Vana-Kreeka arhitektuur (0)

17.12.2013
Vana-Kreeka arhitektuur
Referaat
Tallinn
2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst . Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist . Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik-Kreeka teatreid . (kunstiabi.weebly.com) 3
1.Templid ja nende ülesehitus 4
2.Ehitusstiilid 6
3. Parthenon 8
4.Erechtheion 8
Lisa 1: Ehitusstiilid – dooria , joonia ja korintose joonised 10
Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik-Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com)

Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest – kandvatest ja kantavatest osadest. ( Remmel , 1989)
Tõsiasi on see, et kunst oli pidevas muutumises nii Vana-Kreekas ja on seda ka tänapäeval. Selle tõttu arenesid erinevad ehitusdetailid Vana-Kreeka arhitektuuris järk-järgult arhailisest järgust hellenismini. Lisaks olemas olevatele 3 ehitusstiilile tekkisid mitmesugused stiilide segud.
Minu töö eesmärgiks on tuua välja templite ülesehitus, arhitektuuri 3 ehitusstiili ja kirjeldada kreeka ehituskunstipärleid– Parthenoni ja Erechtheioni.

Templid ja nende ülesehitus

Nagu paljudel teistel vanaaja rahvastel, nii oli ka kreeklastel arhitektuuriala tähtsaim ala templiehitus. Kreeka templid erinesid Idamaade omadest selle poolest, et nad olid mitte ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematele aladele , sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Samuti oli iga tempel pühendatud ühele kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. (Remmel, 1989)
Tavaline tempel nägi välja põhiplaanilt ristküliku kujuline ja meenutas megaroni ehk kreeklaste vanem elamut. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem aga kivi – marmor, mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid. (Kangiliski, 1997)
Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma , sammastik ja talastik koos katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997)
Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast – alumine, ehhiin ja ülemine, abakus . Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997)
Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist , mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989)
Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer , dipteer , pseudodipteer. (Remmel, 1989)

Ehitusstiilid

Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus . Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik . Viimane koosneb kettakujulisest ehhiinist ja ruudukujulisest abakusest ehk plaadist . Friisil on vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Dooria stiili varasema etapi näiteks on Lõuna-Itaalias Paestumis ehitatud nn. Basiiika (6. saj. e.m.a.) ja Poseidoni tempel (5. saj. I pool e.m.a). Täiuslikem teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel (peripteer). ( Kangilaski , 1997)
Erinevalt dooriast on joonia sambad saledamad ja kõrgemad, elegantsemad. Sammas toetub baasile. (kunstiabi.weebly.ee) Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist , mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (et.wikipedia.org) Joonia stiili esindasid nt väike Nike tempel (amfiprostüül) Ateena Akropolil ja hiiglaslik Artemise tempel Efesoses Väike-Aasias (dipteer). (Kangilaski, 1997)
Kõige hilisemal korintose stiilil on kõige uhkemad sambad. Samuti võrreldes dooria ja jooniaga on sambad veel kõrgemad ja saledamad. Põhiline erinevus väljendub aga sambakapiteelis. Korintose ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid , mis kujundavad hästi ülemineku abakusele. (vt joonis 1, lisas 1) Korintose stiili parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. (kunstiabi.weebly.ee) Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus. Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud . Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. (et.wikipedia.org)

Parthenon

Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. (vt joonis 3, lisas 2) Hoone ehitajateks olid arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Parthenon tähendab vanakreeka keeles „neitsi elukohta“, mis viitab jumalanna Athenale . Seda dooria stiili ehitist peetakse üheks maailma arhitektuuri tippteoseks. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem, kui ta tegelikult on. Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia . Tekib mulje, et kogu katusehitis toetub suure kergusega sammastele. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Marmorist templi põhiplaan on ristkülikukujuline ehk peripteer, kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. (vt joonis 2, lisas 2) Parthenon säilis üsna hästi kuni aastani 1687 , mil Ateena piiramise ajal sai pommitabamuse ja püssirohulaona kasutusel olnud hoones toimus plahvatus . (Remmel, 1989) 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. (et.wikipedia.org)
Templi sees cella’s asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. 426. aastal viidi Athena kuju Rooma keisri käsul Konstantinoopolisse, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Cella oli seestpoolt ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ning Olümpose jumalaid (välja arvatud Hades ja Hestia ). (et.wikipedia.org)

Erechtheion

Viimane akropoli silmapaistvaist hooneist ehitati V sajandi lõpul. See on ehitatud joonia stiilis ja marmorist nagu Partheongi. (vt joonis 4, lisas 2) Hoone ehitas Philokles. Templi põhiplaan on ebasümmeetriline, mille tingis ebatasane maastik ja tahe komponeerida erinevatele jumalustele pühad kojad ühe hoone raames. (Remmel, 1989) Selles austati Athenat kui Ateena linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org)

Lisa 1: Ehitusstiilid – dooria, joonia ja korintose joonised

Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid.
Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a – krepidoma, b – stülobaat, c – ehhiin, d – kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e – arhitraav , f – friis, g – karniis , h – frontoon. ( http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.ht m.)
Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast.

Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion

Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon .)
Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. ( http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion-temple.html .)

Kasutatud kirjandus

Kangilanski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu . Tallinn: „Kunst“. Lk 52-56.

Remmel, A. 1989. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: „Valgus“. Lk 25-29.

http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html . (14.12.2013)

http://kunstiabi.weebly.com/templid.html . (14.12.2013)

http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia_stiil . (14.12.2013)

http://et.wikipedia.org/wiki/Korintose_stiil . (14.12.2013)

http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon . (14.12.2013)

http://et.wikipedia.org/wiki/Erechtheion . (14.12.2013)