Rooma. Bütsants (1)

Rooma arhitektuur

Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi . seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad , mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard ’i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid.
Forum Romana –pea foorum .
Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks.
Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia ; Via Aurera; Via Flaminia jne.
Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte.
Elamud - ülikute villad ja paleed asusid küngastel, mägede nõlvadel ja kitsastel tänavatel olid lihtrahva elamud.( insula - saar -> üürimaja) ruumipuudusel ehitati need võimalikult kõrged(max 21 m)
357 oli 1790 üliku maja ja 46 602 insulat.
64 põles Rooma 14 osast 20 maha.
5. saj pärast germaanlaste rünnakuid jäi Rooma alles 10 000 elanikku. 16. saj u 55 000 elanikku. Ja praegu u 4 milj elanikku.
Traianuse sammas- Traianuse foorumiga seoses püstitati Traianuse auks. Sisaldas matuse urni . 30 m kõrge . kunagi seal tipus Traianuse kuju. Säilinud 200 m pikkune reljeef riba, mis sammast ümbritseb.
Traianuse foorum. Pääses sinna suure kaaravaga väravast; ümber hooned(fassaade kujundasid sammas read.
Rahu altar- Legend Rooma asutamisest ja Augustus oma perekonnaga sõjakõigul.
Rooma müürid – keiser Augustuse ajal alustati ehitamist ( barbarite sissetung 3. saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km.
Caracallo termid - 3. saj
Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres.
Panteon - ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema . 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik ( Raffael ja kuningad)

Coleooseum

saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater . Nimi tuleneb lähedal asunud keiser
Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus 50 m u 50 000 istekohta. Alumisel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad. areeni all 3 korrust ruume gladiaatoritele, loomadele ja võitlusatribuutidele. Tribüünidele sai peale tõmmata katteid e põikesepurjed.

Vatikan

Citta del vatico
Kiriku riigi järglane, alates 1377 paavstide pidev residents. Alates 1929 iseseisev linnriik . Maailma väikseim 0,44 ruutkilomeetrit.
2500 inimest. Riigi keel ladina keel. Riigipea riigi paavst .
Peetri kirik - Apostel Peetruse hauakirik 4. saj. Ehitatud ümber 17. saj.
Peetruse väljak- 280*240 purskkaevude ja sammaste kolonnaadid.
Vatikani loss vanim osa 1280 rajatud kindlus , mis 25. saj. Muudeti lossiks.

Rooma skulptuur

Portree skulptuur- ( realistlik stiil)oma esivanemaid kujutati realistlikult. Arvati, e portree kindlustab esivanema hinge. keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks . Ei varjatud ebatäiuslikkust. Idealiseerivamat laadi eelistas esimene keiser Augustus . see sobis rõhutama tema jumalikku olemust.

Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid . Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri.

Rooma maal

Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor . Armastati ruumilisi silmapetteid.
Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale.
Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik .
Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid ( madu Heraklest kägistamas)
Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse)

Pompeij

Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad ).
Seintel on säilinud palju freskosid ja põrandatel mosaiike. Leitud on mööblit, nõusid. Väljakaevatud foorum, turuhoone, Jupiteri tempel, termid, elamud ja poed ning Rooma vanim amfiteater(80 eKr ja 20 000 inimest mahutav)

Ristiusu mõju kunstile

Ristiusk õõnestas oma äärmiselt monoteismiga antiikaja ühiskonda.
Nõuti: 1)Jeesuse eeskujuks pidamist
2)võrdsust Jumala ees

Vaenlaste armastust

Usu ja igapäevaelu ühendamist.
Nende nõudmiste tõttu kiusati kristlasi Roomas taga. Nende märterlik surmaminemine ja kannatused tõstsid aga rahva poolehoidu kristlaste suhtes. 3. saj tabas Roomat üleüldine kriis, mis samuti soodustas kristluse levikut.
4. saj nägid keisrid kristluses viimast lootust lagunevat riiki koos hoida.
Visuaalse kunsti loomine oli kristlastel algul keelatud. tähtis oli vaid jumala sõna. Pühasid tekste hakati kirjutama pärgamendile ja pandi sellega alus kristlikule raamatu kunstile. Edasi tekkis 5-6 saj kristlik raamatu maal e miniatuurmaal.
Varaseimad arhitektuuri näited on 4. saj. Varem käidi koos salaja ilmselt koguduse liikmete kodudes või looduses.
1-5. saj rajati maaaluseid koopaid e katakombe, mida kasutai matmispaigana. Asusid linnamüüridest väljaspool, suurte teede ääres.
Sealt on pärit ka vanim seina- ja laemaalid.
Alguse sai keeruline kristlik sümboolika. Sümbolid võimaldasid viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos.(nt kala = Kristus, ankur = lootus, paabulind = surematus , tuvi = püha vaim, võti = Püha Peetrus , kes oli taevaväravate valvur )
Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel.

Kiriku ehitus

Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika .
Kirik pidi olema ida-lääne suunaline . Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega. Altari ümbrus ja kiriku idaosa olid kõige rohkem kaunistatud. Mosaiike tehti erksavärvilistest klaasitükkidest. Teemad olid usulised, tegelased on ära tuntavad sümbolite kaudu. Oluline oli näidata inimese hinge seisundit . Erinevalt antiigist on kõik figuurid ohtralt riietega kaetud. Tähtsaim basiilika on Peetri kirik Vatikanis .

Bütsants

Ida- Rooma kirik. Byzantion => Konstantinoopol => Istanbul
Keskseteks aladeks Väike- Aasia ja Kreeka. Kultuuri mõjud Kreekast , Roomast ja Idamaadest. Riik oli kristlik ja piiramatu võimuga keiser oli kiriku eesotsas. Suur mõju Balkani poolsaarele ja vana vene kultuurile.
Arhitektuur- selge piiriline ehituskunst hakkas välja kujunema 6. saj. Kirikud on tsentraalehitised, mille välimised punktid on keskkohast ühe kaugusel.
Kuulsaim kuppelbasiilika on Hagija Sophia e Püha Tarkuse katedraal . (&. Saj. Isidoros Mileetosest ja Athemios Trelleisest olid arhitektid.) ehitada lasti Justinianus I. Ehituslikuks probleemiks oli kupli ehitamine ristküliku kujulise ruumi kohale. Selleks kasutati: piilaried, vikleid ja toetavaid poolkupleid. Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent , mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale , õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust.
Moslemid ehitasid kirikule juurde minareitd, mis moonutasid esialgset välisilmet. Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu.
Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga.
9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik , kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule.

Maali- ja mosaiigikunst

Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri:

ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt( vaimulikud ja mungad )

pildi eitajad e ikonoklastid . Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine.(sõjaväelased)
nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi.
Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid.
Figuuri on saledad , pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed, silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse teema laiem käsitlus.
Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed. Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja pühakute pilte. Kõige rohkem kujutati Maarjat Jeesusega. Ikoon oli püha ja imettegev objekt, seetõttu maaliti neid alati kindlate kaanonite järgi: taust oli kuldne , värvid säravad, nägu ja käed maalitud pehmete ja ümarate joontega, riietel palju volte.
Ikoone maaliti kahes tehnikas:

enkaustika - vahamaal

tempera - looduslik värvaine segatud mee või munavalgega.
Ikooni aluseks on laudadest tahvel . Ikoonid pannakse kirikus eraldi seinale, nim ikonostaasiks