseks vajalik blankett või vorm on elektroonilises kanalis kättesaadav
    3
    Kahesuunaline suhtlus
    Teenuse osutaja võtab vastu elektrooniliselt täidetud ametlikke blankette
    4
    Transaktsioon
    Teenuse osutamiseks vajalikud vormid on võimalik täita elektroonilises vormis, vormid on eeltäidetud teenuse osutajal olemasoleva infoga . Tasuliste teenuste korral on võimalik samas nende eest tasuda.
    5
    Integreeritud ja proaktiivne
    Teenust saab teenuse kanali kaudu kõikide etappide ulatuses menetleda, menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu vajalik ja seonduv info on ristkasutuses olevatest andmebaasidest integreeritud.
    Teenused, mis on kättesaadaval tasemel 0 kuni 3, ei ole täielikud e-teenused, kuna nende puhul toimub osa protsessist väljaspool elektroonilist kanalit.
    10. Mis on Eesti teabevärav?
    Eesti  teabevärav on veebileht Eesti.ee, mille kaudu on kättesaadav avalikkusele suunatud teabevaldajate tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav teave ning mille kaudu võimaldatakse juurdepääs elektroonilistele üldkasutatavatele teenustele.
    11. Mis on avalik teenus?
    Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüviste pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele.
    12. Millised on probleemid e-teenuste arendamisel?
    Puudub tarbijate  piisav  tagasiside teenuste kohta
    Keerulised juhendid  inimestele, kes on „vähemate IT oskustega“
    Tavakasutajad ei taha eriti e-teenused vastu võtta
    Tehnilised vead, mis veavad tihti alla (ei saa teenust kasutada)
    juriidiline, IT oskused, õigusaktid on jäänud ajast maha.
    13. Mis on IMAP
    IMAP ( Internet Message Access Protocol ) – on protokoll , mis laseb meilisõnumitega töötada, neid arvutisse alla laadimata . Gmail -- postkast on Outlook’s
    14. Mis on POP3
    POP3 (Post Office Protocol ) on protokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad e-posti serverist enda arvutisse. Hoian mitte pilves , vaid oma arvutis.
    15. Nimetada kolm e-postiteenust ning tuua välja nende eelised ja / või puudused
                  Gmail ehk Google Mail – lai funktsionaalsus, mugav interface , suur maht, hea SPAM filtr , alati kätte saadav
     Hotmail – suht. väike maht, töötab mitte iga browseriga, liiga võimekas spam-filtr (võib vajaliku info spammiks tunnustada)
     Hot – mugav interface  aga väike maht, tihti katkestused ja tehnilised vead
    16. Mis on ID-kaart?
    ID-kaart on Eesti Vabariigi väljastatav isikutunnistus ehk isikut tõendav dokument.
    ID-kaart on kiipkaart, mida antakse välja alates 2002. aastast. ID- kaardiga teostatavad olulisemad elektroonilised toimingud on isikutuvastus ja digitaalallkirjastamine. Igal Eestis püsivalt viibival/elaval vähemalt 15-aastasel Eesti kodanikul peab olema ID-kaart. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis.
    17. Mis on Mobiil -ID?
    Mobiil-ID on teenus oma isiku tuvastamiseks ning dokumentide digiallkirjastamiseks mobiiltelefoni abil. Mobiil-ID abil saab teha täpselt samu toiminguid internetis kui ID-kaardiga. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat nagu ID-kaardilgi. Pärast seda tulebmobiiltelefonil SIM-kaart vahetada (telefoninumber ei muutu).[1]
    Mobiil-ID eeliseks ID-kaardi ees on see, et seda saab kasutada ka arvutitega, millel puudub ID-kaardi lugeja ja selleks vajalik tarkvara. Samuti ei pea ID- kaarti kaasas kandma.
    Alates 01.02.2011 välja antud Mobiil-ID on riiklik digitaalne isikutunnistus.
    18. Mis on Digi -ID?
    Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas .
    19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE.
    Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik.
    Pangad : Swedbank, SEB Pank , Danske Bank , Nordea, LHV Pank, Krediidipank, BIGBANK , DNB Pank, Versobank, Tallinna Äripank, Citadele Pank
    Riigiasutused : Maksu- ja Tolliamet , Maanteeamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeerium, Patendiamet , Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Statistikaamet, Keskkonnaministeerium.
    Avalikud teenused: Riigi Infosüsteemi Amet, Sertifitseerimiskeskus, Ühendatud Piletite AS, Koolitööde AS, SA Archimedes, Haridusministeerium , Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla , Eesti E-tervise Sihtasutus , Nasdaq OMX Eesti Väärtpaberikeskus, Eesti Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, eLasteaed.
    Ettevõtete e-teenindused: Elion , Elisa, EMT, Tele2 , Eesti Energia, Elektrum Eesti, Elering AS, Imatra Elekter AS, Eesti Gaas , Eesti Loto, Tallinna Vesi, Medicum, Tallinna Kaubamaja, IIZI kindlustusmaakler, If P&C Insurance AS, Nasdaq OMX Eesti Väärtpaberikeskus,
    Citypark, Ühisteenused AS, Veebimajutus .ee, STV.
    ID- toega veebid:GoSwift, Ideelabor, Tartu Ülikool, Tartu Üliõpilasküla, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, e-Õppe Arenduskeskus, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor , arst.ee, OÜ Tarkvaralabor, Apollo Raamatud, E-küsitlus OÜ, Eesti Maaülikool, MTÜ Dormitorium, Eesti Arhivaar OÜ, osta.ee, Säästukaart, Credit24, Placet Group OÜ, era.ee.
    Digiallkirjastamise portaalid :eesti.ee, allkiri .ee, Digidoc Portaal, Signwise.
    20. Mis on ja milleks on vaja dokumendi krüpteerimist?
    ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks , mitte aga nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et ID-kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtme kasutamine, mis asub AINULT kasutaja ID-kaardil.
    Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimiseks on võimalik kasutada sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda saab dešifreerida ainult krüptovõtmega.Sümmeetrilisel krüpteerimisel šifreeritakse ja dešifreeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse šifreerimiseks üht ja dešifreerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning kasutaja ainuomanduses asuv.
    Dokumendi krüpteerimine DigiDoc3 krüptoga on kõige kindlam ja turvalisem viis andmete ettevalmistamiseks e-postiga turvaliselt edastamiseks. Tänu sellele võid olla kindel, et failid jõuavad kohale tervelt ning kui nad peaksid kogemata valele adressaadile jõudma, ei õnnestu sellel infole ligi pääseda. Krüpteerimisel saad alati määrata, kellel on õigus andmeid näha ning ühelgi teisel isikul pole see võimalik.
    21. Mis on DVK ja milleks seda vaja on?
    Dokumendivahetuskeskus (edaspidi DVK) on Eestis riigi poolt hallatavate erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (edaspidi DHS) ning teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine infosüsteem. DVK arendamine algas 2005. aastal projekti Riigiportaal etapi „Dokumendihaldussüsteemide arendus“ raames. DVK arendustööd teevad koostöös Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA).
    DVK peamine eesmärk on pakkuda keskset dokumendivahetus teenust. Eesmärgiks on digitaalsete dokumentide vahetamine läbi X-tee dokumendivahetuskeskuse, mis loob eeldused paberdokumentidest loobumiseks. DVK toimimine tõstab asutuse efektiivsust, võimaldab loobuda paberdokumentide vahetusest, loob eelduse e-teenuste arendamiseks ning kiirendab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üleminekut digitaalsele asjaajamisele. DVK tagab hajutatult paiknevate infosüsteemide suhtlemise X-tee vahendusel, dokumentide lühi- ja pikaajalise säilitamise, dokumentide menetlemist toetavate ja lihtsustavate teenuste pakkumise ning dokumentide varundamise.
    Eeldus: staatuse jälgimine
    22. Mis on ADIT ja milleks seda vaja on?
    Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT). ADIT on ühtne dokumentide ajutise ladustamise ja menetlusinfo salvestuskoht avaliku sektori veebidele, kus pakutakse kasutajatele e-teenuseid (nt riigiportaal eesti.ee, kohalike omavalitsuste kodulehed jt). Nii saab kasutaja samadele andmetele ligi erineva kasutajaliidesega teenusepakkujate juurest. ADIT on X-tee teenuste komplekt.
    ADITi ja sellega seotud infosüsteemide teenuste abil saab dokumente (sh etteantud e-vormide taotlusi, teateid jmt) turvaliselt saata, vastu võtta, hoida ja hallata. Neid saab ka üles ja alla laadida ning jagada riigiasutuste, nende infosüsteemide ja teiste teenuse kasutajatega.ADIT kasutamiseks vaata ADITi pidamise korda (.pdf, 86KB).
    Puudub mahu piirang
    23. Millised võimalused on dokumendi digitaalseks allkirjastamiseks?
    Digitaalse allkirjastamise idee on võimaldada mitmel osapoolel mugavalt faili (dokumenti) allkirjastada. Tüüpkasutus on lepingute kahepoolne (digi) allkirjastamine .
    Süsteem võimaldab:
    • Dokumente (eeskätt kahepoolseid lepinguid, kuid samuti ühepoolseid tõendeid jms) digitaalselt allkirjastada ning neid mugavalt ja turvaliselt osapooltele levitada.
    • Süsteem on samas digitaalselt allkirjastatud dokumentide hoidla ehk arhiiv, mis tagab dokumentide säilimise.
    • Süsteem tõendab allkirjastaja digitaalse allkirja kehtivust allkirjastamise hetkel (kehtivuskinnitus, mis on samas ka teatud tüüpi ajatempliteenus)
    • Süsteem tagab võimaluse saada vajadusel kohtu, arbitraaži vms juriidiliste instantside jaoks vajalikku tõendusmaterjali allkirjastatud dokumendi kohta (dokumendi fail, digitaalsed allkirjad, tõendusmaterjal allkirjastamise aja ja allkirjade kehtivuse kohta sellel ajal).
    Kasutajal peab olema kehtivate sertifikaatidega ID-kaart.
    ID-kaart ( massiline allkiri), Mobiil-ID, Digi-ID
    24. Mis on digitempel?
    Digitempel tõstab märgatavalt asutuse/äriühingu väljastatava dokumendi usaldusväärsust, sest annab selle saajale kindluse, et dokument pärineb just nimelt kõnealusest asutusest. Digitaalset templit ei ole võimalik võltsida. Kui kasutada digitemplit koos digitaalallkirjaga, võib olla veendunud, et allkirja andnud inimene on antud asutusega seotud.
    « § 21. Digitaalne tempel
    (1) Digitaalne tempel on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga.
    (2) Digitaalne tempel moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis oleva isikliku võtme abil, millele vastab üheselt avalik võti.
    (3) Digitaalne tempel koos selle kasutamise süsteemiga peab:
    1) võimaldama üheselt tuvastada sertifikaadi omaniku, kelle nimel digitaalne tempel on antud;
    2) võimaldama kindlaks teha templi andmise aja;
    3) siduma digitaalse templi dokumendi andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast templi andmist.»;
    25. Milliseid info avalikustamise põhimõtteid rikuvad avaliku sektori organisatsioonid? (Lugege palun http://www.aki.ee/et/juhised/avaliku-teabe-seaduse-uldjuhend
    Leidke 5 erineva avaliku sektori organisatsioonide kodulehelt vigu, mille vastu nad eksivad üldjuhendi järgi, näiteks kas ametijuhendid , palgaandmed, haridus jne on kodanikele nähtav)
    Õiguskantsleri veebilehel on palgaandmed 2012 a. kohta.
    Maanteameti veebilehel puuduvad ametijuhendid.
    Politsei ja piirvalveameti koduleheküljel puuduvad ametijuhendid.
    Kaitseministeeriumi koduleheküljel puuduvad ametijuhendid.
    Finantsinspektsiooni koduleheküljel puuduvad ametijuhendid ja palgaandmed.
    Kultuurministeriumi koduleheküljel puuduvad ametijuhendid ja palgaandmed.
    26. Kes jälgib ja kontrollib Isikuandmete kaitse seaduse ja Avaliku teabe seaduse täitmist?
    Isikuandmete kaitse seaduse ja Avaliku teabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.
    § 31. Veebilehe pidamise kohustus
    (1) Riigikogu Kantselei , Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte.
    [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
    (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist.
    (3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks.
    § 32. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded
    (1) Veebilehte pidav asutus:
    1) teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid ja nende muudatused;
    2) avaldab veebilehel päevakohast teavet;
    3) ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab;
    4) rakendab viivitamata abinõusid veebilehele juurdepääsu takistavate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks.
    (2) Teabevaldaja märgib veebilehel iga dokumendi avalikustamise kuupäeva ja millal on teave veebilehel uuendatud.
    (3) Riigikantselei, ministeeriumi ja maavalitsuse veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende halduses olevate asutuste veebilehtedele.
    27. Millega tegeleb Riigi Infosüsteemi Amet
    Pakume IT-teenuseid, mida kasutades saavad asutused inimestele mõeldud teenuseid ehitada ja koordineerime riigi küberturbe teemasid .
    Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel.
    Mida RIA teeb?
    • Vastutab ID-tarkvara toimimise, arengu ja halduse eest;
    • vastutab rahvusvaheliste elektrooniliste identiteetide koosvõime ehk riikideülese tarkvaralise lahenduse toimimise, arengu ja halduse eest;
    • kujundab valdkonna arengu visiooni ja strateegia;
    • osaleb töögruppides ja räägib kaasa riigi PKI valdkonna arengus;
    • tagab ID-kaardi baastarkvara kasutajatoe teenuse kasutajale (www.id.ee);
    • tagab toe arendajatele.

    28. Millega tegeleb RISO
    Vastab ID kaardi arengu eest.
    Seadusandlus , millega määratakse PKI (PKI ehk avaliku võtme infrastruktuur võimaldab turvaliselt digitaalselt autentida ja allkirjastada) teenustele kvaliteedi- ja usaldusnõuded. Sellega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO).
    Riigiinfosüsteemid:
    - Andmekogude pidamise ja kasutamise õiguslike aluste ajakohastamine.
    - Andmekogude riikliku registripidamise põhimääruse kooskõlla viimine andmekogude pidamist tagavate
    süsteemidemäärustega.
    - Välja töötada infopoliitikapõhialustest lähtuv tegevuskava.
    29. Mis on PKI
    PKI ehk avaliku võtme infrastruktuur.
    Avaliku võtme infrastruktuur Digitaalsete sertifikaatide, sertifitseerimiskeskuste ja teiste registreerimisasutuste süsteem, mis verifitseerivad ja autendivad üle Interneti toimuvate äritehingute puhul kõiki tehingu osapooli. PKI on alles arengustaadiumis ja praegu ei ole olemas ühtset PKI-d ega isegi kõigi poolt tunnustatud PKI standardeid.
    Avaliku võtme infrastruktuuri hulka kuuluvad:
    • sertifitseerimisasutus ( Certificate Authority), mis väljastab ja verifitseerib digitaalseid sertifikaate. Sertifikaat sisaldab avalikku võtit või informatsiooni avaliku võtme kohta
    • registreerimisasutus ( Registration Authority), mis toimib sertifitseerimisasutuse jaoks verifitseerijana enne digitaalse sertifikaadi väljastamist taotlejale
    • üks või mitu kataloogi , kus sertifikaate (koos nende avalike võtmetega) hoitakse
    • sertifikaadihaldussüsteem
    PKI teine nimetus on "usaldushierarhia"
    audentimine ja allkirjastamine
    30. Mis on X-tee ja milleks seda vaja on?
    Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab korraldada
    turvalist  ja  tõestusväärtust  tagavat  internetipõhist  andmevahetust  digitaalselt  peetavate  (riigi  ja  erasektori)
    andmekogude vahel.
    Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid , et üksteisega infot vahetada.
    Teenus  X-tee  mõistes on  eeldefineeritud   päring -vastus,  mille  asutuse  (või  ettevõtte)  infosüsteem  saadab andmekogule ja millele andmekogu annab vastuseks kokkulepitud andmete koosseisu.
    31. Nimetada kolm riiklikku andmekogu, milles olevad andmeid saab üle interneti vaadata
    Ametlikud teadaanded
    RIK
    X-tee
    kinnisturaamat
    e-toimik
    elektrooniline Riigiteataja
    32. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti kinnistuste ja kinnistuomanike kohta?
    Kinnistusraamat
    33. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti etevõtete kohta?
    Äriregister , Krediidiinfo
    34. Mis ja millises formaadis on e-arve?
    E-arve on elektrooniline arve, mis on XML vormingus
    35. Kas e-kirja teel PDF kujul saabuv arve on e-arve?
    ei. ainult XML
    36. Mis kasu on e-arvete kasutamisest?
    Looduse säilitus, kiire dokumendi saamine
    37. Millised dokumendid peavad olema avalikus dokumendiregistris nähtavad?
    Pole juurdepääsu piiranguid.
    38. Kui dokumendil on peal juurdepääsupiirang, siis millised metaandmed peavad olema kodanikele
    kättesaadavad antud dokumendi kohta?
    Pealkiri, number, osapoolte initsiaalid, piirangu alus, piirangu tähtaeg, kirja sissekuupäev, kuupäev, millal tehti märge.
    39. Nimetage delikaatsed isikuandmed (5)
    poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
    etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
    andmed terviseseisundi või puude kohta;
    andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
    biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
    andmed seksuaalelu kohta;
    andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
    andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku
    kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
    40. Nimetage kohaliku omavalitsuse õigusaktid
    määrused, korraldused , käskkirjad
    41. Nimeta arhiivpüsivad vormingud
    Süsteem konverteerib dokumendi failid arhiivipüsivasse vormingusse järgmiste toetatud vormingutega:
    •      XML
    •      PDF
    •      ISO 8859-1 tekst
    •      ISO 8859-15 tekst
    •      UTF-8 tekst (ainult mitte-eestikeelsed tekstid)
    •      TIFF
    •      PNG
    Mittetoetatavad arhiivipüsivad vormingud on:
    •      WAVE
    •       MPEG -1 layer 3
    •      MPEG-2
    •      MPEG-4
    42. Nimetage erinevusi paber- ja digitaaldokumendi arhiveerimisel
    korrstamisne teistsugune, vorminuid
    Eestis kasutatav ja arhiiviseadusest pärinev dokumendi legaaldefinitsioon kehtib täielikult ka digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
    Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest
    paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks:
    1. bitijada andmekandjal;
    2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist;
    3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja
    tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega.
    Kõik dokumendid, mida saab iseloomustada nende tunnuste abil, on digitaaldokumendid .
    43. Milleks on UAM?
    UAMi eesmärk on lihtsustada tarkvaralise vahendina dokumentide ja nende kirjelduste
    hõlmamist asutuse elektroonilisest dokumendihaldussüsteemist (EDHS), nende viimist
    nõuetele vastavale kujule ning arhiiviväärtusega arhivaalide edastamist avaliku arhiivi.
    44. Mida tähendab hübriiddokument?
    Dokumendis, mis on ühel vormingus, sisaldab andmeid teises vormingus.
    45. Millised dokumendi liigid saavad olla hübriidsed?
    mis on allkirjastatud  kahe poolselt. Keegi allkirjastab digitaalselt, teine paberkandjal, tekib kaks eksemplaari.
    leping, protokoll, akt, otsus,
  • Vasakule Paremale
    Infosüsteemid #1 Infosüsteemid #2 Infosüsteemid #3 Infosüsteemid #4 Infosüsteemid #5 Infosüsteemid #6 Infosüsteemid #7 Infosüsteemid #8 Infosüsteemid #9 Infosüsteemid #10 Infosüsteemid #11 Infosüsteemid #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lera P Õppematerjali autor
    Infosüsteemid. Vastused-küsimused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    E-tervise projekt Eestis ja selle turve
    40
    pdf

    E-tervise projekt Eestis ja selle turve

    ........ 20 3 Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise

    Andmeturve ja krüptoloogia
    Dokumendi halduse eksamiks
    31
    docx

    Dokumendi halduse eksamiks

    Info jaguneb: Objektiivne ­ reaalselt meie ümber Subjektiivne ­ objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making ­ liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihaldus
    7
    docx

    Dokumendihaldus

    Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara.

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Dokumendihalduse alused
    12
    docx

    Dokumendihalduse alused

    toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara ­ dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik) Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni 8. Infohaldus

    Dokumendihaldus
    Dokumendihalduse aluste definitsioonid
    4
    docx

    Dokumendihalduse aluste definitsioonid

    süstemaatilise ohje, sealjuures organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja info dok.süsteemi hõlmamise ja dokumentidega alalhoidmisega. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid- arhiivieeskiri, asjaajamiskorra ühtse alused. Dokumendihaldussüsteem- dok haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagasmise elektrooniline tarkvara. Dokumendi sisu- info, tähendus enda jaoks. Dokumendisüsteem ­ riist ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dok hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Omadused: usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. Dokument ­ mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    Nimetu
    13
    doc

    Nimetu

    Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur osa vajalikust infost ringleb dokumentide vormis. Korras dokumendid muudavad asutuse t

    Algoritmid ja andmestruktuurid
    ASJAAJAMINE
    19
    docx

    ASJAAJAMINE

    või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus ­ on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja ­toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem ­ infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid

    Asjaajamise alused
    Rahvusarhiivi juhised
    152
    pdf

    Rahvusarhiivi juhised

    se ning dokumentidena alalhoidmisega (EVS-ISO 15489-1:2004); 2) asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus (vt ka arhiivihaldus) dokumendisüsteem riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks (arhiiviseadus)

    Rahvusarhiivi juhised




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun