IISRAELI RIIK (0)

IISRAELI RIIK
REFERAAT
1IISRAELI RIIK 3
2AJALUGU 4
2.1I maailmasõda ja Palestiina 4
2.2Suurbritannia Ühendkuningriigi rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat 4
2.3II maailmasõda ja Palestiina 5
2.4Iisraeli riigi väljakuulutamine 5
2.52006. aasta Iisraeli- Liibanoni konflikt 6
3RAHVASTIK 7
4MAJANDUS 8
4.1Import 8
4.2Eksport 8
5IISRAELI KULTUUR 9
5.1SABAT 9
5.2ROSH HA SHANA - UUS AASTA 9
5.3JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV 9
5.4SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA 10
5.5SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST 10
5.6HANNUKA 11
5.7TU BISHVAT - PUUDE PÜHA 11
5.8PURIM- VABANEMISE PÜHA 12
5.9PAASAPÜHA 12
5.10HOLOKAUSTI PÄEV 13
5.11MÄLESTUSPÄEV 13
5.12ISESEISVUSPÄEV 13
5.13LAG BA-OMER 14
5.14NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT 14
KASUTATUD ALLIKAD 16

IISRAELI RIIK

heebrea  מדינתישראל 
Joonis 1 Iisraeli lipp
Joonis 2 Iisraeli vapp
Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on  Jordaania ,Süüria,  Liibanon  ja  Egiptus  ning piiratud autonoomiaga Palestiina1.
Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo - juudi kvartal . Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh’i ja Rodin’i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mošee, mis on islamiusulistele kõige püham koht Meka ja Medina järel, ning Läänemüür ehk Nutumüür, mis on ainsaks järele jäänud osaks Juudi templist , mis hävitati roomlaste poolt 70. a. p. Kr. Siioni mägi, kus asub kuningas Taaveti haud ning kus arvatakse olevat viimase õhtusöömaaja ruum. Kaasaaegses Jerusalemmas asuvad tänapäeva kvartalid, Hadasi meditsiinikeskus. M. Chagali vitraazid, Iisraeli Parlamendihoone - Knesset. Skulptuuride aed Billy Rose.

AJALUGU

Iisraeli rahva ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk ja selle alguseks loetakse Aabrami (Aabrahami) elu ja tegevust umbes 2000 eKr. Samast ajast algab ka Iisraeli usundi eellugu. Heebrea hõimude liit Iisrael hõivas 13. saj e. Kr. Palestiina; seal muutusid hõimud paikseks. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda  suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr.  Judaism  religioose kombestikuna kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati Iisraeli juudid kodumaalt.Sionismiliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis hoogustus eritiAškenazi juutide seas 1920.–30. aastatel, pärast seda soosivat Suurbritannia -poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).II maailmasõja aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni.

I maailmasõda ja Palestiina

Esimese maailmasõja lahingute tulemusena vallutasid aastatel 1917-1918 Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse väed  Edmund Allenby juhtimisel koostöös  Araabia Lawrence poolt türgi okupatsioonivägedele vastuhakule õhutatud kohalike vastupanugruppidega  Osmani impeeriumiltPalestiina piirkonna, kuhu aga Suurbritannia väed jäidki juutide ja araablaste vahelist habrast stabiilsust tagama.1. novembril 1917. aastal võttis Suurbritania valitsus peaminister  David Lloyd George juhtimisel vastu otsuse võimaldada juutidel Briti vägede poolt vallutatud territooriumitel saada oma -"rahvuslik kodu" (originaalis inglise keeles a national home), millest teavitas Suurbritannia välisminister Arthur Balfour nn. Balfouri deklaratsiooniga 2. novembril 1917. aastal Suurbritannia ja Iirimaa Sionistide Föderatsiooni esimees Walter Rothschildi.

Suurbritannia Ühendkuningriigi rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat

Suurbritannia Ühendkuningriigile määrati 25. aprillil 1920. aastal Jeruusalemma piirkonnas Balfouri deklaratsiooni ellurakendamiseks rahvusvahelinemandaat. See mandaat määrati 1920. aastal toimunud San Remo konverentsi tulemustel, millel I maailmasõja võitnud Prantsusmaa ja SuurbritanniaÜhendkuningriik otsustasid ühtlasi, et sõja kaotanud  Ottomani Impeeriumi  kolooniad   Iraak , Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvuse. Mandaadi kinnitasid 2. juunil 1922. aastal Rahvasteliiga 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka Rahvasteliigasse mittekuuluva Ameerika ÜhendriikideKongress.1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle partitsioneerimisega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu.

II maailmasõda ja Palestiina

Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon   Irgun , mida juhtis hilisem Iisraeli peaminister Menaẖem Begin.1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiinaaraablaste riik (Transjordaania oliesimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi.

Iisraeli riigi väljakuulutamine

14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit – Egiptus,Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja  Jeemen .Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma , kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada.Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli  kodakondsus  ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene „palestiina põgenike“ laine.1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli riik veidi suurem kui 1947. aasta ÜRO plaan ette nägi. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba oli Egiptuse oma ning Juudea ja Samaaria ehk tänapäevane Läänekallas Transjordaania oma. Transjordaaniale jäi ka enamik Jeruusalemmast, sealhulgas terve vanalinn (ja Nutumüür).1950. aastal annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania oli Jordani jõe mõlemal kaldal , pandi riigile nimeks Jordaania. Nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest Briti mandaadi alusest Palestiinast.1949.–1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat riiki. Palestiinlaste liider  Yasser Arafat ning tema 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon  asusid seda taotlema alles siis, kui pärastKuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud.1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada. Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati Läänekaldalt Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani kõrgustikult.1949.-1967. aastani oli Gaza Egiptuse oma, Golani kõrgustik Süüria oma ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga jäid need Iisraelile, lisaks sai Iisrael ka Egiptuse Siinai kõrbe.Läänekaldal ja Gazas elas toona 850 000 araablast, kes pärast Kuuepäevast sõda hakkasid end nimetama põgenikeks ning neist sai põgenike teine laine.Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat lahkuma, kuid toonane Iisraeli armeekindral Moshe Dayan  palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud.1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis Siinai kõrbe Egiptusele tagasi. Süürialt saadud Golani kõrgustik on endiselt Iisraeli valduses, nagu ka Läänekallas ja Gaza.1982.a. tõi Iisrael välja väed Siinaist; 1985 Liibanonist (v.a. puhvertsoonist riigi piiril).1993. a. tunnustasid Iisrael ja PVO teineteist. 2000. a. tõi Iisrael väed välja Liibanonist, 2005. a. tõi väed välja ja likvideeris asunudused okupeeritud Gaza piirkonnast .

2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

Aastal 2006 tungisid organisatsiooni Ḩizb Allāh sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tapsid 5 Iisraeli sõdurit ja võtsid vangi kaks sõdurit. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad tagastati aastal 2008 vangide vahetuse  käigus.Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanonis. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilstruktuurid, kui Iisraeli õhuvägi ründas Ḩizb Allāhi infrastruktuuri Liibanonis. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi.

RAHVASTIK

Joonis 3 Tel Aviv
Joonis 4 Haifa
2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest.
Iisraeli rahvusgrupid on järgmised:75,3% juudid, 20,5% araablased, 4,2% muud.
Joonis 4 rahvusgrupid

MAJANDUS

Import

Iisraeli tähtsaimad impordiartiklid on: toorained , sõjaväevarustus,tootmisvahendid, töötlemata teemandid, kütused, teraviljad, tarbekaubad.
Iisraeli tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 12,35%,Hiina 7,43%, Saksamaa 7,1%, Šveits 6,94%, Belgia 5,42%, Itaalia4,49%, Suurbritannia 4,03%,  Holland  3,98% (2009).

Eksport

Iisraeli tähtsaimad ekspordiartiklid on: masinad ja varustus, tarkvara , teemandid, põllumajandustooted, kemikaalid , tekstiilid ja rõivad.Iisraeli tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 35,05%, Hong Kong  6,02%, Belgia 4,95% (2009).

IISRAELI KULTUUR

Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas onsünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.i

SABAT

Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda, on rabiinlikud käsud ja seadmised kõigile samad. Igas uskliku juudi kodus oodatakse sabatit innukalt ja selleks valmistutakse hoolikalt.

ROSH HA SHANA - UUS AASTA

Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam - Esimene inimene. 2000.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5761. see tähendab, et Aadam loodi 5761 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. 2000 aastal on Rosh ha - Shana 29-30. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Õnnitledes teineteist ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse see päev sofaari. See on küver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett , et tuleks hea ja magus aasta.

JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV

Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam) Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa

SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA

"Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elag lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova , teie Jumal!" ( 3Mo 23:42,43) Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist ( 3Mo 23:33-44, 5Mo16:13-15) Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit "Lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb koheselt pärast meeleparandust. Kolmel korral on rõhutatud tooras, et Sukkot on aeg rõõmutsemist: "Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!" ( 3Mo 23:40) "Ole rõõmus sel oma pühal" ( 5Mo 16:14), "Seepärast ole rõõmus" (5Mo16:15) Sukkoti ajal tulid palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemm Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit ( Sak 14:16). Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii palju, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit. Kuna igaük neist on kogenud ja teab rändamise tähendust. Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav ( palm ), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( sitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Sitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod. Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid puuduvad teod, seevastu mürdil on jälle lõhn, mis iseloomustab tegusid ; pajul puuduvad mõlemad. Samuti on inimesed, osadel on õpetus ja teod, teistel ainult õpetus või teod, on ka neid kel pole kumbagi. Need neli komponenti on põimitud ühte, selleks et näidata, inimesed on pandud elama kokku ja meil tuleb arvestada üksteistega sellistena nagu igaüks meist on. Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul, loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toora rull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval ( Shmini Atzeret) palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simchat Torah'ga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST

Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare . Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

HANNUKA

Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris , kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud . Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Juudid asusid koheselt Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumala kujudest ning seati see nii korda, et oleks võimalik Jumala teenistusi pidada. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid üks kannuke pühitsetud õliga, millest oleks jätkunud üheks päevaks. Uue õli pühitsemine oleks võtnud kaheksa päeva aega, kuid juudid ei saanud enam oodata, rahvas oli kogunenud Templiõue, et pühitsemisest osa võtta. Süüdati see vähene õli ja sündis ime - see põles täpselt kaheksa päeva, ehk uue õli valmimiseni ja pühitsemiseni. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli- imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud). Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris.

TU BISHVAT - PUUDE PÜHA

Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga . See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka "puude sünnipäevaks". Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli.

PURIM- VABANEMISE PÜHA

14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. Kui õel valitseja Haaman keelitas Pärsia kuningas Ahasverost juutide hävitamisele, siis Ester ja ta onu Mordokai kuulutasid välja kolmepäevase paastu. Vandenõu aeti nurja ja Haaman poodi üles. Seda suurejoonelist vabanemise lugu jutustatakse iga Puurimil uuesti, kusjuures sünagoogides loetakse ette kogu Estri raamat. Ja kuigi selles raamatus Jumala nime kordagi ei nimetata, väljendavad juudid oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Puurimi õppetund on igavene : Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Puurim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estr rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid.

PAASAPÜHA

Paasa , heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. (3Ms 23: 5-8 ). See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo, selle, kuidas Jumal tõi nad välja "vägeva käe ja valjasirutatud käsivarrega ja väljavalatud vihaga" (Haggadah´st, paasapühade palveraamatust). See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. 2Ms 12 kohaselt tuli tappa veatu aastane isane tall (salmid 5-6) ja määrida tema verega heebrealaste majade uksepiidad ( salm 22). Kui surmaingel nägi verd, läks ta heebrealastest mööda ja nad pääsesid kümnendast nuhtlusest, esmasündinute surmast. Kuna juudid lahkusid Egiptusest kiirustades, pühitsetakse ka paasapüha hapnemata leiva matsa söömisega. Sellepärast nimetatakse paasapüha ka hapnemata leibade pühaks. Pesahhile eelnevatel päevadel peavad juudid oma majast haputaigna välja viima. See sümboliseerib seesmist puhastumist ja pattudest vabanemist. "Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks" (Galaatia 5:9). Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus Egiptusest väljumise lugu selgitavad lugemised, laulud ja sümboolsed toidud. "Iga põlvkonna iga inimene", öeldakse Haggadah´s, "peaks nägema, nagu oleks ta ise olnud nende keskel, kes pääsesid Egiptusest, orjusekojast."

HOLOKAUSTI PÄEV

Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943.aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tähistama 1950.-ndate aastate alguses. Jeruusalemmas on püstitatud Jad Vasem, muuseum ja mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks.

MÄLESTUSPÄEV

Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam.

ISESEISVUSPÄEV

Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks. Mittenõustudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni otsusega ründasid seitse moslemimaad koheselt Iisraeli ja algas Iseseisvussõda, kus hukkus 8000 juuti. Sõda võideti ja äsja välja kuulutatud riik jäi püsima. "Sest kui te tõesti peate kõiki neid käske, mis ma annan teile täitmiseks, et te teete nende järgi, armastate Issandat oma Jumalat, käite kõigil tema teedel ja hoiate tema poole, siis ajab Issand ära kõik need rahvad teie eest ja te alistate rahavd, kes on teist suuremad ja vägevamad. (5Mo 11:22- 23). Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi.

LAG BA-OMER

Paasapühale järgneb Lag Ba "Omer, mida võiks tõlkida kui omeri arvestamise 33.päeva. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar ?Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptus vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest.

NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT

Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal (heal lapsel mitu nime) on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks laotatakse sünagoogipõrandale rohtu, et anda murulõhna sellele Toora andmise pühale. Shavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapüha. Sel päeval oleva Mooses Siinai mäelt saanud Jumalalt kümme käsku. Seda peetakse ka lõikusepühaks, kuna sel ajal tavaliselt lõpeb viljalõikus Shavuoti traditsioonilise sündmusena loetakse valjult Ruti raamatut lugu noorest moabi naisest, kes võidab Boase soosingu, korjates vilja tema lõikajate järelt lõikuseajal.
ii

KASUTATUD ALLIKAD

1Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael (17.04.2012)
iVikipeedia Vaba Entsüklopeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael (17.04.2012)
iiIisraeli keskus. Juudi pühad.[WWW] http://www.iisrael.ee/index.php?id=12 (17.04.2012)