Louvrei ja Versaille loss (0)

Louvre  & 
Versailles  
loss
Melita Škljar ,Maris Päev &  Katerina  Leppik
Malle Kallus
Louvre
• Louvre (Musée du Louvre) on  muuseum  Pariisis Seine'i  kaldal .
• Tähtsaim  arhitekt   Pierre   Lescot  (1510- 1578 ): 
• Louvre ehitati 12. sajandil  Philippe  II Auguste'i kuningapaleena. 
• Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. 
• Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle  kindlustused  lammutati.
• 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. 
• Louvre jäi kasutusele peamiselt                                                                              
                                            kuninglike  kogude , sealhulgas                                    
                                                              antiikskulptuuride kogu säilitamise           
                                                                                               kohana. 
• 1692 kolisid Louvre'isse                                                                                          
                   Ilukirjaakadeemia                                                                                 
                                                    ning Kuninglik Maalikunsti- ja                              
                                                      Skulptuuriakadeemia. 
Louvre muuseum
• Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et 
Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva 
meistriteoseid. 
• Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. 
• Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas 
kuningale  või konfiskeeritud kirikult. 
• 1796–1801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni 
muuseumi                         nime all. 
• 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime.
• Louvre on üks maailma suurimaid  muuseume .
•  Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid,        
                                   neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona 
Lisa.
• Kõige suurema külastatavusega muuseum üldse
• 2008. aasta seisuga on muuseumi                                           
                                          kollektsioon jagatud kaheksasse 
osakonda, millest                                                            
igaüht juhib oma  kuraator : 
esiteks Vana-Egiptus, 
teiseks Lähis-Ida, 
 kolmandaks  Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, 
neljandaks islami  kunst , 
viiendaks  skulptuurid , 
kuuendaks  dekoratiivne  kunst, 
seitsmendaks maalid 
 kaheksandaks  trükised ja joonistused.
•  https://www.youtube.com/watch?v=xJxH-QuJeXo
Louvre'i püramiid
• 1989. aastal ehitati Louvre`i püramiid (prantsuse keeles 
Pyramide du Louvre) 
• Klaasist ja metallist püramiid, mis asub Pariisis Louvre'i 
peamises sisehoovis (Cour  Napoleon 'is).
• Püramiidi  tellis  1984. aastal Prantsusmaa  president  François 
Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks. 
• See avati pidulikult 29. märtsil 1989. aastal ja                              
                                         selle  arhitekt on Ieoh  Ming  Pei. 
• Louvre`i püramiid on Pariisi üks                                                     
                           vaatamisväärsusi.
5
July  22, 2012
Footer  text  here
• Püramiidi valmimise järel sai sellest Louvre'i muuseumi uus 
peasissepääs –
•  vana polnud külastajate  hulgaga  enam toime tulnud. 
• Püramiidi all paikneb aatrium piletikassade, riietehoiu, WC-de 
jm vajalikuga. 
• Suurt püramiidi ümbritsevad  purskkaevud  ja kolm väiksemat 
püramiidi.
• Püramiidi kõrgus on 20,6 meetrit, nelinurkse aluse külje pikkus 
35 meetrit. 
• Püramiid koosneb 603 rombikujulisest ja 70 kolmnurksest 
klaaspaneelist, mille paksus on 21 millimeetrit.
Huvitav!
• Püramiidi rajamine tekitas Prantsusmaal märgatavat 
vastumeelsust. 
• Kardeti, et selline futuristlik ehitis ei sobi Louvre'i klassitsistliku 
stiiliga.
•  Irvhambad rääkisid Mitterrandi "vaarao kompleksist", teised 
kiitsid kahe stiili - vana ja uue - õnnestunud liitmist.
7
July  22, 2012
Footer text here
Huvitav!
• 2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest, 
• 2006. aastal 8,3 miljonit, 
• 2009. aastal 8,5 miljonit,
• 2010.aastal 8,5 miljonit
• 2011.aastal 8,8 miljonit inimest.
Versailles' loss
• Versailles’ oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on 
tänapäevaks muutunud kogu kogu maailmas tunutud 
tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse 
sümboliks.
• Versailles' loss asub Prantsusmaal  Versailles's. 
• Tegu on Euroopa suurima lossi- ja                                        
                   pargiansambliga.
• Loss ehitati Louis XIV ajal. 
• 1682–1789 oli Versailles' loss Prantsusmaa                         
                                  kuninga, õukonna ja valitsuse 
residents.
• Loss on olnud ka UNESCO                                                    
                            maailmapärandite nimekirjas 30 aastat. 
Ehitus
• Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. 
• Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati 
Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama.
• Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana,          
                                                kus ta sai nautida kena  Louise  de 
la Valliere'i seltsi. 
• 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park.
•  Pärast abiellumist  Hispaania  infanta Maria Teresega                     
                                   otsustas noor Louis XIV, et ehitab 
jahilossist midagi                                                           hoopis 
suurejoonelisemat ja uhkemat. 
• Tööle asusid  arhitektid  Louis Le Vau ja  maalija ,                              
                           sisekujundaja  Charles Le  Brun  jt. 
Le Brun (1619 - 1690) 
•  Tema suurimaks tööks oli  XVII  saj II poolel Versailles'          
                                  lossi siseruumide kujundus. 
• Ta alustas  1668 . aastal vannitubadest, seejärel valmisid     
                                Suur Vestibüül ja Saadikute  Trepp  
(viimane hävitati                                                               
1752. a Louis XV käsul). 
• Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii -                            
                                                         sai valmis 1684. 
aastal. 
• Le Brun ühendas  pargi  lossiga, maalid seinapinnaga,          
                                              skulptuurid ehitistega, 
mööbli ruumiga. 
Huvitav!
•  Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV 
valitsusaja jooksul.
•  Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 
• Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel 
kehtib ka tänapäeval. 
Peegligalerii
• Versailles` lossis on Peegligalerii, kus on palju visuaalseid 
efekte  - seitsmeteistkümnest  aknast  langeb valgus 
seitsmeteistkümnele  peeglitega  seinapannoole. 
• Peegligaleriid kasutati iga päev -                                         
                                               läbi selle sammusid 
õukondlased                                                                         
                  igal  hommikul  missale.
Lossi salongid
• Külluse salong kuningate portreede ja filosoofide büstidega. 
•  Venuse  salong. 
• Marsi salong, kus kuulati muusikat ja peeti balle.                              
•  Diana  salongi maalide läbivaks teemaks                                         
                                     on jahilkäik. 
• Sõjasalongis on suur  medaljon , millel                                              
                              kujutatakse Louis XIV vaenlase üle võitu           
                                                    saavutamas. 
• Sõjasalongile vastandub Rahusalong. 
• Härjasilmasalongis on ovaalne aken. 
                  
                                                                                                                                         Pildil: Venuse salong
Lossi sisekujundus
• Lossis on  kabel ,  ooperiteater  1000 vaatajale. 
• Ooperiteatri sai muuta ballisaaliks, tõstes saalipõranda lavaga 
samale tasandile. 
• Lahingute saali seinamaalingutel on                                            
                                            näha kuningat ja  kuulsaid  väejuhte  
                                                                  lahinguväljal. 
• Veel on Versailles` lossis Kellakabinet,                                         
                         Keiserlik magamistuba, kabel. 
                                              
                                                           
                                                               Pildil: ooperiteater
Teadmiseks!
• Enne 1789. a revolutsiooni hõlmasid loss ja park koos 
8000  hektarit ja see ala oli piiratud 40 km pikkuse 
müüriga, milles oli 24 sissepääsu.
•  Suur park oli mõeldud jahipidamiseks ja kõik külad, mis 
jäid sissepoole müüri, pidid maa pealt kaduma.
•  Praeguseks  on väravatest alles vaid 5, pargi                       
                               kogupindala on vähenenud 700 
hektarile. 
Kahjuks…
• 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. 
• Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud 
kaunistused toodi Louvre`i lossi, 
• raamatud ja  medalid  viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, 
• hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. 
Aga õnneks…
• Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi 
lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu 
muuseumiks. 
• Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda 
ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. 
• Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952.       
                             aastal. 
Lossi park- mõistuse ja  loogika  park
• Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud 
mõjuvad kulissidena. 
• Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. 
• Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja  vaatas , avanes 
vaade lõpmatusse kaugusesse. 
• Parki  kaunistavad  mütoloogiliste tegelaste                                      
                                skulptuurid,purskkaevud, labürindid.
•  Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50                              
                            Prantsusmaa  parimat  kujurit. 
• Versailles' lossi  pargis on üle 300 kuju -                                           
                                                     see on suurimaid                         
                                                                                  
vabaõhumuuseume maailmas. 
Lossipark
• Versailles’ aiad olidki algselt mõeldud puhkamiseks, enne kui 
õukond 1674. aastal sinna kolis ja enne kui 1682. aastast sai 
Versailles’st ametlik residents.
• Aedades toimusid pidevad ehitustööd. 
• Kolmkümmend viis aastat tegid kuningas ja ta                         
                                   ülemaednik Le Notre plaane ning 
leppisid kokku                                                                           
         nii  suuremates  kui ka igapäevastes väiksemates            
                                        muudatutes. 
•  1664 . aastal rajatud labürint kõrvaldati                                    
                                                 1775. aastal ja selle asemele 
tekkis  senini                                               säilinud 
Kuninganna  boskett . 
Neptunuse tiik
• Pargis on Neptunuse tiik. 
•  Neptunus  paiskab oma  suust  23 meetri kõrgusele 44 veejuga. 
• Thetise grotis imiteerib veekell linnulaulu ja neli Apolloni hobust 
liiguvad hääletult üle vee. 
• Versailles' lossi parki ehitati minituurne sõjalaevastik, et tiigil 
merelahinguid pidada. 
• Raske oli pargi jaoks vajaliku veehulga                                              
                   kohaletoimetamine. 
• 1665. a oli lossi juures ainult üks pump võimsusega                          
                              620  kuupmeetrit  vett päevas.
•  10 aastat hiljem suudeti  moodsa  hüdrotehnika                                 
                                                            abil varustada parki kaheksa 
korda suurema                                                                                   
 veehulgaga. 
Huvitav!
• Loss on külastajate  arvult  teine turismiobjekt Prantsusmaal 
Louvre’i järel. 
• Igal aastal käib siin umbes neli miljonit külalist. 
• Tänapäeval toimib Versailles’ nii muuseumi kui riikliku 
paleena; 
• samuti on siin toimunud pidulikke sündmusi:
nagu Esimese maailmasõja järgsele rahulepingule                 
                        allakirjutamine, 
Euroopa  riigipeade  nõupidamised ning
Prantsuse parlamendi mõlema koja istungid                       
konstitutsiooniparanduste arutamiseks.
22
July 22, 2012
Footer text here
Kasutatud kirjandus
•  https://www.google.ee/search?q=louvreved
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre%27i_p%C3%BCramiid
•  http://www.reisiguru.ee/lugu/40
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles'_loss
•  https://www.google.ee/search?q=versailles
•  http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Baro                                           
   kk/html/Prantsusmaa.html
•  http://versaillesloss.wordpress.com/
•  http://versaillesloss.wordpress.com/lossi-aed/
Tänan tähelepanu eest!
24
July 22, 2012
Footer text here

Document Outline

• Slide 1
• Louvre
• Louvre muuseum
• Slide 4
• Louvre'i püramiid
• Slide 6
• Huvitav!
• Huvitav!
• Versailles' loss
• Ehitus
• Le Brun (1619 - 1690)
• Huvitav!
• Peegligalerii
• Lossi salongid
• Lossi sisekujundus
• Teadmiseks!
• Kahjuks…
• Aga õnneks…
• Lossi park- mõistuse ja loogika park
• Lossipark
• Neptunuse tiik
• Huvitav!
• Kasutatud kirjandus
• Tänan tähelepanu eest!