Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1) 1.Iseloomusta kunstielu. Sajandivahetuse kunsti nimetatakse kunstiks, mis levis aastatel 1890-1905. Kunstielus kihistumised, ümberjaotumised. Ametlik kunst jäi truuks klassitsismi põhimõtetele. Tõuseb esile sõltumatu kunst. Kunstnikud aldid igasugustele uuendustele. Tekib kunstnike kihistus. Ametliku kunsti seisukoht ühiskonnas nõrgeneb. Ametlik vastandub sõltumatule. Tõusevad esile uued kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism, nende piirid on hägusad. 2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia? uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjanduse...
ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur- Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks. 2.1.1 Finger Plan Finger Plan Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal. Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade Aleksandra Zeregelja suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad kiirteed ja raudteed. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud
Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama. · Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal.
Klaasi, valge trafarett-betooni ja spooniga lamineeritud vineeri kombinatsioon annab majale kordumatu välisilme. Arhitekt on vähendanud hoone üldilme massiivsust, mitmekesistades fassaadi väljaulatavate rõdukonsoolidega ja eraldades üksteisest selgelt puit-, betoon- ja klaastasandid. Maja kütab autonoomne gaasikatlamaja, külma ja kuuma veega varustamiseks ning heitvee ärajuhtimiseks ühendatakse maja linna veevõrgu ka kanalisatsiooniga. Siseviimistluses on arhitektid maitsekalt kombineerinud heledaid materjale: valge õlivärviga kaetud saareparkett, graniitplaat, eritellimuste alusel valmistatud heleda alpispooniga kaetud sise- ja välisuksed. Lisaks sellele on arhitektid püüdnud täita korterid ka maksimaalse sisuga. Korterites on: - kombineeritud saun (elektrikerisega infrapunasaun), - kvaliteetne Duraviti sanitaartehnika (kraanikausid, segistid, vannid ja bideed),
Raffaeli ja Rembrandti töid. Aastatega kasvas kogu rikaste annetajate toel, kes kinkisid nii raha kui ka kunstiteoseid. Seega erineb Rahvusgalerii enamikust Mandri-Euroopa rahvusgaleriidest, mis said alguse mõne kuninga või vürsti kunstikogu natsionaliseerimisest. Galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. Sellest vasakul asub uus 1991. aastal avatud Sainsbury tiib, mille projekteerisid arhitektid Robert Venturi ja Denise Scott Brown. Ruumipuuduse tõttu asutati 1897 Tate'i galerii, kus esitletakse briti kunsti. Rahvusgalerii kogudes on rohkem kui 2300 maali, suuremalt jaolt püsiekspositsioon. Kogud ulatuvad Cimabue varastest töödest (13. sajandist) impressionistideni. Eriti esinduslik on muuseumi Madalmaade, Itaalia vararenessansi ja 17. sajandi Hispaania maalikunsti kogu. 8. Orsay muuseum (Pariis)
Seda kõike peab ise nägema, avastama ja tunnetama, kui palju meil ajaloost õppida on! Agras asuv valgest marmorist Taj Mahal on arvatavasti üks maailma kauneim ehitis ning kuulsaim monument armastusele. Selle mausoleumi laskis ehitada moslemi vürst Shah Jahani (1628- 1658) oma armastatud naisele Mumtaz-i-Mahalile ehk "lossi pärlile", kes pärast 14. lapse sünnitamist suri. Pärast naise surma oli vürst kaks aastat sügavas leinas ning seejärel kutsus kokku arhitektid, insenerid, skulptorid ja kalligraafid nii Pärsiast, Samarkandist kui Osmanite impeeriumist, et ehitada oma idee kohaselt mosee sarnane nelja minaretiga mausoleum. Sisekujundajaks palgati Veneetsia kunstnik, Bordeaux' kullassepp valmistas hõbedast väravad ning 20 000 töölist ehitasid hoonet 22 aastat. 72 m kõrgune ehitis tundub ebamaine. Keskmine suur kuppel ning seitse väiksemat selle ümber
Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Gropius van der Rohe Moholy-Nagy Bauhausi hoone Farnsworth House Kompositsioon Dessaus Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa
Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur. Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard?i Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja
2) Nike tempel väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr
kõrghoonete rajamiseks. Maakri 28 ja 30 planeering lisatakse küll konkursi materjalidele, kuid sellega arvestamine pole kohustuslik. Seda, mis saab Maakri 28 ja 30 planeeringust, kui konkursi võidutöö sellega üldse ei arvesta ning selle elluviimise võimatuks muudab, ei osatud öelda, kuid planeeringul olevate hoonete mahtu ja kõrgust saab muuta kindlasti. Kuid samas ei pruugi konkursile laekuvad tööd planeeringuga ette nähtud hoonestust muuta, sest arhitektid peavad arvestama alal olevate krundipiiridega. Arhitektuurikonkurss ei pruugi tuua loodetud lahendust, sest kvartalikaupa planeerimine on õigem kui krundikaupa planeerimine. Ja kuna alal on väga keeruline kruntide rägastik, pole seni sealsed maaomanikud suutnud ühise lahenduse saamiseks koostööd teha. Maakri tänava piirkonnast on aastatega välja kujunenud Tallinna kõrgeimate hoonete asupaik.
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate
,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks. ¤ Gustav Klimt austerlane- sümbolistlik, juugendlik. Figuuride kadumine ornamentidesse. ,,Suudlus". RAHVUSROMANTISM- 19. Sajand seoses rahvusriikide kujunemisega. Rahvuslike ideede levik, kunstnikud innustuvad Karjalast- selle ürgne loodus, ,,Kalevala" tegevus. Kuulsamad arhitektid on soomlased. Planeerisid ka ,,Estonia" teatri. ¤ Eliel Saarinen võtab eeskuju puitarhidektuurist ja maakirikutest. Juugendstiili mõjud. Teosed: Helsingi raudteejaam (kiviplokid, nurgeline, massiivne), suur Tallinna plaan/ projekt (19-20saj pakkus välja), Kommertspanga hoone (Pärnu mnt). ¤ Akseli Galien- Kaliela soomlane. Illustreerinud ,,Kalevala", tasapinnaline maal, erksad värvid, eeskujuks eestlastest arhitektidele.
Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ü...
ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda Õuedaamid
Sissejuhatus Maa-alal, kus praegu on Araabia Vabariik Egiptus, tekkis aastaid tagasi üks võimsamaid ja huvitavamaid tsivilisatsioone, mis on sajandeid ja aastatuhandeid köitnud tähelepanu. Ajal kui Euroopas ja Ameerikas oli veel kiviaeg, ehitasid Egiptuse insenerid uhkeid ehitisi pikki Niiluse kallast, matemaatikud arvestasid püramiidide kaldenurka ja arhitektid püstitasid suurejoonelisi templeid, mis ka tänapäeval võluvad oma uhkuse ja iluga. Tänapäeva Egiptus on suurim Araabia riik, mis asub Aafrikas ja osa selle territooriumist - Siinai poolsaar, asub Aasias. Kahte kontinenti eraldab Suessi kanal. Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga
. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. ITAALIA RENESANSS Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja enim kuulsust kogunud oli ehk Piet Mondrian, järgnesid Vilamos Huszar ja Jacobus Johannes Pieter Oud, luuletaja Antony Kok ning hiljem arhitektid Jan Wils, Robert van’t Hoff, mööblidisainer Gerrit Thomas Rietvield jpt. De Stijl soovis võitluslikult kujundada uut maailmapilti, töötades selleks välja oma sobivaid meetodeid ja põhimõtteid. Teistest rühmitustest eristas De Stijl’i eelkõige see, et nad olid pigem sõpruskond, kes vahetas oma mõtteid läbi De Stijl’i nimelise almanahhi, mis ilmus aastatel 1917-1932, seetõttu seostatakse ka rühmitise tegevust selle ajaga
sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia
säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. (et.wikipedia.org) 3. Parthenon Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. (vt joonis 3, lisas 2) Hoone ehitajateks olid arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Parthenon tähendab vanakreeka keeles ,,neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale. Seda dooria stiili ehitist peetakse üheks maailma arhitektuuri tippteoseks. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem, kui ta tegelikult on. Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia. Tekib mulje, et kogu katusehitis toetub suure kergusega sammastele. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega
peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park
Kultuuri mõjud Kreekast, Roomast ja Idamaadest. Riik oli kristlik ja piiramatu võimuga keiser oli kiriku eesotsas. Suur mõju Balkani poolsaarele ja vana vene kultuurile. Arhitektuur- selge piiriline ehituskunst hakkas välja kujunema 6. saj. Kirikud on tsentraalehitised, mille välimised punktid on keskkohast ühe kaugusel. Kuulsaim kuppelbasiilika on Hagija Sophia e Püha Tarkuse katedraal. (&. Saj. Isidoros Mileetosest ja Athemios Trelleisest olid arhitektid.) ehitada lasti Justinianus I. Ehituslikuks probleemiks oli kupli ehitamine ristküliku kujulise ruumi kohale. Selleks kasutati: piilaried, vikleid ja toetavaid poolkupleid. Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent, mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale, õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust.
hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidu- jumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal eKr suri, oli ehitis veel lõpetamata
võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Berliini teatrihoone. Klassitsismi ajastust on ka pärit Brandenburgi väravad Berliinis. Venemaa Klassits ajal arenes vene arh hoogsalt edasi. Jätkus Peterb väljaehitamine.. Teerajajax de la Mothe Peterburi Kunstiakadeemia kultuuriprof, kunstiakadeemia projekteerija. Cameron tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere
augustini 1932 USA-s Los Angeleses(täieliku nimega El Pueblo de Nuestra Señora La Reina de Los Angeles (Meie Issanda Inglite Kuninganna Linn). Asutatud hispaanlaste poolt 1781. aastal, linnaõigused 1835, liidetud Ameerika Ühendriikide koosseisu 1848. aastal). Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Põhimõtteline otsus võeti vastu juba 1921. aastal. Võistluste peasekretär oli Zack J. Farmer. Peaareen oli staadion Memorial Colosseum Olympic Park'is; arhitektid John ja Donald Parkinson. Pealtvaatajakohti oli 105 000. Piletiga pealtvaatajaid kokku: 1 247 580. Osales 37 riiki. Esmakordselt võtsid osa Hiina, Kolumbia. Osales 1408 sportlast (nendest 127 naist). Seda olümpiat saatsid kaks tähtsat asjaolu: majanduslik depressioon ja California geograafiline isoleeritus. Osavõtjate arv oli madalaim pärast 1906. aastat. Suurim võistkond oli USA-l - 337 sportlast. Väikseimad võistkonnad: Jugoslaavia, Hiina, Kolumbia, Uruguai - 1 sportlane.
Ta päris trooni 4aastase lapsena. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima baletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta
teadmisest. Üldise teadjad tunnetavad "miks" ja teavad selle toimuva asja põhjust. Kogenud teavad aga seda, "et" miski asi toimub kui juhtub mingi asi, kuid nad ei tea selle taga olevaid põhjuseid. Näiteks saab tuua, et müürsepp teab, et telliseid tuleb asetada üksteise peale täpselt muidu sein ei ole kandevõimeline ja jääb vildakaks aga ta ei tea, et miks täpselt sein ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud. 5. Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on. Ratsionalismiga on seotud üldise teadmine / põhjuste teadmine ja arusaamine , mis on siis tänu mälule võimalikud. Just mälu
Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks.
Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. 21.juulil 356. aastal e. Kr. (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati. Tempel ehitati uuesti üles. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:1.avar eeskoda
Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid. Peale sõda tegeleti taastamistöödega, mis mõnikord kujunesid ümberehitusteks (,,Estonia" teater). Linnaarhitektuuris unistati suurtest keskväljakutest monumentidega jne. Ehe näide stalinismist on maja Tartu mnt-l Stocmanni vastas. Majale ehitati torn, mille tippu kroonib viisnurk. Ehitati ka sammaskolonnidega hooneid (praegune ,,Hollywood") Maalikunst nõukogude Eestis (1960-1980) 1960.a. oli kanda kinnitanud nõukogude ideoloogia. Kõrgkooli oli lõpetanud kunstnike
Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid. Peale sõda tegeleti taastamistöödega, mis mõnikord kujunesid ümberehitusteks (,,Estonia" teater). Linnaarhitektuuris unistati suurtest keskväljakutest monumentidega jne. Ehe näide stalinismist on maja Tartu mnt-l Stocmanni vastas. Majale ehitati torn, mille tippu kroonib viisnurk. Ehitati ka sammaskolonnidega hooneid (praegune ,,Hollywood") Maalikunst nõukogude Eestis (1960-1980) 1960.a. oli kanda kinnitanud nõukogude ideoloogia. Kõrgkooli oli lõpetanud kunstnike
psühholoogilised probleemid. 17) ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL Mõiste ,,internatsionaalne stiil'' võeti kasutusele USA-s. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge kohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 1930.aastate lõpus saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse, otsides seal pelgupaika Euroopas tugevnenud natsisimi eest. Pilvelõhkujad- klaasist nn. kardinseinad said võimaliks, sest nad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone sisemisele ,,skeletile'', teraskarkassile. Tõepoolest, klaasist seinapinnad mitte ainult vahendavad valgust sissepoole, vaid on ühtlasi ka peegliks väljast vaatajale, teistele majadele ja pilvedele. Peegelduv sein kaotab visuaalselt hiigelhoone raskuse. Karkassehitised polnud USA-s sugugi tundmatud. Lihtsa
SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Loodus 4 1.1Taimestik 1.2Looduslikud riigipiirid 1.3Madalikud 1.4Jõed 1.5Järved 1.6Põhjavesi 2.Kliima 6 2.1Aastaajad 2.2Pinnamood 2.4Siseveekogud 3.Keeled 7 3.1 Rahvuslik koosseis 3.2 Usundid 4.Linnad 8 4.1 Külaelu 4.2 Rahvakunst 4.3 Söök 5.Riigikord 9 5.1 Kirikud KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 LISA 12 1 SISSEJUHATUS Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tsehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. ...
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreek...
ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin laenatakse elemente gootikast ja itaalia renessansist (rustika). Paremad näited on Kaupmeeste Ühingu ärikeskus Moskvas (arh. F. Sehtel). Jaroslavli jaama hoone Moskvas (1902, F. Sehtel) Antud perioodil valmis ka üks ilusamaid villasid Peterburis Aleksei Bubõri maja (1906 07, arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr). hotell "Astoria" Peterburis , arhitekt F. Lidval (1870 1945), Kolmandal perioodil (1910 17) muutub lõhe kahe eelpool mainitud suuna vahel äärmuslikuks : osa hooneid on rangelt geomeetrilised, ratsionaalsed, osa järgib täienisti vanu stiile. endine Mertensi kaubamaja Nevski prospektil Peterburis. 3.Mille poolest paistab silma Rene Lalique looming? René Lalique oli suurim revolutsionäär juveelikunsti alal. 1894 esitas ta esimest korda
Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: · 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento · 16. sajand - kõrgrenessanss cinquecento. ITAALIA VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod
Louis XIV eluaastad olid 1638-1715. Õukond Üks suurtest muutustest oli Louis XIV valitsusajal õukonna viimine Versailles'sse. Kuningale Pariisis ei meeldinud kuna seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Samuti oli tema meelest Pariisi lossid vanamoodsad ning ebamugavad. Lahendusena nägi Louis XIV õukonna mujale viimine ning seda ta ka tegi. Selleks koondab Louis XIV kokku oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles'sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised.
Portree medaljoniga. Veenuse sünd. Ü Primavera ja detail KÕRGRENESANSSI ARHITEKTUUR 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Donato Bramante (1444-1514)-tema tähendus 16.sajandi arhitektuurile on võrreldav
alad, ning edaspidi tema tuttavate järgi. Nõukogude aja algus poolel käsitleti puu majade piirkonda kodu rajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga. Oma Kolde majad Tallinna linnavolikogu 1922.a. otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad linnamaad ehitusühingule ''Oma Kolle'' Arhitektid H.Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2- korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale. ''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''
7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Hoone ehitati aastail 532 537. Hagia Sophia kirik on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid on saavutanud harmoonilise terviku. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinoopoli. Nüüd nimetati linn ümber Istanbuliks, kirik muudeti moseeks2 ja lisati minaretid3, mis kristlaste silmis moonutavad hoone kaunist siluetti. Tänapäeval on Hagia Sophia kirik muuseum. NB! Suurenda pilte!
lihvitud paneelidest. 15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadide juures. Kõrgrenessanss - Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi. 16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Veneetsias levis samal ajal nähtus nimega palladianism, saanud nime kuulsalt meistrilt Andrea Palladiolt
17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele
Tori Põhikool Moskva olümpiamängud 1980 Uurimistöö Koostaja Ivo Leesar Juhendaja Tiit Tammela 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Moskva 1980........................................................................................................................... 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 ...
a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni. Grande Arche kavandati 1982.a. taanlase Johan Otto von Spreckelseni poolt ja valmis juulis 1989. Koosneb kahest 105m tornist, mis on ühendatud. Kaare alla on kujundatud "pilv". Kasutusel büroohoonena. Asub La Défense`i ärirajoonis (ehitust alustati 1955.a., linnaosa iseloomustab modernne arhitektuur lihtsate geomeetriliste kujunditega. Maa-ala suurus on 800 ha). Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806- 08 Napoleoni 1805.a. võitude auks. Septimus Severuse triumfikaare eeskujul. Asub Louvre`i õuel. Kaarele lasi Napoleon panna Veneetsia Püha Markuse basiilikast pärit hobused. Need viidi sinna tagasi 1815. Palais Bourbon 4 arhitekti: Giardini 1722, Lassurance, Aubert, Gabriel 1728. Ehitati Louis XIV tütrele, Bourboni hertsoginnale. Rahvusassamblee tänapäeval. See on kreeka templi stiilis ehitatud. Madeleine`i kiriku paarik.
Mies van der Rohe, modernistmist sai ainuvalitsev suund, juhatas sisse sõjajärgses Ameerikas sisse terve ajastu, mis kannab edasi arhitekti senise napi mõõdetud,kuid mugava loomingu pitserit. Avarad klaaspinnad, valgusküllased ruumid, napid, ent heleda aknaga esteetiliselt kontrasti viimistletud seinad 38. Kes USA arhitektidest lõi 1950ndatel-1960ndatel aastatel ajatute massiivsete vormidega ehitisi? Nimeta Saaremaal sündinud arhitekti olulisemad ehitised. Millised arhitektid olid tema loomingustmõjutatud? Louis Kahn. onas Salk Institute (USA, California), Ayubi Meditsiinikeskus (Dacca). Tema loomingust olid mõjutatud Le Corbusier, A.Aalto, E. Saarinen. 39. Milline uus arhitektuuriline vorm tuli kasutusele 1950ndatel aastatel? Mis on selle nimi? Kes ja kus on seda kasutanud ka Eestis? Barabooli kujuline triumfikaar, sellele järgnes hüperboolsete paraboloid katused. NT J.F.K lennuväljal. Eesti laululava. 40
kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel
· kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port. Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB? Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.Gustav II Adolfi (1594-1632) ausammas taasavati 1992, autor on Elisabeth Tebelius-Myren. Jakob Hurda monument KUS ASUB?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
