Referaat Ateena Akropol (0)

Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol . Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek , Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi.
Kreeka arhitektuur , võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete proportsioonis kui ka arhitektuurivormide ja skulpturaalsete kaunistuste tasakaalus. Ateena Akropoli tekkeloos ja selle arengus on näha kogu Kreeka 5. sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli demokraati, kujundati Akropol ümber. See tehti avalike mälestussammaste asukohaks ja selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult ja eriliselt kaunistatud Hekatompedoni tempel. Sel ajal kui toimusid Pärsia sõjad sai Akropol väga kõvasti kannatada ning ühes keerulises olukorras andsid kreeklased selle vaenlastele, kes kõik seal olevad aarded rüüstasid. Pärast seda kui võideti pärslased, hakkas Akropolis suurejooneline ehitustegevus. Kreeka kunst oli selleks perioodiks juba väga hästi arenenud ja selletõttu oli neil kergem kõike üles ehitada. Esimene põhjus miks neil oli kergem on see, et ehitusmaterjaliks kasutati skulptuure ja kunstiteoseid mis olid pärslaste poolt peaaegu hävitanud. Kreeklased arvasid, et on võimelised oma loominguga ületama eelkäjaid.
Kreekal oli tol ajal suhteliselt palju liitlasi ja nendelt laekusid väga head maksud . Riigikassa asus Ateenas ning neil olid selletõttu suured võimalused üles ehitada selline rikkalik,võimas ja mahukas Akropol.See loodi 5. sajandil e.m.a.
Akropol on pronksiajast alates olnud kreeklastele tähtis ja vajalik koht. Alguses asus seal Mycenaen’i kindlus .Viimastena elasid selles kindluses Ateena türannid kes kasutasid seda baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a. Mõne aja pärast muutus see tavaliseks turuplatsiks, kuid see ei kestnud kaua. Klassikalisel ajastul kujunes Akropolist jumalik kodu. Hiljem olid ateenlased sunnitud Akropoli pärslastele andma.Pärslased panid Akropoli põlema ning hävitasid selle peaaegu ära. Alles 5. sajandil e.m.a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees Perikles . Periklesel oli hea maitse ja suhteliselt lai silmaring . Ta tahtis Ateenat arendada ning soodustas kultuuri, kunsti ja teaduse arengut.Akropliga tahtis ta väljendada Kreeklaste võimu, tugevust, uhkust, arengut ja kultuuri. Perikles kutsus Ateenasse kokku parimad kunstnikud, arhitektid ja disainerid kogu Hellasest.Samuti tahtis Perikles Ateenast teha „kogu Hellase kooli.“ Akropoli ehitamisel tegeles kujudega ja erinevate ehitiste kaunistamisega Periklese sõber Pheidias . Hoonete rajamisel oli Periklesel kaks põhi eesmärki. Esiteks ta tahtis tõsta linna kaunistamisega selle kuulsust ja teiseks hoonete ehitusel võimaldada ühiskondliku teenistust rahvale.
Akropoli jõudmiseks on vaja minna linnamüürini mööda Püha teed. Püha tee läheb läbi Kerameikose linnaosa. Natuke edasi minnes algab Panatenaiade Püha tee. Vanasti oli see Püha tee mõne festivali rongkäigu rada. Panatenaiade tee viib Akropoli sissepääsuni.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitiste ehk Propüleede. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Propüleede põhjapoolne tiibehitis Pinakoteek. Pinakoteek on pildigaelrii, kus hoiti maale. Välised sambad dooria stiilis ja sisemised joonia stiilis. Propüleed olid ehitatud marmorist ning valmis sai 437 e.m.a. Paremal pool sissekäigust oli võidujumalanna Nike tempel, mis oli väike kui väga ilus ning sellel kujul pole tiibu, see on tehtud meelega selleks et ta ei saaks Ateenast ära lennata. Samuti Nike tempel on joonia stiilis ja asub kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võdujumalat kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest.
Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale . Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused. Parthenoni ehitati 447-443 e.m.a.Templil on ka 92 ruudukujulist metoopi. Parthenoni tempel paikneb väga huvitaval. Kui vaadata Propüleede poolt, siis ei ei ole näha fassaadi vaid templi nurk. Esmapilgul tundub hoone palju suurem kui ta tegelikkuses on. Hoone oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja selle arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates.Parthenon on ehitatud Doori stiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid. Templi idaviilul oli kujutatud jumalanna Athena sündimist Zeusi peast ja lääneviilul oli kujutatud Poseidoni ja Athena vaidlust Atika valduste pärast. Välise sammaskäigu taga oli tempel, selle siseruumi seinu ümbritses kaunistatud friis , millel oli kujutatud üle ateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Parthenoni templis seisi jumalanna Athena kuju. Selle kuju tegi Pheidias. Kuju oli 12 meetri kõrgune ning oli tehtud elevandiluust ja üle kullatatud. Kahjuks see kuju ei ole säilinud ja selletõttu saab ettekujutust sellest vaid tehtud koopiate järgi.
Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion . See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik , Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee . Sel ajal oli Ateena riigikassas veel palju raha, samuti oli väga palju silmapaistvaid meistreid. Tellijatel oli väga hea maitse, aga tekkis üks probleem, et kadus hea stiil, selle peensus . See stiil oli väga kõrge kuid mitte enam. Enam ei olnud võimalik ehitada nii suuri ja väga ilusaid templeid nagu Parthenon. Varem oli väiksemad ja kompaktsemad templid enamasti aasrdemajadeks. Erechteion tehti just sellisena, aga see koosnes mitmetest väikestest aardemajadest.Seda põhjendati sellega, et Erechteioni tempel oli pühendatud kahele erinevale jumalusele ja asetses ebatasasel pinnasel . Mõni kindla suunaga meister teeks kõik mis võimalik, et teha maapind tasaseks ja mõlemad aardemajad ühendada ühe katuse all. Erechteioni ehitajad tegid seda selleks et luua ebatavaline kompositisioon. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis sambaga portikus . Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Portikus on pidulik sammaste ja frontooniga sissepääsuehitis. Poseidoni templi originaalseim osa lõunaküljel on väike karüatiidide koda. Selle sammaste asemel on kuus naisfiguuri-karüatiidi. Erechteion on Kreeka arhitektuuris midagi väga uut ja erilist. Templi peripteer ehk templite plaan jäi samaks. Aga Erechteion näeb välja ikka eriline ja iseseisev teste templite kõrval. Seda templit vaadates on väga tunda aja vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel on kõik väga peenelt välja joonistatud ja sellist peensust ei kohta muudel Akropoli ehitistel . Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, aga lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid.
Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) Arvestades sellega, et Kreeka kunsti õitseaeg oli suhteliselt lühike jõudsin kreekalased selle aja jooksul peaaegu täiesti uuesti üles ehitada Akropoli. See peegeldab selgesti Kreeka kunsti,omapärast, rikast, takistamatut ja loomulikku kasvu 5 sajandi teisel poolel. Ka tänapäeval näevad Akropoli ehitised väga võimsad ja tugevad ning teevad Akropoli künka hästi proportsioneeritud krooniks. Esimene arvamus Ateena Akropolist on erakordelt võimas. Hoonetel on vaheldusrikas kompositsioon ning see mõjus terve vabadusele vaatamata, siiski terve osana. Akropoli üksikuid ehitisi sidus üksteisega eriline ehitus viis. Hooneid ehitati nii, et need tõusid kõrgemale keskkohas. Iga osa oli ikkagi nagu iseseisev organism, eriti aga Nike tempel ja Erechteioni tempel. Ateena Akropol erineb teistest, eriti aga Egiptuse templikavandidest juba sellepärast, et selle ehitised sulasid ühte kokku. Samuti erines see ka Kreeka enda varasematest pühamutest, mille paljud ehitised, mis olid üksikud, paiknesid korrapäratult. Vaataja sai näha kõiki Akropoli ehitisi nii, et need olid tema poole pööratud. Selle tõttu võis igaüks iga üksiku ehitise selle ehituse järgi kergesti ära tunda. Siis kui Perikles juhtis Ateenas ehitust siis oli Periklese ajastu ütlus“ Sa oled puupea, kui sa pole näinud Ateenat; eesel, kui sa oled näinud aga ei ole sellest vaimustusse sattunud ja kui sa seal lahkusid omal tahtel siis sa oled kaamel .“ Akropol peegeldab kõige enam Kreeklaste kultuuri ja loomulikult nende kunsti.
Ka tänapäeval , need kreeklased kes on ikka veel vanades traditsioonides, korraldavad rongkäike Panatenaiade Püha teel. Mööda seda tõusevad nad Akropolile ja täidavad kogu Akropoli ning selle templid. Aga templite sees pole praktiliselt midagi säilinud ja ainult mõndasi asju saab neis näha.19 sajandil olevat Inglismaa lord Elgin ostnud 17 marmorkuju, mis kaunistasid Parthenoni friisi . Mõne aja pärast müüs ta need Inglismaa valitsusele ning need kujud pandi välja Londoni muuseumisse, kus nad ka praegult on. Sellest ajast alates on Kreeka üritanud need marmorkujud endale saada aga London ignoreerib. Selle tõttu Parthenoni restaureerimisel ei kasutata originaal kujusid . Aga viimastel aastakümnetel on Akropoli peamiseks vaenlaseks happevihmad mis söövitavad marmorit muutes selle kipsiks.
Kasutatud kirjandus :
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.ht m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13-3.ht m
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/klassarh.ht m
http://www.countries.ru/library/ant/acropol.ht m
http://www.afina-div.ru/akropol.ht m
http://www.otdihinfo.ru/catalog/985.html
„Klassikalise aja Ateena“
Lisad :
Parthenoni tempel (tänapäeval)
Erechteioni tempel (tänapäeval)
Propüleed (tänapäeval)
Propüleed (5.sajandil eKr.)
Parthenoni tempel(tänapäeval)
Ateena Akropol(5.sajandil eKr.)
Ateena Akropol(tänapäeval)
Karüatiidide koda(tänapäeval)
Nike tempel(tänapäeval)
10