KREEKA KUNST (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

KREEKA KUNST
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kultuur kokku on antiikkultuur .
Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike- Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri.
Kreeka ajalugu:

Kreeta -Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr.

tume ajajärk 1100-800 e. Kr.

arhailine ajajärk 800-500 e. Kr.

klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr.

hellenismiperiood 338-30 e. Kr.
I Arhitektuur
Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud.
peripteer – klassikaline, täiuslikem templitüüp
läbilõige templi otsaküljest ( dooria stiil)
Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid . Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud.
Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili:

dooria stiil – iseloomulik on lihtsus, rangus , tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne , teine ümardatud nurkadega .

joonia stiil – on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem , omab baasi. Kapiteelil on voluudid – spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)

korintose stiil – iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest).
Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis ), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil – tasakaal, lepitus .
Kreeka arhitektuuri näiteid:
Vanimad säilinud templid on pärit 7. sajandist e. Kr. Need arhailise aja dooria stiilis ehitised on ranged, kohmakad.
* Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis.
* Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju.
Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd.
* Ateena Akropol – kindlus. Seal mitmed ehitised:

Propüleed – lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega

Nike tempel – väike joonia stiilis amfiprostüül (väike tempel, millel ees ja taga 4 sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega.

Erechtheion – mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant)

Parthenon – akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale , originaalid praegu Briti Muuseumis ).
Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju.
4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire . Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid . Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel.
* Mausolose hauamonument Halikarnassoses – kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest
ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias).
* Zeusi altar Pergamonis – kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis.
Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine , püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur.
II Skulptuur
Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks.
Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor , ka kuld , elevandiluu , puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised.
Näiteid:
Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure ( kuros ) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus.
* Vasikakandja
* Türannitapjad
Arhailise ja õitseaja piirile jääb
* Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi.
Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese- kujulised !). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha.
Kuulus skulptor oli Pheidias . Tema töid:
* Parthenoni skulptuursed kaunistused (ida- ja lääneviil, metoobid)
* Athena kuju Parthenoni templi sees (12 m kõrge, kaunistatud kulla ja elevandiluuga)
* Athena kuju Akropolil (Propüleede ja Erechtheioni vahel, 7 m, pronks)
*Zeusi kuju templis Olümpias (13 m kõrge, istus troonil, kulla ja elevandiluuga, 7 maailmaime hulgas)
Kuulus skulptor oli ka Polykleitos . Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik – keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Tema tuntuim töö:
* Odakandja – tugev, madal, jõuline (arhitektuuris võiks võrrelda dooria stiiliga). Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus .
Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohkem rõhutatakse tundeid, inimese siseelu, individuaalsust. Samas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. (Poliitiline taust: valitseb poliitiline killustatus, isiksuse roll suureneb; kaob naiivne usk jumalatesse, nad pole enam nii kauged ja kättesaamatud, on rohkem inimeste moodi)
Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles . Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö:
* Hermes (jumalate käskjalg). Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos -lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad.
Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on:
* Kaapija – kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest.
Veel üks hea ja kuulus skulptuur tollest ajast (autor pole kindel):
* Belvedere Apollon – noor jumal astub kerge sammuga, ühes käes vibu , teises loorberioks.
Teise õitseaja ja järgmise etapi, hellenismi, piirile jääb skulptuur
* Samothrake Nike – võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre `is.
Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena.
Kuulsamad näited:
* Milose Veenus – ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm.
* Laokoon – skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega . Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust. Leiti 1560 , oli seejärel suur eeskuju renessansi kunstile.
* Niiluse allegooriline grupp – Niiluse jõge sümboliseerib lamav mees, kes toetub sfinksile. Tema ümber on 16 poisikest (Niiluse veetase tõuseb igal aastal üleujutuse ajal 16 küünart).
Väga hea kollektsioon antiikskulptuuride koopiatest on Tartu ülikooli kunstimuuseumis.
III Maalikunst
Kreeka maalikunsti säilinud on vähe, kuigi kreeklased ise hindasid seda kõrgemalt kui oma skulptuuri. Etruski ja Rooma seinamaalid osalt jäljendasid Kreeka omi, sealtkaudu saame veidi sellest ettekujutust. Maaliti tempera - ja vahavärvidega puule ja marmorile. Hiljem tuli ka fresko – maalimine niiskele seinale.
Paremini on tuntud kreeklaste vaasimaal . Vaaside (sh jooginõud, kööginõud jm) vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad – sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete , riietuse , mööbli, tarbeesemete jne kohta.
amfora pelike krateer
Vaasimaalis eristatakse kahte stiili:

mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.)
Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse.

punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel)
Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad.
Punasefiguurilised vaasid on kreeka vaasimaali tipp.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TiSanto Õppematerjali autor

i arhitektuur kreeka arhitektuuri näiteid ii skulptuur iii maalikunst vaasimaali stiilid

Sarnased õppematerjalid

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

docx

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kunst  Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks  Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel  Kreeklastel oli kõrge enesehinnang  Teisi inimesi nimetati barbariteks  Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid)  Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks  Sealt pärit sportimine  Olümpiamängud (776 eKr)  Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e

Kunstiajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

doc

Kreeka kunst

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

Kunstiajalugu

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.

Kunstiajalugu

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

Rohkem sarnaseid