kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Riigivõim oli sõltumatu kirikust. Ka Inglismaal on lühikest aega absolutism. Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of
läks tast kaugelt mööda. Friedrich Wilhelm hoolis vaid sõjaväest ja protestantlikust usust, samuti ka monarhi võimalikult suurest võimutäiusest, kuna ütles oma alamate kohta: "Inimese hing kuulub Jumalale, kõik muu peab kuuluma aga mulle!" Friedrich Wilhelm I ajal kasvas Preisimaa sõjavägi enam kui kaks korda, muutudes tolleaegse Euroopa tugevaimaks. Vaatamata idealistlikele ja kultuurisõbralikele ümberkorraldustele, ei jätnud Friedrich II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba Friedrichi esimestel valitsusaastatel tema armeejuhi- ja diplomaaditalent, kui ta suutis Austria pärilussõjas vallutada Sileesia. Õige pea tuli tal seda kaitsta pea kõigi Mandri-Euroopa riikide vastu, kui Seitsmeaastases sõjas sõlmiti Preisimaa-vastane pretsedenditu Prantsuse-Austria liit ja peagi liitus sellega Venemaa. Friedrich näitas taas hiilgavat väejuhiannet, kuid ülekaalukad
(kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika) * Ferney mõis (Sveitsi ja Põhja-Prantsusmaa piiril); tõekspidamine, et demokraatia põhineb avalikul arvamusel! RATSIONALIST, REAALTEADUSED päästavad ühiskonda. ,,Mikromegas" Arukas inimene reisinud, haritud, eelarvamusteta, teeb vaatlusi, harib end ise
maailmas populariseerida ja levitada. Samadel põhjustel võttis Eestis põhiliselt laste- ja noortekultuur 20. sajandi lõpukümnendil omaks sõbra- ehk valentinipäeva ja halloween'i (Viires 1998). 14 9. KUNST 9.1 MAAL 1950. aastate teisel poolel kunsti programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga erisugustel põhjustel maaliti sotsialismi, Nõukogude armeed, revolutsiooni jms. 1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000).
1688.a. nov-s saabus Oranje Wilhelm laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. 1689.a. algul kirjutas William III alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti uueks inglise kuningaks Willam Vallutaja nime all. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale anti täitevvõim. Ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada. Inglismaal kehtestati trükivabadus, kuid usuvabadus puudus veel aastakümneid. Riigiteenistusse võeti vaid anglikaani kiriku liikmeid. Tekkis võimu lahusus kuningas valitses edaspidi riiki koos parlamendiga. 14 KOKKUVÕTE
ka Versailles´ rahukonverentsiks). · Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. · Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria- Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria- Ungarit toetada, sai lüüa
Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati aastal 1649. Pikk parlament, kodusõda, kuninga hukkamine Inglismaal. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. a. parlamenti uuesti kokku kutsuma
Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament.Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ning Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud........................................................................
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. Nõuti baasie maa-alade laiendamist, suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevlamistusi: armeed ja baasiväed viidi lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, 16. juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NSVL garnisonid, Tallinn läks baasivägede kontrolli alla. Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile.
IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused: Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · USA majanduse aregule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. · Kuni 1970-nd...
Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus. Magistraadid jagunesid : Konsulid ( neid oli 2) , olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid vajadusel asendada. Neile tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist , kuid nad võisid ka juhtida sõjaväge. Tensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Seda ametit peeti väga auväärseks, sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed , kelle sõnal oli riigiasjades otsustamisel suur kaal.
Sõda lõppes kuninga vägede kaotusega ning Charles I hukkamisega. Pärast kodusõda kuulutati Inglismaa vabariigiks. Stuartite restauratsioon on Stuartite perekonna taas võimule tulemine. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuniga võimupiirid. Sellele kirjutas alla William III 1689. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi
· merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3
kuuluvates riikides deklaratsioonide vastuvõtmine. Märt 1989 Gorbatsovi Suur Parlament. Gorbatsovi suur parlament koosnes erinevatest gruppidest. Kui alguses loeti parlamedis ainult parteilasi ja parteiduid. Siis pidi olema töölisi, talupoegi ja ülejäänud pidid olema inteligendid. Gorbatsovi ajal siis jagati parlament kaheks u 60 % kohtadest kandideeriti nii nagu vanasti, aga siis toodi juurde kodade süsteem (Noorsoo organisatsioon, abistavad armeed almanüü, noorteühendus) 1989 detsember, kohalikud valimised Augustis 1988 Parteid Eestis - ERSP, KD, KS, SDP Eestis 1990 veebruaris-märtsis tekkis kaksik võim. Üks oli ametlikult valitud organisatsioon Eesti kongress ehk Eesti komitee. Rahvarinne - hüppasid reele ja võtsid osa Eesti kongressi valimisest, ja sai kõige suurema esinduse. Savisaar tuli kohale sinna istungile ja rohkem ei tulnud, sisuliselt loobus tegevusest.
Palestiinast.1949.1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat riiki. Palestiinlaste liider Yasser Arafat ning tema 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema alles siis, kui pärastKuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud.1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada. Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati Läänekaldalt Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani kõrgustikult.1949.-1967. aastani oli Gaza Egiptuse oma, Golani kõrgustik Süüria oma ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga jäid need
Ivo Senkenberg - "Liivimaa Hannibal" - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu. Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu. Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika." 1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus. 1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed, mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt. Rootsis toimus võimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile. Poola lõi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni. Kuningaks sai Stefan Batory. 1580ndate alguses saavutas edu Rootsi armee. Rootsi vägede ülemjuhatajaks oli Pontus de l Gardie. Rootsi armee koosnes soomlastest ja rootslastest. 1582 Jam Zakvolski rahu - Poola ja Venemaa vaheline rahu
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne.
Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja- Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 000 või 14 000 mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. 2.4Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga kapitulatsioonilepingud, mis säilitasid nende eesõigused
a. oli kolhoosidesse ühinenud 62,4% talumajapidamistest. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.a. vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Seni oli terror suunatud "klassivaenlaste" vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud
katekismuse 1535, millest on säilinud vaid 11 lk. 12. Olukord Läänemere ruumis Liivi sõja eel. Millised riigid tugevnesid ja millised nõrgenesid. Gustav Vasa ja Ivan Julma ambitsioonid. Liivi sõja käik, põhilised sündmused ja sõja tagajärjed. Tugevnema hakkas Rootsi kuningavõim, valitsejaks Gustav Vasa. Ta moderniseeris riiki ning murdis aadlike võimu, seetõttu riik oli ühtsem. Ta viis Rootsis läbi reformatsiooni ning kaasajastas armeed, mistõttu muutus kohustuslikuks ajateenistus ning paranes sõjalaevastik (võimuvõitlus Taaniga). Moskva suurvürstiriik hakkas tugevnema. Ivan Julm saab esimeseks Venemaa tsaariks. Ta oli lapsepõlves palju vägivalda pealt näinud, seetõttu arvaski, et see on ainuõige viis valitseda. 1502 toimus Smolino lahing (Liivimaa vs Moskva), sest liivimaalased sõlmisid liidu Leeduga Moskva suurvürstiriigi vastu. Vaherahu sõlmiti 1503-1558. Tingimuseks keeld
kindlustamist. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris Nõukogude Liit 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki
Dardanellid Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 11. nov 1918) Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule
juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitshsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis aga Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning 1919. a novembris-detsembris toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud vaherahuga leppima. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. 31. detsembril kirjutati alla vaherahu-lepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30 hommikul. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused
leidus seal ka igasuguseid erinevaid kratte, nende seas kõige omapärasem oli kindlasti lumest tehtud kratt, kes rääkis toredaid lugusid rüütlitest ja printsessidest; Liina, kes oli mõisas töötav tütarlaps, hästi uhke, nips ja pirtsakas jt. Klassikalisele romaanile kohaselt tuleb ka ,,Ussisõnades" esitlemisele terve rida erinevaid tegelastüüpe. Kaduva metsakultuuri kandjad on "oma päevad täitnud kasutute meelelahutustega nii kasvatasid Tambet ja Mall huntide armeed, mida keegi tegelikult ei vajanud, Ülgas jahmerdas hiies ning tõi ohvreid väljamõeldud haldjatele. Inimahvid aretasid täisid ning üritasid pressida end tagasi kõige ürgsemasse minevikku". Kui tige Tambet esindab pimedat klammerdumist "iidsetesse kommetesse", siis külavanem Johannes (kes on oma rännakutel jõudnud isegi paavsti voodist läbi käia) kujutab endast meisterkohanejat. Leemeti hüljanud ja külla elama asunud, Pärtlist Peetruseks
Jaapan Monarhia Võitis vene- Moderniseeris jaapani sõja oma majanduse Oli huvitatud Omas koooniatest eriti kaasaegset hiinast armeed ja Teravad suhted laevastikku suurbritannia ja usa-ga USA Vabariik Kaheparteisüsteem Isolatsionistlik Möödus Demokraadid st püüdis suurbritanniast
hakkasid määrama majhuvid 1960. aastail alustas šahh Pahlavi nn valget revolutsiooni e ulatuslikku läänestamist – naistele meestega võrdsed õigused, maareform, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi, uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal, tuh talupojad linna, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele – mahasurumiseks kasutas šahh armeed ja salapolitseid, vägivald tekitas pahameelt liberaalsetes valdkondades 1970. aastatel kasvas rahuloematus üldiseks vastuhakuks, juhtis Pariisi põgenenud usujuht ajatolla Homeini šahh loobus võimust ja lahkus riigist 1979. Homeini naasis ja Iraan kuulutati islamivabariigiks tuhanded šahhi pooldajad arreteeriti ja hukati eesmärk peatada läänestumine ja taastada saj-d kestnud korraldus
hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Salamise merelahing mille võitsid Kreeklased. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi. Spartalased ühinesid kreeklastega ning üheskoos panid kreeklased Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega, lõpetas ta Ateena lõhkumise, kuni kõik oli maatasa ning siis läks
· Koraani värsse pandi hoolega kirja, kuid enamus teadsid neid värsse peast. · Jumala sõna muutus. Mekas oli see sõna kuulutanud usku jumalasse. Nüüd ehitas jumala sõna riiki. Koraani stiil muutus samuti. Enam ei sisaldanud see manitsusi ega usutunnistust, nüüd kuulutas see üksnes seadusi. Gabriel külastas igapäev prohvetit ja tõi talle jumala sõna. · Aasta sai mööda, ning Muhamed ootas Kuraiside armeed. Sellest võitlusest olenes nüüd islami saatus VIII ptk. · Kui prohvet oli Banu Nadiri hõimu Mediinast välja löönud, läksid nood Haibari oaasi, kus elasid juudid. Juudid austasid väga Banu Nadiri hõimu,sest legendi järgi olevat nad prohvet Aaroni järglased. Haibarid maksid kõrbehõimudele,et nad Muhamedi vastu võitlusse läheks,kuid Haibarid ei suutnud beduiinidele piisavalt maksta. Siis
Tema nõuandel otsustas traaklane proovida välja aidata veel viis tuhat gladiaatorit, kes olid jäänud Lentulus Battiadese kooli. Spartacus ilmuski kümne tuhande mehega Capua müüride alla ja nõudis viie tuhande relvastamata gladiaatori vabaks laskmist, vastasel juhul korraldab traaklane tormijooksu linnale ja alustab süütamise ja rüüstamisega. Gladiaatorid lasti vabadusse ja terve sõjavägi läks tagasi Nolase. Spartacuse ni jõudis teade, et Varinius kogub uut armeed tema ründamiseks ning ta otsustas Variniusest ette jõuda. Kui Spartacus vaenlase plaanile jälile jõudis, jättis ta Enomaiose praegusesse laagrisse ning ratsutas tagasi Nolasse, et vägesid koguda. Seal ootasid teda kaks meeldivat üllatust. Kõige meeldivam oli, et Granicius oli saabunud koos üle viie tuhande gladiaatoriga. Sellega tõusis gladiaatorite armee arv juba kahekümne tuhandeni. Teine hea uudis oli Spartacuse õe ja Artorixi saabumine laagrisse. Oma õelt sai Spartacus
rahvas'' ning seetõttu üle kõikidest teistest rahvastest ja hõimudest. Kõrge enesehinnang ja sellega kaasnev naaberrahvaste ning hõimude alavääristamine oli bütsantslastele omane. 8 Talurahvas, käsitöölised, orjad ja koloonid. Talurahvas. Bütsantsi ühiskonna majandusliku aluse moodustas talupoegade ja käsitööliste igapäevane töö. Selle abil varustati linnu ja armeed, peeti üleval keisrikoad ja aristokraatiat. Talupoegadelt saadi suurem osa riigimaksudest. Looduslikud tingimused põlluharimiseks ei olnud mägialadel eriti soodsad. Maad oli palju, kuid põlluks sobivat pinda napilt. Palju vaeva nähti ka põllulappide puhastamisega kividest. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja tasandikele kus soojust oli piisavalt, puudust tunti aga veest. Bütsantsi põldudel kasvatati peamiselt nisu, otra ja ube, aedades
bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolsevike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise
1933. a. kujunesid diplomaatilised suhted USA-ga. 1934. a. võeti NSV Liit vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a.ümberorienteeruminenatsionaalsotsialistlikule Saksamaale. NSV Liit osales ka kahes sõjalises konfliktis - Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud, väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast.
Palamets,,Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''. Peale selle kasutan täiendamiseks ka uuemat raamatut Louis Bréhier,,Bütsantsi kultuur''. Soovin uurida selle kohta, kuidas lahutavad oma meelt Bütsantsis aristokraadid, vaimulikud, talupojad ja käsitöölised. Talurahva töö ja elu Talupojad olid oluline osa Bütsantsi majandusest, sest nendelt laekus põhiline osa maksudest. Tänu sellele suudeti varustada linnu ja armeed, peeti ülal keisrikoda ja aristokraatiat. Maad oli Bütsantsis küll palju, aga mägialad ei olnud põlluharimiseks soodsad. Selle tõttu kulus palju aega põldude puhastamiseks kividest. Paljud põllud olid tihti nii väikesed, et neid ei olnud võimalik veoloomadega harida ja nii tehti kõik vajalikud tööd käsitsi. Talupojad tassisid mägedes kaljudele mulda, et sel moel põllumaad juurde saada. Maaviljelus koondus peamiselt orgudesse ja
omaenda kaitsevägi ja ajateenistus noormeestele on oluline ja see on au asi, seda ei tohiks mitte ükski mees karta. Ehk siis probleemi lahendamisena näen mina ette eelkõige riigi poolset ajateenistuse rõhutamist ja noormeeste meelitamist kaitseväkke. Kodanik peaks olema uhke, kui saab oma riigi eest välja astuda ning kui selline arusaam on juurdunud juba pisipõnnist peale, ei eksisteeri meil enam küsimust, kas oleks hoopis effektiivsem omada palgalist armeed. Sest Eesti oma meessoost kodanikud on motiveeriud riiki kaitsma. Tänu põhiseadusele Autor: Märt Rask Antud artikkel räägib Eesti Vabariigi põhiseadusest, selle olemusest. Eestist kui parlamentaarse riigikorraga riigist, põhiseadusest kui fundamentaalsest õigusnormist ja sellega kooskõlastatud õigussüsteemist, põhiseadus kui avaliku õiguse uue aluse looja,
ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Positsioonisõja eeldused: o miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes) o industriaalühiskond (tööstusühiskond), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. o uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. o uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu
rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632
relvalaod. See oli Napoleonile suur löök ja tal oli puudus kõigest. Talve tulles mehed surid ja taganeti seega Venemaalt. Napoleonit sunniti aga tagasi pöörduma sama teed pidi, kus ta tuli, aga see oli juba rüüstatud. Igal hetkel suri Napoleoni meestest u 100 meest korraga. 500 000-st jõudis tagasi 20 000 meest. Öeldakse et venemaa päästis ''Kindral talv''. Seda võib nim ka Venemaa esimeskes Isamaasõjaks.Kui Napoleon tagasi jõudis suutis ta aga imekombel oma armeed suurendada 100 000 meheni. 1813 suur lahing Napoleoni vastu ja kõik riigid, kes Napoleoni vastu olid ühinesid. 1813 Austria aladel suur Leipzigi ehk Rahvaste lahing. Sellega tõusti üles Napoleoni võimu vastu ja europa riigid vabanesid sellega prantsusmaa võimu alt. Napoleon kaotas ja ta taganes Prantsusmaale ja talle järgensid venemaa ja inlismaa väed ning seega oli natuke aega okupatsiooni all sisuliselt. Aprill 1814 oli ta sunnitud tagasi astuma võimult
enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda kaksteist päeva hobuse taga üle Patroklose haua. ii.Cheiron. Omapärane kentaur, kes ei harrastanud joomist ja mürgeldamist. Tark ja käitus hästi. Heraklese, Achilleuse, Theseuse ja Iasoni õpetaja. Suutis panna õpilased saavutama täit potentsiaali ja avastama oma tõelist saatust.Kronos
juures mürkgaase (klooriaurud). 5 000 surnut ja 15 000 haavatut. Piiramatu allvesõja algus. 07.05.1915 uputas saksa allveelaev Iiri rannikul briti autiku "Lusitania", mis uppus koos 1198 reisijaga. Ohvrite hulgas oli ka 118 USA kodanikku. See tõi lähemale USA sõttaastumise Entente´i poolel. Idarinne- peamised sõjasündmused toimusidki idarindel: Venemaa kavandas otsustavaid lööke Berliinile ja Viinile. Saksamaa aga otsustavat lööki Venemaa vastu. Armeed ristusid Galiitsias ja Karpaatides. Vene armee Brussilovi juhtimisel saavutas edu, kuid siis lõppes laskemoon. Mais 1915 saavutasid saksa väed edu Gorlice´s ja murdsid läbi vene armeest ning jõudsid septembris Riia- Daugavpilsk- Pinsk- Tsernovtsõ joonele ja olid jõudmas Eesti aladele. Sügisel 1915 mindi ka Idarindel üle kaevikusõjale. Sõjasündmused 1916 Verdun´i lahing- pea terve aasta jooksul püüdsid saksalased vallutada Verdun´i, kaotades miljon meest, kuid edu ei saavutanud
paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid pärisid riigi, millel olid omad piirid ja ainuvalitsuslik võimuvorm. Pidas tihedaid sidemeid Pihkva, Novgorodi ja Tveriga, et vastu seista Moskva kasvavale jõule. Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning armeed - 1323. aastal levis Euroopas kuuldus, et Gediminas on nõus vastuvõtma ristiusu, kuid hoopis eesmärk oli meelitada kaupmehi ja käsitöölisi Leedu. Paisutas LSV suureks. Enamiku vene aladest oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega.
MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed.
oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Tartu rahu allkirjad 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge. Tamme tuulik Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele. Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.detsembril 1761.a. Põhja-Leedus. 1812. a Isamaasõjas juhtis Barclay de Tolly vene armeed. Pärast lahkumist sõjaväeteenistusest asus Barclay de Tolly elama oma Jõgeveste mõisa. 26.mail 1818.a. Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati 1832. aasta nimeka vene arhitekti Apollon Stsedrini kavandi järgi ehitatud mausoleumi. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. Hauakabeli kõrval raudaias on Barclay de
Vietnami sõda (1964-1973). 1970.aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline.
Positsioonisõja eeldused: Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 6 a) Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes). b) Industriaalühiskond (e tööstusühiskond), mis suutis varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. c) Uute relvade massiline kasutuselevõtt: kuuli- ja miinipildujad, kauglaskekahurid jne. d) Uut tüüpi kaitseehitised: kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). - Sakslaste sõjaplaan läänerindel (kogupikkusega 740 km)
Positsioonisõja eeldused: Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 6 a) Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes). b) Industriaalühiskond (e tööstusühiskond), mis suutis varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. c) Uute relvade massiline kasutuselevõtt: kuuli- ja miinipildujad, kauglaskekahurid jne. d) Uut tüüpi kaitseehitised: kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). - Sakslaste sõjaplaan läänerindel (kogupikkusega 740 km)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
