Efektiivseks peetava parkla on 40 või 60 meetrit pikk ning vähemalt 60 meetrit lai. Kuigi eraldiseisev parka on büroohoone külge integreeritud parklast odavam, siis võimaluse korral soovitatakse mõlema olemasolu. Parkimiskohtasid peaks 100m2 suuruse büroopinna kohta olema vähemalt kolm. Finantseerijad soovitavad tihti isegi nelja parkimiskohta. (Toompark 2003) Asukoha osas on rahvusvaheliselt jõutud järeldusele, et büroohoone ei tohiks olla vahetult väga tiheda liiklusega tänava ääres. Tihe liiklus on küll soodne jaekaubandusele, kuid ummikud vähendavad huvi piirkonna vastu. Lisaks on büroohooned ise suured tipptundidel liiklusvoo tekitajad, mistõttu võib niigi tiheda liikluskoormusega piirkondades tekkida probleeme büroo arenduseks vajaliku loa saamisega. Kui varasemalt olid ummikud üksnes kesklinna probleem, siis nüüd on need kandunud ka äärelinnadesse. (Ibid.) 1.6. Hüpoteeklaenude põhilised mõjurid
Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis ehitusettevõtja Leonhard Kööbase käe all ning maja pühitseti sisse 27.novembril 1938. Selleks ajaks ületas kooli õpilaste arv juba 400 piiri.17 Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula, haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja
erikulu norme : kr / m2, kr / m3 jne. 2.2. EHITIS JA KINNISVARA KINNSVARA = MAA + EHITIS - lahutamatud ERAND - HOONESTUSÕIGUS 36 99 a. 5 MAA ON KINNISTU PÜSIVAM OSA KINNISVARA ON KAUP KESTVA VÄÄRTUSEGA KRUNDI VÄÄRTUS OLENEB : · ASUKOHT, KAUGUS TSENTRIST ( LOGITIKA ) · NAABRUS · TEHNOVÕRKUDEGA VARUSTATUS · KASUTUSOTSTARBE ETTEKIRJUTUS ( DETAILPLANEERING ) VÄÄRTUSE MUUTUS : · OMANIKUST SÕLTUV · OMANIKUST SÕLTUMATU VAJADUS HINNATA KAVANDATAVAT EHITIST JA KRUNTI ENNE INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST - EELKAVAND 2.3. PROJEKTI TASUVUS- JA TEOSTATAVUSUURINGUD PROJEKTI ELUTSÜKLI ESIMINE FAAS - TEOSTAJA TAVALISELT TELLIJA, KASUTADES KONSULTANTIDE ABI TASUVUSUURING ON EELKÕIGE TURUUURING MÜÜGIHIND PEAB KORVAMA KULUD PROJEKTI TASUVUS TASUVUSPERIOODI PIKKUSE VALIK, KASUTUSPERIOODI KESTUS,
ehituse ajal nimetatakse seda ehitusplatsiks. - Ehitusplats – see ala maapinnal või muus kohas, mille tellija on ettenäinud ehituslepingu täitmiseks ja mille peal, all või sees tehakse lepingu objektiks olevat tööd. Tellija on lepingu objektiks oleva töö tegemise ajaks andnud ehitusplatsi töövõtja kasutusse ning selle eest vastutab töövõtja. Ehitusplats ja krunt ei pruugi kattuda, kuna osa ehitusplatsist võib paikneda väljaspool krunti (nt vahelaod ja eelmontaaži platsid) ja osa krundist ei pruugi olla ehitusplatsina hõivatud. - Projekteerimis-ehitustöövõtja (design and build contractor) – töövõtja võtab endale vastutuse nii projekteerimise kui ka ehitustöö teostamise ja projekti kogumaksumuse eest. Tootmisehituse puhul on tavaliselt enne hinnapakkumise küsimist valmis tootmistehnoloogia osa eelprojekt ja ehituslik osa eskiisprojekti tasemel
Eestis 1905. Selleks on Vana-Lõuna 37 asuv hoone, praeguse nimega Kalevi spordihall (end. A.M. Lutheri AS tööliste rahvamaja) Nii Herman Gesellius, Armas Lindgren kui ka Elien Saarinen on kõik lõpetanud Helsingi tehnikakõrgkooli. Peale lõpetamist asutasid noored arhitektid aastal 1896 oma arhitektuuribüroo. Büroo tegutses aastani 1907 Veidi taanduv, efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Algselt ümbritses hoonet väike aed. Ehitist lähemalt vaadeldes ja analüüsides võime näha mitmeid juugendarhitektuurile omaseid nüansse. Paraboolsed kaared annavad väliskülgedele dünaamilisuse. Fassaadi vormirikkust täiendavad vaba paerustika, klaasi imiteeriv paeladu ja tihe klaasruudustik. Järgmise juugendhoone Tallinnast leiame kesklinnast
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
Kauba ja reisiliiklus toimus peamiselt raudteed mööda. Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone juurde, millega oluliselt suurenes haigla territoorium: linnahaigla sai uued opertsiooniruumid, röntgeni, palateid. Hospidaliseerimise tingimused paranesid oluliselt. Emade- ja Lastenõuandla sai suuremad ruumid, tuberkuloosihaigetele taheti teha eraldi maja (palju tuberkuloosihaigeid keskmiselt u 150 aastas). Aleksandri tänava vana puust kasarm kohandati hoolekandeks. 44 Haridus ja kultuur. Võru paistis silma suhteliselt hea haridustaseme poolest: 1934. aasta andmete põhjal oli Võrus lugeda ja kirjutada oskajate arv kõrgem olnud kui riigi keskmine 41 Pullat, 1984, lk 83. 42 Pullat, 1984, lk 84-85. 43 Pullat, 1984, lk 91; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 36. 44 Pullat, 1984, lk 95; Wõru linn 150-aastane, 1934, lk 35. 15 (96,4% ja 94,0%)
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Kõik kommentaarid