Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romantism, sümbolism kunstis (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnes uus romantismi ideoloogia?
  • Miks tunti vajadust uue kunstistiili järele 19saj lõpus?
  • Mida taotles kunstirühmitus kuhu kuulusid WMorris EBurne-Jones?
  • Millest lähtuti uue ornamentika loomisel millised olid lemmikmotiivid ja- värvid?
  • Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil näiteid?
  • Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi arhitektid?
  • Mis ühendas postimpressioniste?
Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1)
1.Iseloomusta kunstielu.
Sajandivahetuse kunsti nimetatakse kunstiks, mis levis aastatel 1890-1905. Kunstielus kihistumised, ümberjaotumised. Ametlik kunst jäi truuks klassitsismi põhimõtetele. Tõuseb esile sõltumatu kunst . Kunstnikud aldid igasugustele uuendustele. Tekib kunstnike kihistus. Ametliku kunsti seisukoht ühiskonnas nõrgeneb. Ametlik vastandub sõltumatule. Tõusevad esile uued kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism , nende piirid on hägusad.
2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia?
uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks.
3. Iseloomusta sümbolismi.
Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjandusest ( romaanid , luule), antiikmütoloogiast, keskaegsetest Skandinaavia muinasjutud ja ka piibli teemad. Maalidel kujutatakse mitte nähtavat maailma. Idealiseeritakse ja ülistatakse suuri sügavaid tundeid (pahesid, voorust , iha jne). Eesmärgiks polnud reaalsusue kujutamine vaid nende ülesanne oli elutõe otsimine. Neil olid lemmiktegelasteks naised. Kahte moodi: 1. puhas, vooruslik, idealiseeritud ja 2. saatuslik naine, kes võrgutab, hukutab mehi. Pikkade mustade juustega,ja küüntega. Kujud väljavenitatud ja taustad ebareaalsed . Andsid edasi väärtusi ja eetikat.
4. Skulptuur sajandivahetusel. Auguste Rodin + looming.
Avastas enda jaoks maalimise 15.aastaselt. Ei käinud üheski kunstikoolis õppimas. Sai inspiratsiooni Michelangelolt. Muuseumi võeti vastu tema skulptuuridest "Pronksiaeg" ja " Ristija Johannes". Valmisas tulevasele dekoratiivkunsti muuseumi ukse, millega ta tegeles 20 aastat. Kujutatud oli palju erinevaid tegelasi ka Noa laevalt. Talle meeldis modelleerida üksikuid detaile (käsi, jalgu ). Tuntud teos "Calais kodanikud"- vabasurma läinud vabamüürlastest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumise tunnet .
5. Eesti skulptuur + autorid ja teosed.
August Weizenberg - " Linda ". Teemadevalikul sümbolist. Järgib akadeemilist kunsti. Amandus Adamson- "Russalka" Jaan Koort " Metskits - loomingus Rodini mõjutusi. Nii loomi kui ka inimesi. materjalid läbikatsetatud. Mitmeid portreebüste "Talumehe portree". Tõi esile sisemise ilu.
6.Miks tunti vajadust uue kunstistiili järele 19.saj lõpus?
Esiteks avatakse 1895 Pariisis uus kunstigalerii (Art Nouveau ). Seal eksponeerivad oma loomingut nii kunstnikud kui ka disainerid ja lõid uut kunsti. Neid ei võetud kuskil mujal muuseumis vastu. Neil oli taotlus vältida vanu stiile ja luua uut, mis kujundaks kogu keskkonda. Teiseks Euroopas suur Jaapani kunsti näitus. Kasvas huvi Jaapani vastu. Kolmandaks Euroopas polnud ammu olnud ühtegi sõda ja jõukus oli kasvanud ning tekkis tung raha kulutada luksusesemetele.
7. Mida taotles kunstirühmitus, kuhu kuulusid W.Morris, E. Burne -Jones?
2 disainerit lõid rühmituse " Prerafaeliidid ". Neid ei huvitanud renesanss. Leidsid et kunst peab valmistama inimesel heameelt. Ilusad asjad peavad olema kasulikud. Leidsid et tööline pidi tundma naudingut töötades ja toodang pidi olema ilus. Ülistasid käsitööd. Võtsid keaskaegse kunsti endale eeskujuks. Alustasid tapeetide kujundamisest. Aluseks loodus, aga ei jäljendatud täpselt vaid stiliseeriti.
8. Millest lähtuti uue ornamentika loomisel, millised olid lemmikmotiivid ja- värvid?
Loodi omanäoline ornamentika, mis oli fantaasiavili. Hoogne, liikuv joon- juugendile iseloomulik. Kujunesid välja lemmikobjektid. On ka sümboolsed tähendused. Orhidee, liilia , vesiroos- sümboliseerib hukku, surma, tragöödiat. Roos- armastust. Kellukas- iha. Päevalill- põlemist, päiksesära, elutuld. Sageli ka õiepungad, mis sümboliseerivad elu ja kasvu. Sümboleid ühendasid varred või väänlevad objektid. Lemmiklinnud- luik, flamingod , pääsuke ja putukatest oli kiil . Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika . Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot .
9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid?
Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraažaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik juugendit , kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses.
10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi ( arhitektid )?
Victor Horta - Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik. Hotell Tassel Brüsselis. Interjööris rohkem juugendlikke jooni. Samuti ka tarbeesemete kujundusi.
Antoni (o) Gaudi- Hispaanlane. Loomingut leidub Barcelonas. Innustus Kataloonia müütidest. Mõjutanud rahvuslik kultuur. Sagrada Familia katedraal Barcelonas (lõpetamata). Liivakivist. Casa Mila, Casa Batllo- dekoratiivne hoone. Välisfassaad värviline.
Hector Guimord- Metroo sissekäigud Pariisis. On tegelenud ka arhitektuuri kui ka mööblikujunudusega.
Eestis: Ammende Villa Pärnus, Draamateater Tallinnas, Õnnepalee Tallinnas.
11. Mis ühendas postimpressioniste?
Puudub kindel suund. Saanud innustust impressionismist ja seejärel viinud sisse muudatusi. Tähtis objekt, mida nad kujutavad. Segamata värvid ja lühikesed pintslilöögid. Tööd reljeefsed. Oluline sõnum ja emotsionaalsus.
12. Vincent van Gogh (elu ja looming).
Hollandlane . Sündis kirikuõpetaja peres, noorem vend. Arvas et hakkab tegelema misjonitööga. Umbes 20. aastaselt siirdub Hollandi äärealadele, kus hakkab tegema misjonitööd. Hakkas maalima, tahtis edasi anda emotsionaalsust. Esimesed tööd masendavad . Loobub misjonitööst ja õpib kunsti, aga akadeemiline haridus puudub. Hiljem läheb vennale appi. Perekonda ta ei loonud. Proovib rõõmsamalt maalida. Väga hea värvitunnetus. (Tool- varjud värvilised- sinakad rohekad). Tahtis teise kunstnikuga luua kogudust. ( "Kartulisööjad, Päevalilled, Saapad). Tegi endast portreid. Iseloomulik jõuline pintslitöö. Lõpetab elu enesetapuga.
13. Paul Gauguin (elu ja looming).
Kõige eripärasema elulooga. Sündis Pariisis, kolisid Peruuse, kus möödub lapsepõlv. Prantsusmaale jõuab tagasi 7. aastaselt. Esimene töökoht kaubalaevastikkus, hiljem börsimaakler. Abielus ja peres 5 last. Varjatud kiindumus maalimise vastu. Meeldis impressionism. Pärast töökaotust hakkab peret üleval pidama maalides . Pole kunst õppinud ja jättis pere maha ning valis boheemlase elu. Kohtu van Gough'iga Läksid lahku vaenlastena. Loomingu algul impressionistlik. Leidis et see mida maaliti oli oluline. Sümbolistlik kunstnik , samas võib märgata juugentit ja värvidelt ekspressionistlik- jõuline. (Nägemus pärast jutlust, Kollane Kristus). Intensiivsed värvivalikud. Thaiti lemmikkoht, kus ta keskendub filosoofilistele teemadele ja otsib maist paradiisi. Teostele paneb pealkirju küsimustena. Tahtis luua uut stiili, mis väljendaks suuri tundeid moodsal moel. Oli fanaatik ja iseõppija. Sureb süüfilisse.
14. Paul Cezanne .
Pidas ennast elu kurvaks äparduseks. Melanhoolne . Jõukas. Esialgu maalib natüürmorte. Sageli võib näha, et teosed on naiivselt kohmakad. Esines ka esimesel impressionistide näitusel. Keskendub oma maalimislaadile. Värvid külmad, rahutud , tugevate mustade piirjoontega. (Poiss punase vestiga) Taotleb, et kõike saab vaadata läbi geomeetria . Elu lõpus hakkab maalima loodust, värvid heledad ja kirkad. Tõukejõuks järgmisele suunale.
15. Henri de Foulouse- Lautrec.
Pärit aadli perekonnast. Kidura tervisega . Loomingus saab tõuke Decas' loomingust. Inspiratsioon Pariisi ööelust. Väga hea joonistaja. Sai õpetuse kohalikult. (Vrietee). Lemmikkohad olid lõbumajad. Meeldis napsitada ja naised. Kuulsuse sai Moulin Rouge plakateid kujundades. Lemmikteemad artistid ja tegelaskujud bordellidest. Vaevleb alkoholismi ja süüfilise kätte surebki.
16. Neoimpressionism.
Impressionismi edasiarendus, kus kunstnikud seostasid teaduse ja kunsti. Neil olid olulised seisukohad loomingus, mida järgiti: 1. Maaliti spektri värvidega, 2. värvi kanti lõuendile väikeste lühikeste pintslitõmmetega. Kutsuti puantelistideks. Teostes puudusid piirjooned. Georges Seurat - lemmiteemadeks sadama- ja merevaated, teatri- ja tsirkusestseenid ja samuti rannad .
Romantism-sümbolism kunstis #1 Romantism-sümbolism kunstis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kedi1992 Õppematerjali autor
Kokkuvõte kunsti ajaloo töö kohta. Romantism, sümbolism, juugendstiil.
Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1)

Sarnased õppematerjalid

20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (1)

efkaliinu profiilipilt
Evelin Pärn: Kahjuks ei aidanud see materjal mind.
18:33 27-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun