Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOPENHAAGEN JA ODENSE (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Ülikool
Õigusakadeemia
Turundus
Aleksandra Zeregelja
KOPENHAAGEN JA ODENSE
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD


1.Odense 4
1.1Ajalugu 4
1.2.Vaatamisväärsused 5
2. Kopenhaagen 6
2.1Ajalugu 6
2.1.1Finger Plan 6
2.2.Transport 7
2.2.1Ühistransport 7
2.2.2Jalakäijad 7
2.2.3Jalgrattaliiklus 8
2.2.3.1Citybike 9

SISSEJUHATUS


Antud kodutöö eesmärk on õppida ning rakendada referaadi/kursusetöö vormistamise nõudeid.
  • Odense


    Odense on Taani suuruselt kolmas linn Kopenhaageni ja Århusi järel. Asub Lõuna-Taani piirkonnas ja on Odense valla keskus. Linn paikneb Fyni saarel Odense jõe kaldal .
    Odenses asub 18 000 tudengiga Lõuna-Taani Ülikool, Syddansk Universitet. Linn on tuntud kirjanik Hans Christian Anderseni sünnikohana.
    Odense oli Fyni maakonna keskus.
  • Ajalugu


    Odense nimi tuleb sõnadest Odins Vi, ' Odini pühamu', mis on seotud seal viikingiajal asunud paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus.
    Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik . Keskajal sai linnast seetõttu populaarne palverändurite sihtkoht .
    Linnaõigused sai Odense arvatavasti 13. sajandi alguses. Aastal 1240 laastati linn kodusõjas. Aastal 1355 sai Odense hansalinnaks.
    Aastal 1482 trükkis saksa trükkal Johann Snell Odenses Taani esimese, saksakeelse raamatu.
    Linna arengut soodustas see, et 1500. aasta paiku viis kuningas Hansu abikaasa Christine oma õukonna Odensesse. 16. sajandil toimusid linnas korduvalt parlamendi istungid. 1600. aastal oli Odenses üle 5000 elaniku. 1654– 1658 oli Odense koguni Taani pealinn.
    1672 rüüstasid Odenset Rootsi väed ja linna elanike arv langes 3800-ni.
    1769 . aastaks oli Odenses jälle 5200 elanikku, millega ta oli Taani suuruselt teine linn. 18. ja 19. sajandi vahetusel kaevati mereni viiv kanal , ehitati välja linna sadam ja algas industrialiseerimine .
    2. aprillil 1805 sündis Odenses Hans Christian Andersen . Alates 1956 antakse iga aasta 2. aprillil Odenses välja Hans Christian Anderseni auhinda.
    1851 . aastal lammutati linnamüür, sest see takistas linna edasist kasvamist.
    Odense oli esimene linn Taanis , kuhu paigaldati vee- ja gaasivarustus. Aastal 1865 avati raudtee .
    1935 ehitati Odenses 177 meetri kõrgune Odinstårnet ('Odini torn'), mis oli tollal Euroopas Eiffeli torni järel kõrguselt järgmine ehitis. Teises maailmasõjas lasid Saksamaa väed torni 1944 õhku ja seda ei taastatud. Tänapäeval on torni asukohal Odini park (Odinsparken), kus seisab torni miniatuurne mudel.
  • Vaatamisväärsused


    • Taani Raudteemuuseum
    • Hans Christian Anderseni muuseum
    • Hans Christian Anderseni lapsepõlvekodu
    • Helilooja Carl Nielseni muuseum
    • Vabaõhumuuseum Den Fynske Landsby
    • Loomaaed
    • Püha Knudi kirik , keskaegne palverändurite sihtkoht (vt Joonis 1)

    Joonis 1. Püha Kruudi kirik1
  • Kopenhaagen


  • Ajalugu


    Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856 . aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,mille näiteks on järgmised linnaosad:
    • Østerbro
    • Nørrebro
    • Vesterbro
    • Frederiksberg

    Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur-Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks.
  • Finger Plan


    Finger Plan
    Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal.
    Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest “sõrmedena” lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad kiirteed ja raudteed . Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud korruselamutest ning viimased omakorda ühepereelamutest. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust rekreatsiooniks. Tööstus paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete maanteede ja raudteedega.
    Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist sõrme, mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad :
    • Hillerød
    • Farum
    • Frederikssund
    • Roskilde
    • Køge

    Seoses Amageri saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav sõrm.
    Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaanijärgselt (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga pea kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samuti on sõrmed muutunud plaanitust palju paksemaks ning tekkinud on regionaalsed keskused), on Finger Plan jätkuvalt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.
  • Transport


  • Ühistransport


    Kopenhaagenis on välja arendatud laiaulatuslik raudteevõrgustik, mida teenindavad S-tog (linnarong), kaugrongid ja metroo . Suur-Kopenhaageni alal katab raudteevõrk ca 600 km ca 200 jaamaga, umbkaudu 300 000 inimest kasutab raudteeliiklust igapäevaselt.
    Lisaks on linn kaetud peene bussiliinivõrguga, sh kaks veebussiliini. Kogu ühistransport on monopolina avaliku ettevõtte korraldada, kes sõlmib eri liine teenindavate operaatoritega all-lepinguid. Välja on arendatud ühtne piletisüsteem.
  • Jalakäijad


    Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov 1962 läbi vanalinna kulgev Strøgeti hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks. Strøget koosneb tegelikult mitmest tänavast:
    • Frederiksberggade
    • Nygade
    • Vimmelskaftet
    • Østergade

    ja väljakust:
    • Nytorv
    • Gammeltorv
    • Amagertorv

    Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.
    1962. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Samas on seoses viimaste tänavaparkimiskohtade kaotamise sooviga ning autoomanike arvu suurenemisega kasvanud surve parkimismajade ehitamiseks.
    Højbro plats Kopenhaageni kesklinnas
  • Jalgrattaliiklus


    Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. Rattateede võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas.
    Aastal 2005 oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast ca 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taaskord parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt.
  • Citybike


    2
    Joonis 2. Citybike
    Aastast 1995 pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rattaid, nn citybike’e (vt Joonis 2). Citybike’ide laenutuspunkte leiab kõikjalt linnast ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mis hiljem tagastatakse. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Ringluses olevate linnarataste arv on nüüdseks kasvanud juba üle 2500. Talviseks hooajaks korjatakse rattad parandamise ja hoolduse jaoks kokku ning kevadel pannakse taas välja.

    KOKKUVÕTTE


    Töö käigus sain uuritud referaadi/kursusetöö vormistamise nõudeid ning rakendasin neid. Usun, et antud töö tegemine oli üsna kasulik ning saan saadud teadmisi ka tulevikus kasutada.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    http://et.wikipedia.org/wiki/Kopenhaagen
    http://et.wikipedia.org/wiki/Odense
    1 http://et.wikipedia.org/wiki/Odense
    2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kopenhaagen
  • Vasakule Paremale
    KOPENHAAGEN JA ODENSE #1 KOPENHAAGEN JA ODENSE #2 KOPENHAAGEN JA ODENSE #3 KOPENHAAGEN JA ODENSE #4 KOPENHAAGEN JA ODENSE #5 KOPENHAAGEN JA ODENSE #6 KOPENHAAGEN JA ODENSE #7 KOPENHAAGEN JA ODENSE #8 KOPENHAAGEN JA ODENSE #9 KOPENHAAGEN JA ODENSE #10 KOPENHAAGEN JA ODENSE #11 KOPENHAAGEN JA ODENSE #12
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aleksa1205 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Powerpoint esitlus Taanist
    11
    odp

    Powerpoint esitlus Taanist

    Taani ELiga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Kopenhaagen Üldpindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5,5 miljonit z Rahaühik: Taani kroon Kuula Taani keelt Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest.

    Geograafia
    TAANI
    11
    pptx

    TAANI

    TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m)

    Geograafia
    TAANIST JA TAANLASTEST
    28
    odp

    TAANIST JA TAANLASTEST

    TAANIST JA TAANLASTEST v Rahvaarv: 5,5 miljonit km² v Rahvastiku tihedus: keskmiselt 129 in/km² v Pealinn: Kopenhaagen v Rahaühik: Taani kroon vELiga ühinemise aasta: 1973 vPoliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia vUsund: luterlus vAjavöönd: Kesk-Euroopa aeg Kuula Taani keelt v Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. vTaani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. ·

    Geograafia
    Kirjanikud
    6
    odt

    Kirjanikud

    *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise

    Kirjandus
    Hans Christjan Andersen
    28
    pptx

    Hans Christjan Andersen

    HANS CHRISTJAN ANDERSEN Kirjandus Diana Korka MTT2 KES OLI H.C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis

    Kirjandus
    Hans Christian Andersen
    16
    docx

    Hans Christian Andersen

    Töö eesmärk olekski tutvustada autorit ja tema elulugu lähemalt ja ise mõningaid uusi ja huvitavaid fakte autorist teada saada. ELULUGU 3 Hans Christin Andersen sündis 2. aprillil 1805 Taanis. Suri 4. Augustil 1875 Kopenhaagenis, Taanis.Aastatel 1845-1864 elas ta Kopenhaagenis kuhu on püstitatud ka tema mälestusmärk. Hans Christian oli taani kirjanik, kes elas lihtsas perekonnas, Odense linnakeses. Hans Christian oli peres ainuke laps. King Frederick IV usk temasse oli niivõrd suur, et maksis tema õpingute/hariduse eest nii palju kui vaja oli. Andersen õppis koolis, mis oli mõeldud lastele, kes olid pärit madalama klassi perekondadest, seal omanas ta oma põhikoolihariduse. Hans Christian sundis ennast töötama kuduja õpipoisina, hiljem aga rätsepana. Kuni 14- aastaseks saamiseni oli tal võimalus minna Kopenhaagenisse näitlejaks, ta võttis selle

    Kirjandus
    Taani
    4
    docx

    Taani

    Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva

    Geograafia
    Niels Bohri biograafia
    2
    rtf

    Niels Bohri biograafia

    Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen ­ 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun