Louis XIV referaat (1)

Tallinna mustamäe gümnaasium
Prantsusmaa ja Navarra kuningas
LOUIS XIV
Referaat
Õpilane: Rain Talvoja
Õpetaja: Kati Küngas
Tallinn 2010
Sisukord:
Sissejuhatus lk. 3
1. Louis XIV sünd lk. 4
2. Louis XIV asub valitsema lk. 4
3. Päikesekuningas lk. 5
4. Päikesekuninga õukond lk. 5
5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6
6. Louis XIV surm lk. 7
7. Kokkuvõte lk. 8
8. Pilt Louis XIV-st lk. 9
Sissejuhatus
Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest.
Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli võimul seitsekümmend kaks aastat.
Louis oli inimene, kelle elus oli kõige tähtsam hool olla kuningas.
1. Louis XIV sünd
1638 . aasta septembri alguses oli õukond Saint-Germainis pingsal, lausa äreval ootel . Lähenemas oli kuninganna sünnitus. Sündis poisslaps, keda nii väga oli soovitud.  Nagu kombeks, igaks juhuks kohe pärast sündimist Louis XIV ristiti. Tõeline ristimistseremoonia lükati edasi kuni poisi nelja ja poole aastaseks saamiseni . Ristimine toimus Vana lossi Saint- Chapelle ’is. Ristiisaks oli kardinal Mazarin ja ristiemaks printsess de Condė. Louis XIV sündis 05. septembril 1638 aastal.
2. Louis XIV asub valitsema
Kolmapäeval, 14. mail 1643 . aastal, suri Louis XIII Saint-Germaini Uues lossis. Oli taevaminemisepüha. Louis XIV troonileastumisele järgnes vahetult üks hiilgavamaid võite Prantsusmaa ajaloos, Rocroi lahing. Sellest kujunes tema valitsusaja vääriline sissejuhatus. Lahing algas kell kolm hommikul ja lõppes kell pool üksteist võiduga. Rocroi oli pöördepunkt - tõstes prantslaste võitlustahet ja andes hoobi hispaanlaste enesega rahulolule. 1643.a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning  1649 . a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus.
Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks . Louis XIV-le kuulub lause: "Riik – see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik – see olen mina" peitus tõepoolest tõde – kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg . Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid; rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.
Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja  Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima baletti jne. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles ' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hävingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.

3. Päikesekuningas

Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks , teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele.
4. Päikesekuninga õukond
Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles’sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast.
Versaille ’ lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka , 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne.
Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski.
Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks ; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest.
Versaille’ õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks . Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes  madame de Montespan aga kuninganna leppis olukorraga.
5. Louis XIV kirikupoliitika
Nantes’i edikt  küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale , Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse.
Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715 . a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus."
6. Louis XIV surm
1712 . aastal hakkas Louis ilmutama vananemise märke. Kuna kroonprints oli surnud rõugetesse, tõusis päevakorda tema pojapoja Burgundia hertsogi troonileasumine. Kuid ka tema ja tema poeg Bretagne’i hertsog haigestusid ja surid. Trooni päris hiljem hoopis Burgundia hertsogi noorem poeg Anjou hertsog, keda tuntakse Louis XV-na.
1715 aasta suvel halvenes Louis’ tervis. Üks jalg põhjustas kohutavat valu. Lõpuks tunnistati paistetus ja tumedad laigud gangreeni sümptomiteks. Sellest sai Louis’ surmahaigus. Pühapäeval, 1. septembril 1715 aastal, kell veerand üheksa hommikul heitis Louis hinge. Niipea, kui surm oli ametlikult kinnitatud, läks ülemkammerhärra kuninga magamistoa rõdule. Ta kübara küljes lehvis must sulg. Ta hüüdis valju häälega: “ Le Roi est mort .” (Kuningas on surnud). Ta läks tuppa tagasi ja tuli siis uuesti rõdule. Seekord kandis ta valget sulge . Ta hüüdis kolm korda: “ Vive le Roi Louis XV” (Elagu kuningas Louis XV ! ).
7. Kokkuvõte
Kuningas Louis XIV oli kaks silmapaistvamat kirge – sõjakuntsti ja rahukuntsti kirg, kusjuures rahukuntsdides väljendus tema kuningaks olemine losside ehitamises ja sisustamises. Tema sõjaarmastus tõi Prantsusmaale alandust ja ülejäänud Euroopa viha, arhitektuuri ja selle naaberkuntsdide armastus seevastu tegi Prantsusmaast kultuurikeskuse.
Nagu ütles kirjanik Voltaire: “Tema jansenismi- vastasus , liigne üleolek välismaalaste suhtes sel ajal, kui ta edukas oli, nõrkus teatud naiste vastu.” Kuningat süüdistati õigustatult “liiga kergekäeliselt alustatud sõdade, Pfalzi tulega laastamise ja protestantide tagakiusamise pärast. Kui aga tema suurepärased omadused ja saavutused kaalu teisele poolole panna, kaaluvad need puudused üles. Aeg, mis muudab inimese otsustused küpsemaks, on tema mainele pitseri vajutanud ja hoolimata kõigest, mis tema vastu on kirjutatud, lausutakse tem anime alati lugupidamisega ja meenutatakse igavest mäletamist väärt sajandit.”
Pilt LOUIS XIV-st
Kasutatud kirjandus:
Ivan Dunlop “ Louis XIV ”
Wikipedia.org
www.louis-xiv.de
10