Louis
XIV
SissejuhatusLouis
XIV sündis
1638 . aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond
Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval
ootel . Kõik sõltus lapse
soost. Louis XIV vend oli
hertsog Gaston d’Orléans, kelle pidevad
intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid
temast
trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg,
siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase
kuninga. Ta oli Louis XIII poeg.
Louis XIV oli kõige
nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna
ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses
kardinal Jules Mazarin .
Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast
Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb
absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide
absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa
Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV
soovis ise
valitseda . Tema kuulus ütlus on „Riik, see olen
mina“(„L'Etat,
c'est moi“ prantsuse keeles).
Sageli kutsuti veel Louis XIV’d Päikesekuningaks. Selle nime valis
ta omale ise, sümboliseerides puhtust ning korda. Päike on kõige
elava aluseks ja
eelduseks . Samuti viitas see
Versailles ’ õukonna
hiilgusele. Tema
valitsusaeg oli aastatel 1642-
1715 , valitsedes 72
aastat. Louis XIV
eluaastad olid 1638-1715.
ÕukondÜks
suurtest muutustest oli Louis XIV valitsusajal õukonna
viimine Versailles’sse.
Kuningale Pariisis ei meeldinud kuna seal oli ta
kogenud rahva rahutusi. Samuti oli tema meelest Pariisi lossid
vanamoodsad ning ebamugavad. Lahendusena nägi Louis XIV õukonna
mujale viimine ning seda ta ka tegi. Selleks koondab Louis XIV kokku
oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km
Pariisist eemal olevasse Versailles’sse lossi kuhu
kolisid kuningas
ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt.
Versailles’ lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi
ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav
personal.
Igal
õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338
kokka , 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised.
Õukonda
asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget
tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks
magasid oma kuningaga
ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti
ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna.
Kuningas
armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus.
Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu
loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis.
Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga
suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja
etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda.
Teatrietendused toimusid tihti, kuna kuningas oli suur kultuurihuviline ning armastas
teatrit.
Versailles’
õukond sai peagi kuulsaks üle kogu Euroopa. See oli tõeliselt ilus
ja
luksuslik , seal olid väga head kombed ning väga toredad
inimesed. Prantsuse
keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise
keeleks .
Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – Euroopa köögikunstki
on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati
valmistama šampanjat.
Versailles’
loss
Suhted kiriku ja
hugenottidega
16.
sajandil valitsenud usulised
pinged Prantsusmaa hugenottide ning
katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei
meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva
seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused
olid
vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV
hugenotte taga
kiusama . Nende poliitilised eriõigused tühistati
ning tühistati veel
1598 . aastal välja antud Nantes’i
edikt .
Nantes’i edikti järgi said
hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid
Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud
suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile
kehtestati kõrgemad
maksud , nad pidid majutama ja ülal
pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha.
Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha
kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad
hugenotid
astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid
Prantsusmaalt. Kõige rohkem
mindi Saksamaale,
Inglismaale ja
Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said nad
elada rahulikult ilma tagakiusamiseta võimude poolt.
Majanduspoliitika
Louis
XIV oli küll absolutistlik valitseja ning tegi kõike asju ise, kuid
tal oli ka vaja abi. Üks silmapaistvamatest neist oli Jean-Baptiste
Colbert . Ta oli Prantsusmaa rahandusminister Louis XIV ajal, ta sai
selleks aastal 1665. Colbert korraldas majandust merkantilistlikus
toonis.
Colberti
seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid
ise toota.
Merkantilistlik majanduspoliitika tähendab seda, et tuuakse sisse
võimalikult vähe kaupa ning viiakse välja võimalikult palju. Nii
saab riik omale palju kulda ning hõbedat, mis on riigi võimekuse
sümbol. Maksupoliitika
käis
kuningal nii, et ta rentis maksukogumisõiguse mõnele
suurrikkale, kes
rahvalt palju
suuremaid summasid nõudes maksis oma
rahakotist vähem. Louis XIV ajal rajati ohtralt manufaktuure, mis
tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks.
Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale.
Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja
kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa
läänerannikuga.
Louis XIV abiellumine Louis
XIV oli abielus
hispaania Marie Theresega. Nad abiellusid 9. juunil
aastal 1660. Enne abiellumist oli suur küsimus, et kellega abiellub
Louis XIV. Tõsiselt kaaluti vaid kahte
kandidaati – üks oli
Savoia printsess Marguerite, kes oli Soissons’i
krahvinnale(Mazarini õetütrele) abielu kaudu täisnõbu, mille
tõttu Mazarinil oli isiklikult põhjust eelistada just seda valikut.
Teine oli kuninganna-ema vennatütar,
hispaania infanta
Marie
Therese (hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist
jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil
1660 lahkus Marie Therese oma
kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale.
Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta
üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks
võõra maa kuningannal külastada oma
kodumaad . 2 päeva hiljem
peeti juba
pulmad . Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna.
Hiljem
kuningas
ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes
madame de Montespan.
Kuninganna leppis olukorraga.
Marie
Therese
Absolutism Louis XIV ajalLouis
XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism.
Kuningas
suutis oma valitsusajal luua tõepoolest laialdase veendumuse, et
kõik riigis sõltubki vaid temast.
Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks. Generaalstaate
kuningal polnud. Ta valitses üksi. Kuningas oli see kes võttis
vastu ja tühistas seadusi, tema ajal ei tohtinud tähtsaimad
ametnikud teha ühtegi otsust ilma kuninga loata. Veel otsustas
kuningas sõja alustamise ja rahu üle. Louis XIV ajal tegutses veel
tema suurearvuline salapolitsei. See oli loodud rahva meeleolu
jälgimiseks ning kuninga tahte vastu väljaastunute karistamiseks.
Salapolitsei sokutati rahva sekka, nii, et keegi ei saanud
arugi , kes
oli salapolitseinik ning kes mitte. Salapolitsei
abistas väga palju
kuningat, nii sai ta teada rahva
plaane , vandenõusid, rahulolu jne.
Ka
kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud suurfeodaalid koondati uude
Versailles’ lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid ta
tahtest ja olid pidevalt ta silma all.
Kuningas võis anda käsu
vastaste vangistamiseks, vajamata selleks
kohtu otsust. Louis XIV tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga
ning vaba aega tal polnud praktiliselt üldse, kuna muu aeg oli
sisustatud tal jalutuskäikude, ballide, ballettide, teatritega jne.
Louis XIV välispoliitika tugines
suurelt sõjalisel jõul ning, et
Prantsuse
armee oli Euroopa tugevaim(umbes 400 000 meest 17.
sajandi lõpus). Kuigi ei näita väe suurus seda, et kui võimekas
see sõjavägi on, olid Louis XIV sõjaväes
treenitud ning
elukutselised sõjaväelased, näiteks musketärid, kaardiväelased
jne. Prantsusmaa sekkus Louis XIV valitsusajal 4 suuremasse sõtta –
Devolutsioonisõtta, Prantsuse-Hollandi sõtta, Pfalzi pärilussõtta
ning Hispaania pärilussõtta. Esimesed 2 neist olid Prantsusmaale
edukad – vallutati palju alasid ning näidati oma võimu
vastastele. Pfalzi sõjas pidi Prantsusmaa loovutama väikese osa oma
valdustest, Hispaania
pärilussõjas ei õnnestunud Louis'l saada lõunapoolset riiki oma
otsese juhtimise alla: ta pidi leppima Hispaania sõltumatusega,
kuigi selle kuningaks sai Louis' lapselaps
Felipe V. 1715. aastal,
kui Louis XIV suri, näis nii talle kui ka enamikule prantslastest,
et ta elu on läbi kukkunud, kuna just lõppenud Hispaania sõjas
oldi sisuliselt lüüa saadud ja selge domineeriv positsioon
kaotatud . Ometi oli Prantsusmaa ikkagi Euroopa sõjaliselt ja
majanduslikult tugevaim riik, kuid rahva ja uute valitsejate
vastumeelsus Louis' liiga pedantseks ja ebainimlikuks
aetud valitsuskorraga tõi kaasa selle, et Prantsuse õukond ja valitsus
kaldus järgnevalt hedonismi ning
riik hakkas nõrgenema sellest ajast ajast.
Louis
XIV valitsusaja lõpp ning surm
Louis
XIV valitsusaja lõpp oli talle tõeliselt raske. Riigivõlg kasvas,
oli mitmeid näljahädasid, olid pikad ja kurnavad sõjakäigud,
Ameerika koloniseeriti. Kuid kellegile ei tulnud pähe teda kukutada,
kuna ta oli oma valitsusajal loonud tõeliselt tugeva ja
koloniseeritud riigi. Tema oli ju ikkagi see, kelle valitsusajal oli
Prantsusmaa ning ka Euroopa absolutismi tippaeg. Ta ei surnud küll
rahva poolt armastatuna, kuid siiski oli ta üks silmapaistvamaid
monarhe Prantsusmaal ning ka Maailmas. Ta tegi oma valitsusajal ära
tõeliselt palju. Pärast 72 aastat valitsemist, Louis XIV suri
gangreeni. On teada ka see, mida Louis XIV ütles oma pojapojale
Louis XV’le. See on järgnev: „Kunagi saab sinust suur kuningas.
Ära vaid talita minu eeskujul, vaid hoia eemale suurtest
ehitusplatsidest ja sõjatandritest. Mõtle oma kohustustele Jumala
ees ja püüa selle poole, et Sinu
alamad Sind austaksid. Kuula häid
nõuandeid ja vasta samaga. Püüa oma rahva elujärge parandada,
mida mina õnnetul
kombel teha ei suutnud.“ Ilmselt polnud Louis
XIV oma valitsusajaga rahul. Enne oma surma, päevad enne oma 77.
sünnipäeva, saab Prantsusmaal võimule järgmine kuningas, tema
pojapoeg, viieaastane Louis XV. Teda ei huvitanud sootuks riigiasjad,
tema tegeles vaid oma lõbustamisega, armukeste ja raharaiskamisega.
Ta lasi teistel teha valitsemise tema eest. Ajalugu tunneb ka tema
ütlust: „Pärast mind tulgu või
veeuputus .“
Pildid
Louis XIV’stLouis
XIV aastal 1667
Louis
XIVKasutatud
kirjandus:
http://faculty.ucc.edu/egh-damerow/louis_xiv.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV http://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Theresa_of_Spain „
Uusaeg .
Õpik 8. Klassile, 1. Osa“ Tõnu
Tannberg „Louis XIV“ Ian
Dunlop
http://et.wikipedia.org/wiki/Absolutis m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/louis14_siim.ht m
Sisukord:
Sissejuhatus……………………………..…1
Õukond………………………………….……1,2
Suhted
kiriku ja hugenottidega…..2,3
Majanduspoliitika…………………………3
Louis
XIV abiellumine……………………3,4
Absolutism Louis XIV
ajal……………….4,5
Louis XIV valitsusaja lõpp ja
surm……5
Pildid Louis XIV’st……………………………6
Kõik kommentaarid