Itaalia renessanss (0)

Sisukord:

• Sissejuhatus ( 2.lk )
  
• Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk )
  
• Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk )
  
• Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk )
  
• Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk )
  
• Kasutatud kirjandus ( 9.lk )
  

SISSEJUHATUS
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tulenebitaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendabtaassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siisuuesti antiikaegne kultuur.
Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused.Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubandusesõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö,mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaaliapankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad .
Itaalias on säilinud palju suurejoonelisijälgi Vana- Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekskiideaalseks pidama . Nii ongi renessanss ühest küljest antiigipärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiestiuuelaadset kirjandust ja kunsti.
Vararenessansi ajal oli kultuuri- jakunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicitesuguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma ; suurt osa mängis siis ka Veneetsia .
Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaaliarenessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokkuomaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segaselajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivisõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti onsuguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga.
Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselttavaliselt kaheks:

• 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento
  
• 16. sajand - kõrgrenessanss – cinquecento.
  

ITAALIA VARARENESSANSI ARHITEKTUUR
Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäidsiiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusukirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobutikõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumakspidama kupliga kaetud ehitisi ; eeskujuks oli siin Rooma Panteon .
Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasidsambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille - ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegseteehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäitarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar.
Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamuteasemele kerkisid nn. palazzo 'd, mille laiad esiküljed olid julgelttänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline,tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu.Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksedkarmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutudkiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole.Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed,mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid