Tartumaa (0)

Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool
eriala
Tartumaa
Mario Jurn
MTT 1
juhendaja
Koht aasta
Sissejuhatus

Asend ja haldusjaotus lk. nr.

Sümboolika

Ajalugu

Vaatamisväärsused

Rmk matkarajad ja lõkkekohad

Kasutatud leheküljed
2
Asend ja haldusjaotus
Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010).
Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi ka riigipiiriks Venemaaga.
Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas.
Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste ), 22 alevikku ja 304 küla.
2
Sümboolika
Tartumaa vapp : kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil (sinine PMS 285 C, roheline 355 C) hõbedane laineline tala , milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel , rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Vapp on registreeritud 25. septembril 1996.
1920. aastatel hakkas maakondade vappide kavandeid välja töötama Eesti maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid. Tartumaa vapi algne kujundus oli järgmine: "pool põiki üle kilbi laineline pael, ülewal täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael
sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on
põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud." Kujunduse kinnitas peatselt Tartu maakonnanõukogu, juulis 1930 Tartu maavolikogu ja oktoobris 1930 ka Vabariigi valitsus.
Tartumaa vapi tänapäevane kujundus pärineb arvatavalt Günther Reindorffilt ning kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 maakonnavappide ühtlustamise käigus.

Tartu maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust, millest ülemine on valge ja alumine roheline. Valge laiu keskel on maakonna eritunnusena Tartumaa vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 105x165 cm.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 88le korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust maavanem.
3
ajalugu
Arheoloogide arvates asusid inimesed praeguse Tartumaa territooriumile elama umbes 5000 aastat tagasi. Meie ajaarvamise alguses sai siinsete asukate peamiseks elatusallikaks põlluharimine, tihenesid sidemed naaberhõimude ja -rahvastega. Esimese aastatuhande lõpul asus praeguse Tartu Toomemäe kohal eestlaste linnus. 1030. aastal mainiti Tartut esmakordselt ajalooürikutes.
1224. aastal lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosal; Tartu sai pealinnaks samanimelisele piiskopkonnale, mis ulatus Virumaalt Lätimaani. Alates 13. sajandist kuulus Tartu Hansa Liitu; linnast sai tuntud kaubanduskeskus Läänemere regioonis. Piirkonna majanduslikku arengut soodustasid siin ristuvad kaubateed ja Emajõgi. 16-17. sajandi sõdade käigus peremehetsesid Tartumaal Vene, Poola ja Rootsi väed.
1631 asutati Tartus Eesti esimene trükikoda. 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav Adolf alla Tartu Ülikooli - vanuselt teise kogu Põhja-Euroopas - asutamisürikule.
Põhjasõja ajal ja järel laastasid maad näljahädad ja haigused, 1710. aastal läks kogu Eesti Venemaa koosseisu, peatselt suleti ka ülikool. See avati taas 1802. aastal ainsa saksakeelse ülikoolina Vene tsaaririigis. Tartumaa majandus- ja kultuurielu hakkasid siitpeale jõudsasti edenema.
19. sajandi teisel poolel sai Tartumaalt alguse eestlaste rahvuslik ärkamine. Piirkonna arengut soodustas raudtee ehitamine, mis andis Tartule ühenduse Tallinna, Riia ja Peterburiga. Eesti iseseisvumise järel alustas Tartus 1919. aastal Tartu Ülikool tööd nüüd juba eestikeelsena. 1920. aastal kirjutati siin alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Kahe maailmasõja vahel sai Tartust Eesti kultuurikeskus, kus elas ja töötas enamus tollasest haritlaskonnast.
1940. aastal annekteerisid Eesti nõukogude väed, algas okupatsioon, mis II maailmasõja aastail asendus saksa okupatsiooniga ja kestis hiljem 1944. kuni 1991. aastani. Nõukogude armee ehitas Tartusse suure sõjaväelennuvälja, linnast sai välismaalastele keelatud tsoon. Eelisarendati suurtööstust ja kollektiivset põllumajandust. Eesti taasiseseisvumine sai 1986. aastal alguse Tartu üliõpilasliikumisest. Siin asutati Eesti esimesed eraettevõtted, võideldi fosforiidi kaevandamise vastu Eestis ja arendati muinsuskaitseliikumist.
4
Vaatamisväärsused
Vaatamisväärsusi väga vähe. Lisa maakonnast loodusobjekte ja kultuuriobjekte.
Tartu Tähetorn
27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina.
Tähetorni muuseum on avatud kõigile huvilistele T-P 10-18
Tähetorn on ehitatud 19. sajandi alguses, projekteeris ülikooli arhitekt J. W. Krause .
Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn.
Jääaja keskus
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – keskkonnaharidus - ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse osasaamist jääaegadest maailma ajaloo taustal, Eestimaa looduse arenguloost, jääaja jälgedest meie maastikel ja muistendites ning keskkonnatemaatikast laiale sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade:

jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja Universumi evolutsiooni taustal
Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega
kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest

Tartu Raekoja plats
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.
5
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB?
Fr. R. Kreutzwaldi ( 1803 -1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port.
Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB?
Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.Gustav II Adolfi (1594-1632) ausammas taasavati 1992, autor on Elisabeth Tebelius-Myren.
Jakob Hurda monument KUS ASUB?
Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994.aastal, monumendi autorid on J. Soans ja R. Tomingas.

Jakob Hurt (22.07.1839 – 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane . Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust (teoloogiakandidaat aastast 1865) ja sai 1886 . aastal Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda teeneks on eesti rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine. (ENE – 3. kd. Tallinn 1988)
Kalevipoeg Tartu vabadussammas KUS ASUB?
1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele.
1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas.
Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse.
Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsulteerides staažika skulptori Endel Tanilooga.
Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist.
6
Rmk matkarajad ja lõkkekohad
Tartu – jõgeva puhkeala
Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare-Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark.
Puhkeala väärtusteks on:

Tartu ümbruse linnalähedane mets
Ilmatsalu -Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega
Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik
marja- ja seenerikkad metsad
kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark

Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust:

tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast.
mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada , mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild. Linnutee pakub külastajatele üllatusi aastaringselt. Tartumaal kuuluvad just Ilmatsalu kalatiigid koos lähiümbrusega linnuhuviliste seas enimkülastatud linnupaikade hulka (kohatud on üle 200 linnuliigi).
Tenno telkimisalal on 2 lõkkekohta ja süvendatud tiigid. Telkimisalalt saavad alguse ka Ilmatsalu (8 km) ja Tüki (7 km) rattarajad, mis kulgevad mööda metsasihte ja -teid ning Ilmatsalu jõe kallast lõpuks Tenno telkimisalale tagasi.
mõnusat vee-äärse puhkuse võimalust Pangodi telkmisala ja lõkkekoht.

7
Saare-Vara osaala sobib oma vaheldusrikka maastiku ning seene- ja marjarohkete metsadega nädalalõpupuhkuseks. On välja kujunenud 3 olulisemat „tõmbekeskust“:

Kaiu mõhnastiku puhkepiirkond oma männimetsade, vahelduvamaastiku ja 4 järvega - Kaiu, Papi , Jõemõisa ja Särgjärv, kus külastajaid ootavad 6 lõkke- ja 2 puhkekohta ning Tammeluha (3 km) ja Jõemõisa matkarada (0,5 km).
Koseveskil asuva looduskeskuse juurest saavad alguse Kütiküla matkarada (4 km), mis oma 8 huvipunktiga võimaldab laiendada silmaringi metsanduse vallas, andes aimu erinevatest raietest, puu- ja põõsaliikidest, metsade mitmekesisusest ja Koseveski rattarada (20 km), mis kulgeb mööda metsateid ja sihte, rajale jäävad mitmekesised metsamassiivid, jõed, puhke - ja lõkkekohad.
Koseveski looduskeskuses valmistatakse ette viiakse läbi loodushariduslikke programme puhkeala erinevates piirkondades ja ka Elistvere loomapargis.

Kääpa külas on 15. maist kuni 15. septembrini avatud Saare teabepunkt, mille juurest saab alguse Kaiu rattarada (45 km), mille teele jäävad Kaiu mõhnastik oma vahelduva maastikuga, erinevad metsakooslused, Sõõru küla koos oma 100-aastase tulevalvetorniga, Pala küla ja Kääpa küla, kus võib aeg-ajalt kohata kratte ning käia Kalevipoja teemapargis ja muuseumis .
Endise Vara metskonna maile jäävad Kukemetsa metsaonn ja Kärgandilõkkekoht. Neid ühendab 30 km pikkune Selgise rattarada, mille teele jäävad mitmekesised metsamassiivid ja Selgise mäed.
Kindlasti väärib külastamist kaunil Vooremaa maastikul paiknev, korduvalt
Puudu on kokkuvõte.
Piltidele allkirjad.
Lisa majutus- ja toitlustuskohad.
8
Kasutatud leheküljed
http://www.viroweb.ee/tartumaa/eesti.asp?luokka=vaatamisvaarsused
https://www.google.ee/search?q=tartumaa&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=VJVZUtbbDen74QTj04CgCA&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=667
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?id=1609&keyword=&county_id=3482&group_id=7&ok=Filtreer i
http://www.rmk.ee/teemad/metsasoprade-klubi/ uudiskirjad/juuli-2009/tule-puhkama
Kasutatud allikatesse ei kirjutata nii pikki aadresse
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 5 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pokker1 Õppematerjali autor

tähetorn ilmatsalu tamm tartu ülikool puhkeala

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Valgamaa portfoolio

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Turismikorraldaja eriala Eha Puusild TURISMIOBJEKTID VALGA MAAKONNAS portfoolio Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2021 Sisukord Table of Contents Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Valga piirkond........................................................................................................ 4 Otepää piirkond...................................................................................................... 8 Tõrva piirkond...................................................................................................... 10 RMK metsamajad, metsaonnid, lõkkekohad, matkarajad....................................

Eestimaa tundmine

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3

Keskkonnakaitse

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed 1558. a ja põletasid jesuiidid 1625. a. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäge ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega. Aakre mõis Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga. Puka Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. aastal avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka

Geograafia

pdf

Otepää kuhjekõrgustik

OTEPÄÄ KUHJEKÕRGUSTIK Lühiuurimustöö Koostaja: Tartu SISUKORD 1. Loodusgeograafiline ülevaade 2 1.1 Asend 2 1.2 Reljeef 2 1.3 Kliima 5 1.4 Vetevõrk 6 1.5 Mullastik 6 1.6 Taimestik 7 1.5 Loomastik 8 2. Loodusressursid 10 3. Hinnang piirkonnale 11 3.1 Loodus- ja maastikuväärtused 11 3.2 Turismimagnetid

Eesti loodusgeograafia

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

pdf

EESTI VABARIIK

2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna (Tabel 1), 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla [9]. Tabel 1 Suurimad linnad [10] Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal, % 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9 13 Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal, %

Andme-ja tekstitöötlus

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu

Rohkem sarnaseid