Louis XIV - referaat (0)

Louis XIV
Sissejuhatus
Louis XIV sündis 1638 . aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel . Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d’Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg.
Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin . Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda . Tema kuulus ütlus on „Riik, see olen mina“(„L'Etat, c'est moi“ prantsuse keeles). Sageli kutsuti veel Louis XIV’d Päikesekuningaks. Selle nime valis ta omale ise, sümboliseerides puhtust ning korda. Päike on kõige elava aluseks ja eelduseks . Samuti viitas see Versailles ’ õukonna hiilgusele. Tema valitsusaeg oli aastatel 1642- 1715 , valitsedes 72 aastat. Louis XIV eluaastad olid 1638-1715.
Õukond
Üks suurtest muutustest oli Louis XIV valitsusajal õukonna viimine Versailles’sse. Kuningale Pariisis ei meeldinud kuna seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Samuti oli tema meelest Pariisi lossid vanamoodsad ning ebamugavad. Lahendusena nägi Louis XIV õukonna mujale viimine ning seda ta ka tegi. Selleks koondab Louis XIV kokku oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles’sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles’ lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka , 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised.
Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna.
Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Teatrietendused toimusid tihti, kuna kuningas oli suur kultuurihuviline ning armastas teatrit.
Versailles’ õukond sai peagi kuulsaks üle kogu Euroopa. See oli tõeliselt ilus ja luksuslik , seal olid väga head kombed ning väga toredad inimesed. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks . Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – Euroopa köögikunstki on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat.
Versailles’ loss

Suhted kiriku ja hugenottidega

16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama . Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598 . aastal välja antud Nantes’i edikt . Nantes’i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud , nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt. Kõige rohkem mindi Saksamaale, Inglismaale ja Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said nad elada rahulikult ilma tagakiusamiseta võimude poolt.
Majanduspoliitika
Louis XIV oli küll absolutistlik valitseja ning tegi kõike asju ise, kuid tal oli ka vaja abi. Üks silmapaistvamatest neist oli Jean-Baptiste Colbert . Ta oli Prantsusmaa rahandusminister Louis XIV ajal, ta sai selleks aastal 1665. Colbert korraldas majandust merkantilistlikus toonis. Colberti seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Merkantilistlik majanduspoliitika tähendab seda, et tuuakse sisse võimalikult vähe kaupa ning viiakse välja võimalikult palju. Nii saab riik omale palju kulda ning hõbedat, mis on riigi võimekuse sümbol. Maksupoliitika käis kuningal nii, et ta rentis maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes maksis oma rahakotist vähem. Louis XIV ajal rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga.
Louis XIV abiellumine
Louis XIV oli abielus hispaania Marie Theresega. Nad abiellusid 9. juunil aastal 1660. Enne abiellumist oli suur küsimus, et kellega abiellub Louis XIV. Tõsiselt kaaluti vaid kahte kandidaati – üks oli Savoia printsess Marguerite, kes oli Soissons’i krahvinnale(Mazarini õetütrele) abielu kaudu täisnõbu, mille tõttu Mazarinil oli isiklikult põhjust eelistada just seda valikut. Teine oli kuninganna-ema vennatütar, hispaania infanta Marie Therese (hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad . 2 päeva hiljem peeti juba pulmad . Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna. Hiljem kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes  madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga.
Marie Therese

Absolutism Louis XIV ajal
Louis XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism. Kuningas suutis oma valitsusajal luua tõepoolest laialdase veendumuse, et kõik riigis sõltubki vaid temast. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks. Generaalstaate kuningal polnud. Ta valitses üksi. Kuningas oli see kes võttis vastu ja tühistas seadusi, tema ajal ei tohtinud tähtsaimad ametnikud teha ühtegi otsust ilma kuninga loata. Veel otsustas kuningas sõja alustamise ja rahu üle. Louis XIV ajal tegutses veel tema suurearvuline salapolitsei. See oli loodud rahva meeleolu jälgimiseks ning kuninga tahte vastu väljaastunute karistamiseks. Salapolitsei sokutati rahva sekka, nii, et keegi ei saanud arugi , kes oli salapolitseinik ning kes mitte. Salapolitsei abistas väga palju kuningat, nii sai ta teada rahva plaane , vandenõusid, rahulolu jne. Ka kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud suurfeodaalid koondati uude Versailles’ lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid ta tahtest ja olid pidevalt ta silma all. Kuningas võis anda käsu vastaste vangistamiseks, vajamata selleks kohtu otsust. Louis XIV tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal polnud praktiliselt üldse, kuna muu aeg oli sisustatud tal jalutuskäikude, ballide, ballettide, teatritega jne. Louis XIV välispoliitika tugines suurelt sõjalisel jõul ning, et Prantsuse armee oli Euroopa tugevaim(umbes 400 000 meest 17. sajandi lõpus). Kuigi ei näita väe suurus seda, et kui võimekas see sõjavägi on, olid Louis XIV sõjaväes treenitud ning elukutselised sõjaväelased, näiteks musketärid, kaardiväelased jne. Prantsusmaa sekkus Louis XIV valitsusajal 4 suuremasse sõtta – Devolutsioonisõtta, Prantsuse-Hollandi sõtta, Pfalzi pärilussõtta ning Hispaania pärilussõtta. Esimesed 2 neist olid Prantsusmaale edukad – vallutati palju alasid ning näidati oma võimu vastastele. Pfalzi sõjas pidi Prantsusmaa loovutama väikese osa oma valdustest, Hispaania pärilussõjas ei õnnestunud Louis'l saada lõunapoolset riiki oma otsese juhtimise alla: ta pidi leppima Hispaania sõltumatusega, kuigi selle kuningaks sai Louis' lapselaps Felipe V. 1715. aastal, kui Louis XIV suri, näis nii talle kui ka enamikule prantslastest, et ta elu on läbi kukkunud, kuna just lõppenud Hispaania sõjas oldi sisuliselt lüüa saadud ja selge domineeriv positsioon kaotatud . Ometi oli Prantsusmaa ikkagi Euroopa sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim riik, kuid rahva ja uute valitsejate vastumeelsus Louis' liiga pedantseks ja ebainimlikuks aetud valitsuskorraga tõi kaasa selle, et Prantsuse õukond ja valitsus kaldus järgnevalt hedonismi ning riik hakkas nõrgenema sellest ajast ajast.
Louis XIV valitsusaja lõpp ning surm

Louis XIV valitsusaja lõpp oli talle tõeliselt raske. Riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, olid pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseeriti. Kuid kellegile ei tulnud pähe teda kukutada, kuna ta oli oma valitsusajal loonud tõeliselt tugeva ja koloniseeritud riigi. Tema oli ju ikkagi see, kelle valitsusajal oli Prantsusmaa ning ka Euroopa absolutismi tippaeg. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, kuid siiski oli ta üks silmapaistvamaid monarhe Prantsusmaal ning ka Maailmas. Ta tegi oma valitsusajal ära tõeliselt palju. Pärast 72 aastat valitsemist, Louis XIV suri gangreeni. On teada ka see, mida Louis XIV ütles oma pojapojale Louis XV’le. See on järgnev: „Kunagi saab sinust suur kuningas. Ära vaid talita minu eeskujul, vaid hoia eemale suurtest ehitusplatsidest ja sõjatandritest. Mõtle oma kohustustele Jumala ees ja püüa selle poole, et Sinu alamad Sind austaksid. Kuula häid nõuandeid ja vasta samaga. Püüa oma rahva elujärge parandada, mida mina õnnetul kombel teha ei suutnud.“ Ilmselt polnud Louis XIV oma valitsusajaga rahul. Enne oma surma, päevad enne oma 77. sünnipäeva, saab Prantsusmaal võimule järgmine kuningas, tema pojapoeg, viieaastane Louis XV. Teda ei huvitanud sootuks riigiasjad, tema tegeles vaid oma lõbustamisega, armukeste ja raharaiskamisega. Ta lasi teistel teha valitsemise tema eest. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: „Pärast mind tulgu või veeuputus .“
Pildid Louis XIV’st
Louis XIV aastal 1667

Louis XIV
Kasutatud kirjandus:
http://faculty.ucc.edu/egh-damerow/louis_xiv.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV
http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV
http://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Theresa_of_Spain
„ Uusaeg . Õpik 8. Klassile, 1. Osa“ Tõnu Tannberg
„Louis XIV“ Ian Dunlop
http://et.wikipedia.org/wiki/Absolutis m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/louis14_siim.ht m
Sisukord:
Sissejuhatus……………………………..…1
Õukond………………………………….……1,2
Suhted kiriku ja hugenottidega…..2,3
Majanduspoliitika…………………………3
Louis XIV abiellumine……………………3,4
Absolutism Louis XIV ajal……………….4,5
Louis XIV valitsusaja lõpp ja surm……5
Pildid Louis XIV’st……………………………6