Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Louvrei ja Versaille loss (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Louvrei ja Versaille loss #1 Louvrei ja Versaille loss #2 Louvrei ja Versaille loss #3 Louvrei ja Versaille loss #4 Louvrei ja Versaille loss #5 Louvrei ja Versaille loss #6 Louvrei ja Versaille loss #7 Louvrei ja Versaille loss #8 Louvrei ja Versaille loss #9 Louvrei ja Versaille loss #10 Louvrei ja Versaille loss #11 Louvrei ja Versaille loss #12 Louvrei ja Versaille loss #13 Louvrei ja Versaille loss #14 Louvrei ja Versaille loss #15 Louvrei ja Versaille loss #16 Louvrei ja Versaille loss #17 Louvrei ja Versaille loss #18 Louvrei ja Versaille loss #19 Louvrei ja Versaille loss #20 Louvrei ja Versaille loss #21 Louvrei ja Versaille loss #22 Louvrei ja Versaille loss #23 Louvrei ja Versaille loss #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 330665 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Versailles' loss

Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab

Kunstiajalugu
thumbnail
15
pptx

Versailles' loss esitlus

Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni ­ lossi siseruumide kujundus

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Versailles

Versailles' loss Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 1682­1789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 1661­1710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Barokk

Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktilise

Kunstiajalugu
thumbnail
20
docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

*20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk ­ Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku

Arhdektuuri ajalugu
thumbnail
31
doc

ARHITEKTUURIPÄRLID

osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Kõrgest tsivilisatsioonist annavad tunnistust ka Knossose palee vesiklosetid. Lossi plaan on väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline. Aknad enamasti puuduvad, valgus tuleb ülevalt laeavadest. Omapärased on sambad

Ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun